50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-03-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Marion Villak
Õppematerjali autor
Bioloogia kordamine 3 1. Organismi regulatsioon Närvisüsteem – elektrilisi signaale juhtiv võrgustik, mis koosneb peaajust, seljaajust ja närvidest. Ülesandeks on võtta väliskeskkonnast vastu infot ja reguleerida selle tulemusel organismi käitumist. Koosneb pea- ja seljaajust Sisenõrenäärmed – üle kogu keha paiknevad näärmed, mis toodavad hormoone ja reguleerivad organismi talitust. 1. Käbikeha 2. Ajuripats 3. Kilpnääre 4
Mis on refleksid? - Tahtest sõltumata vastus ärritusele. Kuidas refleksid väljenduvad? - Väljenduvad liigutusena või siseelundite talitluse muutusena Milliseid reflekse eristatakse? - tingimatud ja tingitud refleksid Millised on tingimatud refleksid? - Tahtele allumatud ja kaasasündinud. Geneetiliselt päritavad ja sünnihetkeks välja arenenud Nimeta mõni tingimatud refleksid. - Näiteks aevastamine, toitumine, neelamine Kas sugurefleksid on tingitud või tingimatud refleksid? - Tingimatud Millega on seotud tingitud refleksid?
söömisel. Tulemuseks on valu vähenemine, eufooria, immuunsuse kasv, aju ei vanane. Tänu morfiinile (ibuprofeiin) ja endorfiinidele ei tunne maratonijooksja valu. ENDORFIINID Sümpaatilise närvisüsteemi virgatsaine, kus kiirendab hingamist ja südametegevust, samuti laienevad veresooned, et rohkem hapniku pumbata lihastesse, et joosta elu eest Kirpu tundi või võidelda Pokemonidega keset tänavat! ADRENALIIN Käbikehas sünteesitav hormoon, mis reguleerib inimese bioloogilist ööpäevarütmi. MELATONIIN Vastutab liigutuste, tähelepanu, õppimisvõime, motivatsioon, edasipüüdlikkuse eest. Kui antud neurotransmitteri toodang on blokeeritud, siis kujuneb välja Prakinsoni tõbi ja ületootmisel jällegi skisofreenia. DOPAMIIN Vastutab tuju, unetuse, isu (enamus seedetraktis) eest. SEROTONIIN Sünaps on koht, kus ühe neuroni (närviraku) neuriit ehk akson puutub peaaegu või täiesti
Kromosoom*- DNA-st ja valkudest koosnev struktuur, milles asuvad järjestuses paiknevad geenid Kromatiid*- üks kahest identsest kromosoomi osast, koosne ühest DNA ahelast Kromatiin*- rakutuumas paiknev DNA ja valkude segu, kromosoomid lahtikeeratud kujul 2.2 Meioos võimaldab suguliselt sigida Meioos hoiab kromosoomistiku stabiilsena Diploidne kromosoomistik*- kõik kromosoomid esinevad kahes korduses e homoloogiliste paaridena, on kõigis inimese keharakkudes.( in 46 kromosoomi) Haploidne kromosoomistik*- kõik kromosoomid esinevad ühes korduses, kõigis inimese sugurakkudes.( in 23 kromosoomi) Kromosoomide ristsiire*- meioosi alguses toimuv protsess, mille käigus homoloogilised kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osi; kindlustab järglaste erinevuse vanematest ja üksteisest e päriliku muutlikkuse. 2.3 Sugurakkude areng inimesel Mehe sugurakud arenevad munandites.
1. Inimese süstemaatiline kuuluvus- loomariik, keelikloomade (selgroogsete) hõimkond, imetajate klass, primaatide (esikloomaliste) selts, inimlaste sugukond, perekond: inimene, liik: tänapäeva inimene ehk tark inimene (Homo sapiens sapiens). 2. Inimorganismi üldiseloomustus: inimese peamised koetüübid (epiteelkude, lihaskude: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude, närvikude, sidekude, sh luu-, kõhr- ja rasvkude ning veri kui vedel sidekude). ● Epiteelkude - välispinda kattev ja kaitsev kude. Katavad nahka, limaskesti ja koosnevad ainult rakkudest. Võimelised kiiresti paranema. Paikneb nahas ja näärmetes. ● Sidekude - see kude, mis seob ja hoiab eri kudesid koos. Sidekude jaguneb üle kogu keha, ta
Rakkude suhtlemise võimalused: ● Hormoonidega: Aeglased ja pikaajalised. Liiguvad veres, kuid mõjutavad ainult teatud rakke. ● Närvirakkudega (neuraalne, elektrilised närviimpulsid): Kiired ja lühiajalised: signaalid põhinevad lihasrakkude tööl (nt. aistingud, mälu). Rakke saab mõjutada tema kuju muutes (nt. valge verelible) või kasvufaktoriga (kiirendavad või aeglustavad rakkude kasvu). Raku elutegevuse lõpetamine - apoptoos. Neuraalne regulatsioon Neuron (närvirakk) - ül juhtida erutuslainet ja tekitada närviimpulsse. Dendriidid toovad erutuse; akson e. neuriit viib erutust välja. Müeliinkihiga närvikiu osas liigub erutus 10x kiiremini kui ilma kihita. Neuronite jaotus funktsiooni alusel: ● aferentne - toob mujalt erutuse KNSi ● eferentne - viib KNSist erutuse erutuspiirkonda Närvid - närvikiududest, veresoontest ja sidekoest koosnevad väädid. Närvisüsteemi jagunemine
INIMESE ELUNDKONNAD. Katteelundkond. Koosneb epiteelkoest. Ainuke elund NAHK. Katteelundkond katab ja vooderdab inimese keha ning siseelundeid. Naha ülesanded: 1) kaitseb vigastuste, UV- kiirguse, mikroobide, löökide eest; 2) on rasva ja vedeliku depooks; 3) osaleb soojusregulatsioonis: külma puhul tõmbuvad karvapüstitajalihased kokku, vabaneb energia, mida kasutatakse soojuseks, veresooned ahenevad ega anna vett välja; kuuma puhul veresooned laienevad, eraldub rohkem higi ning selle toimel nahapind jahtub;
rakkude tekkimise aeg Arenemiskoht 11.märts 2014 ESITLUSEGA Ovulatsioon- Munaraku vabanemine munasarjast. Munarakk väljub munajuhasse umbes 14. päeval pärast tsükli algust. Umbes 12h viljastumisvõimeline. Menstruaaltsükkel- ajavahemiks ühe menstruatsiooni algusest teise menstruatsiooni alguseni. (25-36 päeva) VILJASTUMINE Munaraku ja seemneraku ühinemine. Toimub MUNAJUHAS. Viljastumisel määratakse inimese sugu. Naissoost inimese sugukromosoomid........... Naise organismis on XX, meessoost määravad XY, spermide sees saavad olla nii X kui ka Y kromosoomid. Teoreetiliselt on võrdne võimalus, mõlemast soost järglaste tekkeks. Raseduse kulgu reguleerivad paljud hormoonid. Et oleks edukas viljastumine: viljastumisvõimeline munarakk, viljastumisvõimeline sperm, et saaksid kokku viljastumist, Abort on raseduse katkemine või katkestamine. Kunstlik viljastumine- viljastumine toimub kehaväliselt
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid