Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Naha anatoomia, naha reaktsionid. (0)

1 Hindamata
Punktid

Naha anatoomia, naha 
reaktsionid.
NAHK
 Naha pealmiseks kihiks 
on  marrasknahk  ehk  epiderm , mille 
all on  pärisnahk . Pärisnaha all on 
rasvkude .
 Püsimeik kantakse kulmudele, 
silmadele, huultele ja nüüd ka 
põskedele kõrgekvaliteedilise 
aparatuuri ning pigmentidega naha 
pindmistesse kihtidesse ca 0,3-0,5 
mm sügavusele
. Sõltuvalt 
nahatüübist ja elustiilist püsib tulemus 
3-5 aastat, aga  soovitav  on käia kord 
aastas värvi värskendamas
 Marrasknahk ehk  epiteelkude  on naha õhuke väliskiht (0.05-0,6 
mm), mis kujutab endast mitmekihilist kattekude ehk  epiteeli
Marrasknaha   pealmise  kihi - sarvkihi  rakud  on surnud ja täidetud 
vees lahustuva valguga (keratiin). Need  rakud aeg-ajalt eralduvad (nt 
peanahalt kestenduvad rakud on kõõm). Sarvkihtkaitseb naha 
alumisi kihte kulumise eest. Sarvkihi all asub sõmerkiht, mis 
koosneb sõmeralistest lamedatest rakkudest, mis aeglaselt surevad 
ning nihkuvad ülespoole sarvkihti. Sõmerkihile järgneb kasvukiht
mis jaguneb ogakihiks ja basaalkihiks e Malphigi kihiks. Ogakiht 
koosneb elusatest rakkudest, mis liiguvad sõmerkihi koosseisu 
sedamööda, kuidas basaalkihis rakud jagunevad.
 Marrasnahas paiknevad värvi- ehk 
pigmenditerakesed ( pigment  melaniin) kaitsevad organismi liigse 
päikesekiirguse eest.
  Karvad ja küüned on marrasknaha moodustised.
 Pärisnahk   ehk   derma   on  marrasnaha  all  paiknev 
sidekoeline  kiht,  mis  sisaldab  elastseid   kiude   ning  on 
seetõttu  veniv,   painduv   ja  sitke.   Pärisnahas   paiknevad 
karvanääpsud ,   veresooned ,  higi-ja   rasunäärmed   ning 
närvid 
( karvade  
närvilõpmed 
ja 
retseptorid ). 
Higinäärmete abil  reguleerime  naha  temperatuuri. 
 Karv 
kinnitub 
karvatuppe. 
Karva 
kasvavasse 
algusossa-karvasibulasse-toovad toitaineid veresooned. 
Karvatupe külge kinnitub lihas (nn. karvapüstitajalihas), 
mis  kokku  tõmbudes  tõstab  karva  püsti.  Nahas  olevad 
rasunäärmed  eritavad   rasu ,  mis  takistab  vee  pääsu 
kehasse ja väldib mitmete ainete kahjulikku mõju.
 Nahk on  katteelundkond , kuid tal on ka 
väga mitmekülgne kaitsevõime ning veel 
mitmeid ülesandeid:
 temperatuuri reguleerimine,
 D-vitamiini valmistamine (naharakkudes leidub 
provitamiini D3, mis päikesevalguse toimel muutub D-
vitamiiniks),
 liigse päikesekiirguse eest kaitsmine,
 bakterite, viiruste ja naha kulumise eest kaitsmine,
 nahas olevad rasunäärmed eritavad rasu, mis takistab 
keemiliste ainete ja vee sissepääsu;
 vere depooks olemine.
 Nahk on ka ühtlasi  eritus - ja meeleelund (on kõrgelt 
spetsialiseerunud ärritusi vastuvõttev  elund , milles on palju 
retseptoreid , milles ärrituse toimel tekivad närviimpulsid). 
Nahk sisaldab miljoneid närve, mis võimaldavad sul 
tunnetada puudutusi, temperatuuri, rõhku ja valu, luues  
võimaluse pidevalt tajuda oma keskkonda.
 Tal on ka ainevahetuslik funktsioon. Nahk koosneb veest, 
rasvadest, valkudest ja süsivesikutest. Vesi, soolad ja 
ainevahetuse jääkproduktid erituvad läbi naha koos higiga. 
Murdeeas ehk puberteedis aktiviseeruvad seni tegevusetud 
higinäärmed , milliseid inimkehas sisaldub kahte tüüpi: 
ekriin(otsmikul,peopesadel, jala tallal- ja 
apokriinnäärmed(kaenlaalustel,areolidel ja genitaalisde osas).
 Ekriinnäärmed võib leida kõikjal naha pinnakihis. Nad 
eritavadvärvitut ja lõhnatut higi. Nende tähtsaim ülesanne on 
osaleda kehatemperatuuri reguleerimises, kontrollides vee, 
soola ja teiste  jääkainete  hulka, mis nõristub läbi naha pooride. 
Emotsionaalsed  ergutid (pinge, närvilisus,  erutus ) võivad 
märkimisväärselt suurendada erituva higi hulka.
 Apokriinnäärmed asuvad põhiliselt kaenlaalustes ja 
genitaalide piirkonnas ning nad muutuvad aktiivseks  murdeea  
alguses. Neid  seostatakse  kehakarvade kasvuga ja teiste 
murdeeas ilmnevate füüsiliste  muutustega . Apokriinnäärmed 
eritavad viskoosset piimataolist higi, mis reageerib bakteritega. 
Tulemuseks on erinevad lõhustunud jääkained, mis omakorda 
on süüdi kehalt erituvates ebameeldivates lõhnades.
 Inimese nahk reguleerib tema kehatemperatuuri. 
Normaalne  kehatemperatuur  peaks püsima 37°C 
piires. Külma käes  verekapillaarid  nahas 
ahenevad  ning soojust eraldub vähem, samas 
ainevahetus  intensiivistub ja soojust toodetakse 
juurde. Nahk kahvatub ja muutub sinakaks. Sooja 
käes aga veresooned laienevad ning võib 
kaasneda  higistamine , järelikult keha annab 
soojust ära, samas ainevahetus aeglustub. Nahk 
võib hakata punetama.
  https://www.youtube.com/watch ?
v=b4dhlBLL2xI
NAHA  REAKTSIOON  PM
 Selleks et viia värvi  pigment  naha sisse 
on vaja nahk  sirgeks  teha. Seejärel 
lükkame nõela naha sisse. Muidugi 
nahk reageerib protseduurile.
 Loomulikult naha  reaktsioon  sõltub 
mitmetest faktoritest. 
 Punetus ja  turse  on loomulik naha 
reaktsioon, mis kaob pärast naha 
pinnatöötlusest
 Valu tugevus on kõikidel inimestel erinev,sõltub paljudest 
põhjustest.
 Kui  patsient / klient  on murelik,pinges või oli  ärritunud siis ta 
mõtleb et PM on väga ebameeldiv protseduur, kui teisel ajal.
 Eriti  tunnevad valu noored naised, kellel on tundlik nahk, aga 
kogemusega meister võib neid rahustada.
 Psühoemotsionaalne tegur mängib suur rolli.
 Kui patsient/ klient  tunneb et PM meister hoolitseb tema eest, 
ta tunneb usaldust, pinge on üsna vöhem, ning patsient/klient 
tunneb ennast  mugavalt .
 On teada seda, et kui patsient/klient päev enne protseeduri 
on salaariumis käinud siis tema valu tundlikkus on üsna 
suurem.
Potentsiaalsed aga harva esinevad PM 
reaktsioonid:
Verejooks-  juhtub  kui  tööd  tehakse  liiga  sügaval  ja 
suure rõhuga nõela otsikule või kui  huulte  pehme  koel  
meister  teeb  liiga  paksu  nõelaga  (3  ja  suurem) 
injektsioonanesteesiat.
Tulemuseks enam juhtumites on kelloidarmid. 
Laugu  töötamisel   veri   tuleb  harva,  on  vajalik  töötada 
tähelepanuga.
Verd saab peatada vatti tampooniga, panna pigment või 
kui on vajalik panna  vaseliini  salv.
Kogemustega  meistritel  kes  töötavad  õigel  sügavusel 
verd ei esine.
 Huulte  kontuuri  naha  avanemisel  esimese 
joone    joonistamisel  võib  esineda  vähe 
veeritsust,  mis  saab  kiiresti  peatada.  Huulte 
toonistuse korral  avaneb  lisa naha pind ja see 
võib tekkitada  verejooksu .
 Lümfipais  juhtub  eriti  tihti  ülemise  laugu 
pigmenteerimises.   Pais   kestab  kuni  pool 
päeva.  Turse  võib  ilmneda  järgmise  päeva 
hommikul , ning  esmaabiks  tuleb “külm”.Naha 
paranemine toimub loomuliku teel.
Hematoomid, verevalumid( hemorraagia )- on 
peamiselt pisikesed  tumedad  täpikesed, pigmentatsiooni 
piirkonnas, mis on välja kutsutud minimaalsete 
verejooksudega. Paranemine toimub ka loomuliku teel.
 Silma sidekesta  põletik  ehk konjuktiivi põletik, mis 
tekib peamiselt mitte viirusliku või bakteriaalse 
infektsiooni tagajärjel, vaid silma laua ääre ärritusest, 
tihti nõrgal kujul sügelusega ja kipitamisega, tihti 
lühiaegselt (1 päev). Konjunktiviidi raviks 
kasutatakse allergiavastaseid 
silmatilku
 (antihistamiinsed  ravimid , kortikosteroidid 
jt).
 Kelloid  armidhealoomulised  sidekoed , mis 
tekkivad  sügava naha kahjustusest ( liiga sügavalt 
nõela sisse  viimine , eriti huulte 
injektsioonanesteesias). See on lame, 
paisunud,kumera kujuga naha vohang kahvatu 
roosa  või alebaster värvi. Normaalse struktuuri 
taastamine peaaegu ei toimi.
Allergia  - spontaanne lühiajaline reaktsioon, sügelus, 
ärritus, kublade ilmumine ( nõgestõbi ) mis on 
organiismi kaitse reaktsioon. Patsiendile/kliendile on 
vaja osutada esmaabi: panna tasasele pinnale, 
panna külm otsmikule, hingamise  monitooring .Seda 
reaktsiooni võib ära hoiduda, kui sa tead mille vastu 
on patsiendil/kliendil allergia. Allergia testi 
vastused.
Vereringe häired- võib juhtuda 
protseduuri käigus, mis on tingitud 
psühhilise ehk emotsionaalse pingega. 
Tunnused: kahvatu nahk, pearinglus, 
higistamine, iiveldus. Peab andma 
kliendile õiget asendit, panna jalad 
rinna  piirkonnast  kõrgemale, rahustada 
patsiendi/kliendi ja panna külm 
otsmikule. Kui oled kõik õieti teinud, 
seisund möödub paar minuti jooksul!

Document Outline

  • Slide 1
  • NAHK
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • NAHA REAKTSIOON PM
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Slide 16
  • Slide 17
Vasakule Paremale
Naha anatoomia-naha reaktsionid #1 Naha anatoomia-naha reaktsionid #2 Naha anatoomia-naha reaktsionid #3 Naha anatoomia-naha reaktsionid #4 Naha anatoomia-naha reaktsionid #5 Naha anatoomia-naha reaktsionid #6 Naha anatoomia-naha reaktsionid #7 Naha anatoomia-naha reaktsionid #8 Naha anatoomia-naha reaktsionid #9 Naha anatoomia-naha reaktsionid #10 Naha anatoomia-naha reaktsionid #11 Naha anatoomia-naha reaktsionid #12 Naha anatoomia-naha reaktsionid #13 Naha anatoomia-naha reaktsionid #14 Naha anatoomia-naha reaktsionid #15 Naha anatoomia-naha reaktsionid #16 Naha anatoomia-naha reaktsionid #17
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kristina777 Õppematerjali autor
naha anatoomia; naha haigused

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Nahk
6
pptx

Nahk

Nahk Nahakihi ehitus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Marrasnahk - naha õhuke väliskiht (0.05-0,6 mm), kujutab endast mitmekihilist kattekude ehk epiteeli. Marrasknaha pealmise kihi - sarvkihi rakud on surnud ja täidetud vees lahustuva valguga (keratiin). Aeg-ajalt need eralduvad (nt peanahalt kõõm). Sarvkiht kaitseb naha alumisi kihte kulumise eest. Sarvkihi all asub sõmerkiht, mis koosneb sõmeralistest lamedatest rakkudest Sõmerkihile järgneb kasvukiht, mis jaguneb ogakihiks ja basaalkihiks. Ogakiht

Bioloogia
INIMESE ANATOOMIA
30
doc

INIMESE ANATOOMIA

7 .immuunsüsteem - vererakud,lümf 8. erituselundkond - neerud,kusepõis,kusejuha 9. suguelundkond - munandid,munasarjad 10. närvisüsteem - peaaju,seljaaju1 11. sisenõrenäärmed - käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnääre, neerupealised, harknääre, sugunäärmed, kõhunääre, ajuripats 1 3. NAHK 1. Naha ehitus Naha pealmiseks kihiks on marrasknahk e epiderm, mille all on pärisnahk. Pärisnaha all on rasvkude.  Marrasknahk on naha õhuke väliskiht (0.05-0,6 mm), mis kujutab endast mitmekihilist kattekudet e epiteeli. Marrasknaha pealmise kihi-sarvkihi rakud on surnud ja täidetud vees lahustuva valguga (keratiin). Need rakud aeg-ajalt eralduvad (nt peanahalt kestenduvad rakud on kõõm). Sarvkiht kaitseb naha alumisi kihte kulumise eest. Sarvkihi all asub sõmerkiht, mis

Bioloogia
Inimese Anatoomia vastused-koed-elundid ja elundkonnad jne
15
doc

Inimese Anatoomia vastused (koed, elundid ja elundkonnad jne)

7 .immuunsüsteem - vererakud,lümf 8. erituselundkond - neerud,kusepõis,kusejuha 9. suguelundkond - munandid,munasarjad 10. närvisüsteem - peaaju,seljaaju1 11. sisenõrenäärmed - käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnääre, neerupealised, harknääre, sugunäärmed, kõhunääre, ajuripats 1 3. NAHK 1. Naha ehitus Naha pealmiseks kihiks on marrasknahk e epiderm, mille all on pärisnahk. Pärisnaha all on rasvkude. · Marrasknahk on naha õhuke väliskiht (0.05-0,6 mm), mis kujutab endast mitmekihilist kattekudet e epiteeli. Marrasknaha pealmise kihi-sarvkihi rakud on surnud ja täidetud vees lahustuva valguga (keratiin). Need rakud aeg-ajalt eralduvad (nt peanahalt kestenduvad rakud on kõõm). Sarvkiht kaitseb naha alumisi kihte kulumise eest. Sarvkihi all asub sõmerkiht, mis

Bioloogia
Anatoomia ja Fu sioloogia 2022 - Kordamisteemad Vahetest I jaoks
39
docx

Anatoomia ja Fu�sioloogia 2022 - Kordamisteemad Vahetest I jaoks

Anatoomia ja Füsioloogia (YTM0021) 2022 Kordamisteemad I vahetesti jaok Anatoomilised tasandid, orientiirid, homeöstaas Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Anatoomia jaguneb: 1. A) Süstemaatiline anatoomia – käsitleb elundite kuju, struktuuri ja paiknemist elundsüsteemide kaupa. B) Tomograafiline ehk kirurgiline anatoomia – käsitleb elundeid mitte elundsüsteemide, vaid kehapiirkondade kaupa. Uurides elundite asetust ja omavahelisi suhteid. 2. A) Mikroanatoomia – käsitleb mikroskoopilisi struktuure – eraldi distsipliinid on histoloogia ja rakubioloogia. B) Plastiline anatoomia anatoomia kunstnikele, käsitleb keha välisvormi ja selle muutumist seoses keha asendi ja liigutustega ning keha proportsioone. 3. A) Dünaamiline anatoomia – tegeleb peamiselt

Anatoomia ja füsioloogia
Käitumise füsioloogia ja anatoomia kontrolltööks
18
odt

Käitumise füsioloogia ja anatoomia kontrolltööks

kuubikujuline silinderrakk 2. Sidekude ­ kaitseb ja toestab keha ja organeid. Eri tüüpi sidekoed ühendavad organeid omavahel, talletavad energiavaru rasvade kujul ning tagavad immuunsuse haigustekitajate suhtes. Sidekude moodustub ekstratsellulaarsest maatriksist ja sidekoe rakkudest. Sidekoele tüüpilised rakud: Fibroblast ­ rändab mööda sidekudet, diferentseerub seal ning sünteesib koeomase kiulise materjali ja täiteolluse. Adipotsüüt ­ rasvarakk, naha aluskihtides ja organite ümber. Nuumrakk ­ veresoonte ümber, immuun- ja kaitsefunktsioon, kohalik põletikureaktsioon. Vere valgelible ­ oma alaliikides tungib sidekoesse kui kude on põletikus, allergias või parasiitnakkuses. Makrofaag ehk õgirakk ­ hävitab baktereid ja rakujäänuseid fagotsütoosi teel. Plasmarakk ­ toodab valgulisi antikehi sissetungijate vastu. Täiteollus määrab sidekoe olemuse. Sidekoe kiud:

Füsioloogia
Mehhaanilise puhastuse asendusvõimalused
52
doc

Mehhaanilise puhastuse asendusvõimalused

.........5 SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 6 1 NAHK JA SELLE HOOLDUS...........................................................................................................................8 1.1 NAHK...............................................................................................................................................................8 1.2 NAHA EBAPUHTUSED.....................................................................................................................................10 1.3 NAHA HOOLDAMINE...................................................................................................................................... 12 1.3.1 Naha igapäevane hooldamine................................................................................................................12 1.3.2 Mehhaaniline näopuhastus..

Iluteenindus
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Head õppimist! Raul Adlas toimetaja 3 SISUKORD Erakorralise meditsiini tehniku eetikakoodeks…………………….……………………………… 10 1. Sissejuhatus meditsiiniterminoloogiasse .................................................................................. 11 1.1. Meditsiinilised oskussõnad .............................................................................................. 12 2. Anatoomia ja füsioloogia alused .............................................................................................. 19 3. Inimkeha funktsionaalsed süsteemid ............................................................................................ 25 3.1. Liikumis- ja tugiaparaat ........................................................................................................ 25 3.1.1.Skelett ............................................................................

Esmaabi




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun