Küsimused ja vastused "Hamlet" (0)

Shakespear  Hamlet - 1. küsimused 
 
I  vaatus   
 
I  stseen  
 
Mis toimub lossimüüril? Kui  usutav  on see asjaosaliste jaoks? 
 
Tunnimeeste  vahetumine  lossimüüril  südaööl.  Vahid  räägivad  vi rastusest,  mis  on  südaööl 
end  ilmutanud.   Horatio   vi rastust  ei  usu.  Ni   ongi  ta  kohale  kutsutud,  et  võiks  vaimu  oma 
silmaga näha. (lk 8-9) 
Marcel us ja Horatio arutavad maal toimuvat: valmistutaks justkui sõjaks. Horatio s
  elgitab, e
  t 
oodatakse  Norra rünnakut, et kord kaotatud maa-alad tagasi võtta. H
  oratio märgib, et  ended  
kuulutavad suurt vapustust. (lk 10) 
Jäl e ilmub kadunud kuninga, vana Hamleti vaim ja Horatio otsustab ta kinni pidada. 
Marcel us ja Horatio püüavad vaimu tabada, kuid see k
  aob.Kuke laul sundis v
  aimu l ahkuma. 
Mehed  otsustavad  toimunust  noorele  Hamletile  jutustada  ja  loodavad,  et  isa  vaim  temaga 
kõneleb. (lk 11-12) 
 
 
II stseen  
 
Mis on just toimunud? Kelle heakskiidul? 
Mille pärast on H.kurb, vihane ,solvunud ? Kuidas seda väljendab? Kuidas käitub 
kuningas? Millise teate Horatio H-le toob? 
 
 
Ri ginõukogu  saali   ilmuvad   kroonimistalituselt  saabuvad  peorõivais   Claudius ,   Gertrud , 
Polonius  jt, kõige lõpuks leinarüüs  Hamlet . (lk 12) 
Kuningas  tänab  nõukogu  li kmeid  toetuse eest kuningaks saamisel ja venna  lese  kosimisel. 
Norra kavatsuste selgitamise järel  saadab  kuningas saadikud  kirjaga  Norramaale. P
  oloniuse 
poeg  Laertes  palub kuningalt luba lahkuda Prantsusmaale. (lk 13) 
Kuningapaar  keelitab  Hamletit  leinast  taanduma,  Hamletit  aga  pi nab  isa  surm,  ta  usub,  et 
si n on midagi varjatut ja veidrat, ni  ei s
  aa ta k
  a leinast l oobuda. K
  uningas C
  laudius h
  urjutab 
Hamletit   arutu   ja  lapsiku  leina  pärast.  Claudius  ja  ema  keelitavad  Hamletit  jätma  õpingud 
Wittenbergis  ja  soovitavad  jääda  troonile  lähima  isikuna koju. Hamletile teeb tuska ema li g 
ki re  ühte   heitmine   isa  vennaga.  Ometi  oli  ema  isa  suhtes  suurt  ki ndumust üles näidanud. 
Hamlet tunneb, et sel ine käitumine ei või tuua head.(lk 14-15) 
Hamlet  kohtab  Horatiot.  Ka  Horatio  imestab,  et  matustele  ni   ki resti  pulmad  järgnesid. 
Räägivad  Hamleti  isa  vaimu  ilmumisest.  Hamlet usutleb, mil ine isa tundus. Horatio arvates 
oli  vaim  pigem  kurb  kui  vihane.  Hamlet  lubab  öösel  vahti  tul a,  lootes,  et  isa  taas  ilmub  ja 
temaga kõneleb. Ka palub ta Horatiol ja ustavatel vahimeestel  asjast  vaikida. (lk 16-17) 
 
 
III stseen 
 
Mida said tead H ja O  suhtest ? Mida asjaosalised ise  arvavad ? Mida teised​?  
 
Poloniuse  poeg   Laertes  seab end reisivalmis ja  hoiatab  õde Opheliat, et see noore Hamleti 
armuavaldusi li g tõsiselt ei võtaks ja oma au ning väärikust h
  ästi hoiaks. Hamlet o
  n j u p
  rints 
ja peab naise  valima  kõrgemast soost neidude hulgast. (lk 20) 
Polonius  usutleb  Opheliat  Hamleti  suhtes.   Ophelia   tunnistab , et Hamlet näib taotlevat tema 
armastust  ausal  moel.  Isa  hoiatab,  et  teab  neidude  võrgutamise  nõkse  omast  käest  ja 
keelitab  noormehe  vandeid  mitte  uskuma.Et  asi  kindel  oleks,  keelab  Polonius  tütrel 
Hamletiga suhtlemise. (lk 22-23) 
 
 
IV stseen 
Mis toimub? 
 
Hamlet,  Horatio  ja  Marcel us on lossimüüril  ootel , kui kõlavad kahuripaugud. Hamlet põlgab 
vastkroonitud kuninga, oma isa venna lärmakat joomapidu. (lk 24) 
Ilmubki i sa v
  aim. H
  amlet p
  öördub vaimu poole palvega a
  valdada p
  õhjus, mis s
  unnib t eda ö
  ös 
lossi müüril kõndima. Vaim vi pab Hamletile, kutsub teda kaasa. Marcel us ja Horatio ei l ase 
Hamletil  vaimule  järgneda,  kuid  Hamlet  läheb  ikkagi.  Vaim  juhib  ta  lossi  torni.  Horatio  ja 
Marcel us hi livad Hamletile järele. (lk 25-26) 
 
 
V  stseen 
Milline on vaimu sõnum? 
 
Vaim avaldab, et Hamlet peab k
  ätte m
  aksma i sa m
  õrva e
  est. Väidetavalt oli k
  uningas surnud 
une  pealt  aias  ussi  nõelamise  läbi.  Uss,  kes  teda  nõelas,  oli  oma  vend.  Vaim  nimetab 
kuningat verepilastajaks ja kuningannat langenud  naiseks . Vaim räägib, kuidas v
  end o
  li t al e 
aias  uinaku  ajal  maruheina  mahla,  kangetoimelist  mürki,  kõrvadesse  valanud.  Ni   röövis ta 
korraga ni  elu, krooni kui kuninganna. Vaim palub Hamletil kätte maksta, kuid hoiduda o
  ma 
südant rüvetamast ning mitte haududa halba ema vastu. (lk 27-29) 
 
 
II vaatus 
 
I stseen  
 
Mida ja miks palub Polonius Reynaldolt? Kuidas? 
 
Polonius  saadab  teele  oma  teenri  Reynaldo,  kes  Pari sis  peab  lisaks  raha  ja   kirjade  
Laertesele  toimetamise  ka  salamisi  tema  tegevuse  ja  käitumise  kohta  andmeid  koguma. 
( lk33 ) 
 
Millise info H.kohta viib  isale  O? 
 
Ophelia  jutustab isale, et Hamlet on hul umeelse k
  ombel t ema e
  tte i lmunud. P
  olonius a
  rvab, 
et  Hamlet  on  hul unud  armastusest  Ophelia  vastu,  kes  vastavalt  isa  käsule  temaga  enam 
tegemist ei teinud. (lk 35) 
 
II stseen 
 
Kes on G ja R ning miks tulid nad Taani? 
Rosencranzi ja Guildensterni on Hamleti  endised  ülikoolikaaslased. Claudius räägib neile, et 
Hamlet kannatab hul use küüsis ning palub neil jääda lossi, et Hamleti  meelt  lahutada ning ka 
ehk välja uurida tema meelehaiguse põhjust, et seda si s võimaluse korral arstida. (lk 36-37) 
 
Millise käsu annab Polonius O- le? 
 
Polonius  räägib   kuningale   ja  kuningannale  Hamleti  armuavaldustest   Opheliale   ja  sel estki, 
kuidas ta käskinud Ophelial need tõrjuda. Ka näitab tõenduseks Hamleti kirja. 
Kuningapaar  peab  sel ist  põhjust  kül   võimalikuks,  aga  on  si ski  kahtleval  seisukohal. 
Polonius lubab saata Ophelia, e
  t Hamlet võiks teda k
  ohata. I se tahavad nad  kohtumist   salaja  
jälgida. (lk 39-42) 
 
Kuidas selgitab H. oma sõprade külaskäigu eesmärgi? 
 
Rosencranz  ja  Guildenstern  eitavad,  et  kuningas  ja  kuninganna  on  nad  kutsunud,  kuid 
Hamleti usutlemise peale si ski tunnistavad tõde. (lk 44-45) 
 
Mida  arvab  H. inimesest,  tema võimetest? 
 
Hamlet arvab: “Mil ine meistriteos on inimene, kui ülev m
  õistuselt, k
  ui p
  i ritu v
  õimeis, k
  ujus j a 
li gutustes,  kui  sihiteadlik  ja  imetlusväärne  tegudes,  kui  sarnane  inglile  mõistmiselt,  kui 
sarnane jumalale: maailma ilu, kõige elava tipp.” (lk 45) 
 
Missugune plaan tekib H-l rändnäitlejatega? Mida püüab tõestada? Millies kahtleb? 
 
Hamlet  tervitab  näitlejaid  ja  tuletab  meelde  üht   monoloogi ,  mida  ta  kunagi   kuulnud .  Sel es 
otsib  anti kmütoloogiast  tuntud  Pyrrhos   Trooja   kuningas  Priamost,  et  teda  tappa.  Näitleja 
jätkab Hamleti alustatud monoloogi ja kirjeldab kuninga tapmist ning kuninganna ahastust. 
Polonius  püüab  näitlejat  katkestada  ja  Hamlet  nõustub  hiljem  edasi  kuulama.  Hamlet lepib 
näitlejaga  kokku,  et  järgmisel  õhtul  mängivad  nad  „Gonzago  mõrva“,  mil e  teksti  mõned 
Hamleti  antud  read  vahele  ki lutakse.Hamlet  usub,  et  oma   hingel   oleva  tapmisega  sarnast 
stseeni nähes peaks kuningas Claudiuse käitumine r
  eetma, k
  as t a o
  n s
  üüdlane v
  õi s
  üütu. (
  lk 
48-53) 
 
 
III vaatus 
 
I stseen 
Missuguseks kujuneb H ja O  kohtumine ? Kuidas H käitub? Miks?  
 
Hamlet on teadlik Poloniuse ja kuninga s
  alanõust ja vihjab O
  pheliale, e
  t see e
  i p
  eaks l askma 
end  kuritarvitada. Hamlet kõnetab Opheliat jõhkralt, kuna on nördinud, et Ophelia on valmis 
tal e  lõksu  seadma  ja  samuti peab ta teesklema hul u — seega ei või ta näidata ka tundeid 
Ophelia  vastu  (hul use  kindlaks  tõendiks  peeti  armutunnete  soikumist).  Hamlet  käsutab 
Opheliat  kloostrisse  minema,  sest  abielul  pole  mingit  väärtust,  inimesed  on  valelikud  ja 
teesklejad. (lk 57-58) 
 
Missugusele järeldusele jõuab kuningas H. hulluse põhjuse kohta?  
 
Kuningas  mõistab,  et  Hamleti  häda  pole  armuhul us.  Samas   tajub   ta  Hamleti  käitumises 
peituvat  ohtu  ja  otsustab  saata  Hamleti   Inglismaale   maksuvõlgu  sisse  nõudma,  et  reis  ja 
teine ümbrus ta mõtete suunda muudaksid. (lk 59) 
 
Missugune on Poloniuse plaan? 
Poloniuse  plaan-Ta ütles kuningale, et las kuninganna manitseb peale näitemängu Hamletit 
ning  ta ise kuulaks salaja pealt nende jutuajamist kuninga loal. (lk 59) 
 
II stseen 
 
Mida ootab H. näitlejatelt?  
 
Hamlet  annab  näitlejale  nõu,  et  ta  mängides  ei  patustaks  loomulike  lihtsuse  vastu,  on  ju 
näietkunsti  otstarbeks  hoida   loodusel   kui  peeglit  silme  ees  ja  näidata  ni   voorusele  kui  ka 
lol usele ta õiget nägu. (lk 60- 61) 
 
Kuidas käitub H. enne etendust ja mida palub Horatiolt? 
Näitlejale  seletab  veel  kõik  igaks juhuks üle. Kui kuningas tuleb ta teeskleb, et on põrunud. 
Hamlet palub ustaval Horatiol näidendi ajal kuningat silmas pidada, et hiljem tema käitumist 
omavahel analüüsida. (lk 60- 62) 
 
Mis on näidendi sisu? 
Näidendi  sisuks  on  stseen,  kuidas  oletatavalt   tapeti   Hamleti  isa.  “​Kohe  ilmub  teine  mees, 
võtab kuninga  peast  krooni, suudleb teda, valab  magaja  kõrva mürki….” (lk 64) 
 
Kuidas reageerib kuningas? 
Kui  lava-roim  on toime pandud, kaotab kuningas Claudius enesevaltsemise ja tormab välja. 
(lk 68) 
 
Kuidas käitub stseeni lõpuosas H? 
 
Hamlet  süüdistab  vanu  sõpru  valelikkuses:  stseen  flöödiga  —  Hamlet  palub  Guidensternil 
mängida  flööti,  kuid  see  ei  oska  ja  keeldub.  Hamlet  võrdleb  ennast  flöödiga,  mil est vanad 
kaaslased  arvavad  kergesti  suutvat  tema  saladusi  välja  näperdada.  Hamlet:“Hüüdke  mind 
mistahes mänguri staks, te võite mind kül  häälest ära ajada, kuid mängida te mind ei saa.“ 
Hamlet  on  valmis  minema  ema  juurde,  veenab  end  olema  kül   julm  ,  kuid  mitte 
loomuvastane:“Mu kõne torgaku, ent mitte oda!“ (lk 70-71) 
 
 
III stseen 
 
Millise ülesande saavad R ja G? 
Rosencrantz  ja Guildenstern s
  aavad ülesandeks k
  orraldada H
  amleti ki re ärasõit I nglismaale. 
(lk 72) 
 
Millise üle arutleb kuningas? Kuidas? 
Kuningas proovib palveis taeva poole rahu leida. “Mu süü on jälk, ta lehkab t aevani, tal l asb 
i dseim kõigist needusest- oo, vennatapp! Anna andeks mu jõle mõrv!-Ei, sest v
  eel ikka a
  l es 
on kõik mul, mil e pärast mõrvasin: kroon, võimuiha ja mu kuninganna.” (lk 73-74) 
 
Kuidas käitub H. seda nähes? 
 
Hamlet näeb kuningat palvetamas ja peab endamisi nõu, kas teda k
  ohe t appa. S
  i ski l oobub 
ta  soovist,  sest  palvetajat  tappes  poleks  tegu  tõelise  kättemaksuga:  palvetaja  on  valmis 
rännakuks Jumala kohtu ette.  (lk 74) 
 
IV stseen 
 
Miks P. end  peidab ? 
P peidab end sel eks, et kuningale hiljem kõik ette kanda. 
 
Millest vestlevad H. ja kuninganna? 
Hamlet  kuninganna  ees,  süüdistab  ,  et  see  on  oma  mehe  venna  naine  ja  kahetseb,  et  ka 
tema ema. Kuninganna tahab lahkuda, kuid H
  amlet e
  i l ase j a t ahab k
  õik lõpuni s
  elgeks t eha. 
Ilmub  Hamleti  isa  vaim.  Hamlet  räägib  vaimuga,  kuid  ema  ei  näe  midagi ja paneb Hamleti 
nägemused  hul use  arvele.  Hamlet  süüdistab  ema,  et  see  soovib  tema  hul ust,et  mitte 
tunnistada  oma  süüd.  Hamlet  soovitab  emal  süüd  kahetseda  ja  kuningaga  sängi  jagamine 
lõpetada. Samas avaldab Hamlet arvamust, et e
  ma jätkab kuningaga kokkumängu j a k
  annab 
tal e ette kõik jutuajamise üksikasjad. (lk 75-78) 
 
Mis juhtub P-ga? Miks? 
Polonius reedab end  vaiba  taga ja Hamlet torkab ta mõõgaga  surnuks . 
 
 
 
 
 
 
 
Shakespear “Hamlet”- 2. küsimused 
 
 
1. Kus ja millal toimub teose tegevus? 
 
Teose tegevus toimub 12.sajandil Taanimaal Helsingöri lossis. 
2. Nimeta olulisemad tegelased. 
 
1.  Claudius,   Taanimaa   kuningas.  2.  Hamlet  Taanimaa   prints ,  kadunud  kuninga  poeg, 
praeguse   vennapoeg .  3.  Polonius,   kansler .  4.  Horatio,  Hamleti  sõber. 5. Laertes Poloniuse 
poeg.  6.  Rosencrantz  ja  Guildenstern-  Hamleti  endised  ülikoolikaaslased.  7.  Gertrud, 
Taanimaa kuninganna, Hamleti ema. 8. Ophelia, Poloniuse tütar. 
 
 
3. Milles seisneb näidendi konflikt? 
 
Hamlet  on  vihane  oma  ema  peale,  kes  li ga  ki resti  pärast  isa  surma uuesti abiel us, lisaks 
sel ele saab H
  amlet t eada, e
  t i sa m
  õrvariks o
  li ema u
  us abikaasa. S
  ee t ekitab prints H
  amletis 
pahameelt ning kaaslased ei saa aru miks ta on ni   masenduses  või koguni hul . 
 
 
4. Kas Hamlet teeskles  hullu  või läkski hulluks? Põhjenda.  
 
Hamlet  teeskles  hul u,  kuna  ni   oli  tal  lihtsam oma kättemaksuplaane teostada. Eelkõige oli 
Hamlet  hul   Claudiuse  ja  Gertrudise  jaoks.  Tänu  Poloniusele,  kes  samuti  printsi  vaimselt 
ebastabi lseks  pidas,  arvasid  nad  kõik  Hamleti  hul use  põhjuseks  olevat  suurt  armastust 
Ophelia vastu, kuid hiljem selgus, et si ski peitub sel es m
  idagi märksa sügavamat. (Näide lk 
57- Hamlet: “Ma ei armastanud t eid.” O
  phelia: “
  Seda s
  uurem on m
  u p
  ettumus” …….).Hamlet 
käitus  väga  targalt,  kui  lasi  teistel  end  hul uks pidada, see andis tal e aega Claudiuse süüs 
selgusele jõuda ning kättemaksu haududa. 
 
5. Miks väidab Hamlet, et Taanimaa on vangla? (II vaatuse 2. stseen) 
 
Hamleti  arvates  on  Taanimaa  vangla,  sest  seal  on  palju  igasuguseid  pi ranguid  ja  lisaks 
sel ele  on  inimeste  kombed  langenud  tema  arvates  väga  madalale  ja  samuti  nad  ei  hooli 
enam ni  palju sel est, kas nad ikka jätavad teistele vi saka ja hea mulje. 
 
 
6. Milles ilmneb Hamleti erinevus teistest teose tegelastest? 
 
Hamlet  ​on  lojaalne  kuna  ta  ainukesena   kandis   õukonnali kmete seast musta leina märgiks. 
Hamlet on  pettunud  terves maailmas, nimetab seda vanglaks ning jälestab oma õukondlasi, 
kes kohe, kui vana k
  uningas o
  n s
  urnud, h
  akkavad l ipitsema u
  ue v
  alitseja e
  es. T
  undmaks ä
  ra 
kuninga ja kogu õukonna tõelist palet, hakkab Hamlet mängima hul u.  
 
 
7. Miks Hamlet kõhkleb? 
 
Hamlet kõhkleb kas tappa kuningas kohe või mitte. (lk 71) 
 
 
8. Kommenteeri Hamleti monoloogi sisu. Millest Hamlet räägib? Mis järeldusele ta 
jõuab? Kas sama probleemi ees võib seista ka tänapäeva inimene?  
 
Monoloogist  tuleb  välja,  et  Hamlet  oli  eksinud  ning ei  teadnud , mida edasi teha. Ta mõtles, 
kas  ol a  ehk  elada  ning  maksta  Claudiusele  kätte  ja  seista  silmitsi saatusega või mitte ol a 
ehk s
  urra, s
  est s
  ee t undus lihtsama variandina. “
  Mis o
  leks ü
  l am – v
  aimus t aluda k
  õik n
  ooled, 
mida  vali  saatus  paiskab,  või,  tõstes  relvad  hädamere  vastu,  vaev  lõpetada?”(  lk  56) 
väljendab selgelt dilemmat, mis oli peategelasel. 
Pikalt mõtiskledes positi vsete j a n
  egati vsete a
  sjade n
  ing kõige m
  uu üle, m
  is v
  õib juhtuda v
  õi 
olemata  jääda,  muudavad  hirmu  surma  ees  aina   suuremaks .  Nagu  Hamlet   lausus :  “Ni  
kaalutlus   teeb  pelgureiks  meid  kõiki...”(lk  56)  Monoloogi  lõpus  jõuab  Hamlet järeldusele, et 
enesetapp  ei  lahenda  tema  probleeme  lõplikult.  Kättemaks  jääks  ikkagi  sooritamata  ning 
sel e tõttu ei valitseks õiglus. 
Sama probleemi ees võib seista ka tänapäeva inimene. 
 
9. Mille poolest näidendi tegevuse arengus on oluline III vaatuse stseen näitlejatega? 
 
See on oluline, sest ni  saab Hamlet ol a kindel, et tema isa tappis Claudius. 
 
 
III  vaatuse  4.  stseenis   tapab   Hamlet  Poloniuse.  Polonius  on oma saatust väärt-ni , nagu ta 
elas,  ni   ka  suri.  ​KOMMENTAAR:  ​Ta  oli  kuninga  parem  käsi  ja  toppis  oma  nina  kõigi 
asjadesse. 
10. Millest Hamlet oma emaga räägib? 
 
Hamlet  kuninganna  ees,  süüdistab  ,  et  see  on  oma  mehe  venna  naine  ja  kahetseb,  et  ka 
tema ema. Kuninganna tahab lahkuda, kuid Hamlet ei lase ja tahab kõik lõpuni selgeks teha. 
Ilmub  Hamleti  isa  vaim.  Hamlet  räägib  vaimuga,  kuid  ema  ei  näe  midagi ja paneb Hamleti 
nägemused  hul use  arvele.  Hamlet  süüdistab  ema,  et  see  soovib  tema  hul ust,et  mitte 
tunnistada  oma  süüd.  Hamlet  soovitab  emal  süüd  kahetseda  ja  kuningaga  sängi  jagamine 
lõpetada. Samas avaldab Hamlet arvamust, et e
  ma jätkab kuningaga kokkumängu j a k
  annab 
tal e ette kõik jutuajamise üksikasjad. 
 
11. Missugune oli Rosencrantzi ja Guildensterni saatus?  
 
Kolmandas   vaatuses   Hamlet  ja  Horatio vestlevad. Hamlet räägib kuidas oli saatnud pilkava 
kirja  Inglismaale,  et  Rosencranz  ja  Guildenstern  hukata  kohe  kui  nad  peaksid  Inglismaale 
jõudma.  Vi endas  vaatuses  peale  seda,  kui  Hamlet,  Laertes  jt  on  surnud  ​saabuvad  ka 
Inglismaa saadikud, nad teatavad, et Guildenstern ja Rosencranz on hukatud.  
 
 
12. Miks hullub Ophelia? Seda põhjendab kuningas 4. stseenis. Mida arvab lugeja? 
 
Ophelia hul ub, sest ta isa on surnud. Kuningas: “Oo see on hingeahastuse mürk, mis tulvab 
isa sumast. Nüüd näed, oo Gertrud, Gertrud, ei tule häda üksi, luurajana, vaid nagu malev: 
tapeti ta isa…. Opheliast on vaesest lahku löönud ta selge mõistus, mil eta me maalid või 
loomad üksnes oleme…” (lk 91-92) 
 
13. Missuguseid mõtteid inimese eksistentsi kohta tekitab Hamletis  surnuaial  
käimine? 
 
Hamlet  mõtleb,  et  vahet  ei  ole,  kes  sa  varem  olid  kas  kuningas  või  talupoeg  ikka  tehakse 
kõikite surnutega samamoodi. Võetakse  hauast   luud  välja ja pannakse teise surnud i nimese 
keha sinna, kus ennem oli keegi teine. Hamele: “ Kui alatuks tarbeesemeks võime me  jäl e 
saada,  Horatio!  Miks  ei  võiks  meie  mõttekujutus  Aleksandri  ül ast  põrmu  jälgida  seni,  kui 
leiab, et ta on punniks  augu  ees?...” (lk 109) 
 
14. Millega näidend lõpeb? Mida aimub Taanimaa tuleviku kohta? 
 
Näidend  lõppeb  traagiliselt-  Hamleti  ema  joob  enda  teadmata  mürki,  Laertes  vigastas 
Hamletit  mürgise  mõõgaga.  Enne  mürgi  mõjumist  jõudis  Hamlet  torgata  Laertest  surmava 
löögiga ja si s ta torkas kuninga läbi Laertese mürgitatud mõõga ja sundis teda jooma mürki. 
 
Taanimaa, kas val utatakse kel egi teise poolt või kuningaks saab Fortinbras. 
 
Koosta  “Hamleti” kohta 3 küsimust. 
1. Faktiküsimus. 
Mis ri ki tahetakse Hamletit saata? 
2. Küsimus, mis nõuab kirjeldamist. 
Mis põhjustab Hamleti  hukkumise ? 
3. Küsimus, mis nõuab põhjendamist. 
Kuidas suri Ophelia? Miks?