TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE (ptk. 2 lk. 11-16) Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond (civilis kodanikesse puutuv, üldkasulik + cultura harimine, hoolitsemine). Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused: 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3
TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE (ptk. 2 lk. 11-16) Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur – hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond (civilis – kodanikesse puutuv, üldkasulik + cultura – harimine, hoolitsemine). Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused: 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3
tööriistu kihtidest kuni vanusega 2,5 miljonit aastat) ja erinevus australopitetsiinidest sai üldtunnustatuks. Homo habilis oli ilmselt kõigesööja, kuid tema menüüs oli olulisel kohal loomtoit. Ta oli esimene hominiid, kelle asuala oli nii ulatuslik (Kirde-Aafrikast Lõuna- Aafrikani). Habilise-tüüpi leidude klassifitseerimise osas pole siiski tänapäevani üksmeelt. Ida- Turkanast on leide (vanusega 21,6 miljonit aastat), mis erinevad teistest suurema ajumahu (ja suuremate hammaste) poolest. Nende hulgas on kuulus leid KNMER-1470 (vanusega umbes 2 miljonit aastat), ajumahuga 775 cm³ ja oluliselt suuremate purihammastega. Osa uurijaid seletab selliseid erinevusi seksuaalse dimorfismiga (isased olid oluliselt massiivsemad, suuremate hammaste ja ajuga), teised aga tuletavad neist erinevustest kaks esmase Homo liiki: väiksema ajuga ja väikeste hammastega Homo habilis ning suure ajuga (üle 700 cm³) ja suurte
viljelusmajandusele. Inimesed ei sõltunud enam täielikult looduse armust vaid hakkasid ise endale toiduaineid tootma. Metallide kasutuselevõtt: Tuhandeid aastaid valmistasid inimesed tööriistu kivist, luust ja puust. Pole teada, kuidas avastati metallid. Pronks leiutati umbkaudu 2500 aastat eKr Vahemeremaades. Umbes 1300 aastat eKr hakkasid hetiidid Väike-Aasias rauda tootma. II Tsivilisatsiooni tekkimine Varased tsivilisatsioonid:Alates III aastatuhandest eKr hakkas mõnes maailma piirkonnas kujunema tsivilisatsioon. Esimesed tsivilisatsioonid ehk primaarsed tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede ääres. Primaarsed tsivilisatsioonid tekkisid suurel määral üksteisest sõltumatult, oma sisemistel põhjustel. Kõigepealt Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuses Niiluse kallastel. Seejärel Indias Induse jõe ääres, Vahemeres paikneval Kreeta saarel ja Hiinas Huanghe jõe orus
Võrreldes Egiptusega oli ühiskond vähem stabiilne ja teeb vanaaja jooksul läbi suuri muutusi. Ka riigikorraldus oli vähem reguleeritud kui Egiptuses. Kuningas oli riigis valitseja, sõjaväe juht, seadusteandja, kohtumõistja, riigi ülempreester, jumala esindaja (aga mitte jumal ise!). Kõik Mesopotaamia suurriigid on tekkinud vallutuste teel, aga ei saavutanud Egiptusele omast ranget tsentraliseeritust. Põhiline osa elanikkonnast elas maal, ometi oli Mesopotaamia linna tsivilisatsioon. 1.1 Asend ja loodusolud Mesopotaamia asub Pärsia lahte suubuva Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ja alamjooksualal. Maavaradelt oli Mesopotaamia ala vaene, hulgaliselt leidus ainult savi ja pilliroogu. Kivi, puidu ja metallide hankimiseks oldi sunnitud suhtlema naaberaladega, mis tõi kaasa avatuse välismaailmale. 2 1.1.1 Loodus 3 2. MESOPOTAAMIA: RIIGID JA ÜHISKOND 2
Igal juhul annavad megaliitilised ehitised tunnistust kogukonna heast sisemisest korraldatusest ja selle liikmete tõhusast koostööst. Vastasel korral olnuks nii suurte ehitiste rajamine võimatu. Metallide kasutuselevõtt ja tsivilisatsiooni sünd U. 5000 a eKr õpiti Lähis-Idas töötlema vaske. U. 3500 a eKr sai samas alguse künnipõppundus. Kujunes piltkiri. U. 3000 a ekr kerkisid Mesopotaamias ja Egiptuses esile esimesed tsivilisatsioonid. III aastatuhande algul oli vase ja tina segust pronksist saanud Lähis-Idas ja idapoolsetes vahemeremaades peamine relvade ning tööriistada valmistamise materjal. Maailmas oli alanud pronksiaeg. Kuigi esimesed andmed vasetöötlemisest pärinevad varasemast ajast, sai ulatuslikum metallikasutus tööriistade ja relvade valmistamisel Ees-Aasias alguse IV aastatuhande lõpupoolel. Valdavaks muutus see siis, kui õpiti töötlema vase ja tina sulamit pronksi mis
matuserituaalidega,mille hulka kuulus ka keha säilitamine. Jutustus räägib lahkunu elust tagasivaadates. KOKKUVÕTE 1)Kuidas on võimalik et pikaajalise inimtegevuse tulemusena ei kurnatud põllumaad välja? Maad niisutati ja viljakas muda väetas osaliselt,lasti põuaperioodil kuivada.. 2)Mis aitas egiptlastel end välisvaenlaste eest kaitsta? Eraldatus muust maailmast,kaitstus. Kõrbed soodustasid suletust. 3)Mis võib olla põhjus,et Egiptuse tsivilisatsioon 3000a vältel nii vähe muutus? Eraldatus muust maailmast. 4)Mille alusel jagatakse Egiptuse ajalugu Vana,Keskmise ja Uue riigi perioodiks? Mis neid ühendab ? Mis on igale järgule iseloomulik? *Dünastiate valitsemise järgi jagatakse *Ühendab see,et arvestasid aega kuningate valitsemise aja järgi Uus riik-välise võimsuse hiigelaeg, tugevnes vaaraode võim, võeti kasutusele sõjaväevankrid ja hobused,levisid pronks,raud ja leiutati veetõstmeseadmed
Kontrolltöö kordamisküsimused Egiptus, Mesopotaamia, tsivilisatsioonid 1. Esiaeg, ajalooline aeg, vanaaeg, antiikaeg. Esiaeg kestis miljoneid aastaid ja mille jooksul kujunes välja inimene. Ajalooline aeg algas kirja tekkega ligi 5000 aastat tagasi. Vanaaeg algas Egiptuses ja Mesopotaamias tsivilisatsiooni tekkega. Vanaaja lõppu loetakse aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg (8 saj. eKr 5 saj. pKr) 2
Kõik kommentaarid