Parima lavastuse auhind (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

23

ppt

Teatriprojekt NO99 Slaidikava

augustil 1983 2006. aastal lõpetas ta Eesti Muusika ja Teatriakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli Rollid: "Kuidas seletada pilte surnud jänesele" "Untitled" "Onu Tomi onnike" (neegripoiss)  Sündis 23. mail 1976 Kuni 2005. aastani töötas teatris Vanemuine Preemiad: Pansonimeline preemia 1999 Eesti Näitlejate Liidu preemia 2002 DRAAMA festivalil meesnäitleja preemia 2005 Tuik Ants Lauteri nimeline auhind 2008 Rollid: "The Rise and Fall of Estonia" "Kuidas seletada pilte surnud jänesele" "Untitled" "Stalker" (kirjanik, professor, stalker)  Sündis 13. oktoobril 1962 Töötas 7 aastat VAT teatris, seejärel Rakvere teatris, edasi vabakutseline Teatris NO99 alates 2009. aastast Preemiad: Parima naisnäitleja aastapreemia 2000 Hea Teatri Auhind 2005 Parima naisnäitleja preemiad 2009 Rollid: "Misery"

Teatriõpetus

12

docx

Lembit Peterson

a. TRA Draamateatris lavastajana 1990-92.a. Viljandi Kultuurikolledzhi teatrikateedri juhataja 1992-2003.a. Eesti Humanitaarinstituudi teatri õppetooli juhataja 4  1995 k.a. THEATRUMi kunstiline juht 2003 k.a. Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriprogrammi juht 1.2. Tunnustus 1986 ­ Ants Lauteri nimeline preemia; 1998 ­ Eesti Vabariigi kultuuripreemia; 2000 ­ Beata Angelico auhind, Rooma; 2001 ­ Valgetähe IV järgu orden; 2002 ­ Teatriliidu aastapreemia : parima meesnäitleja auhind Nikolai Kirsanovi rolli eest Turgenevi-Shapiro "Isad ja pojad"; 2003 ­ Eesti Teatriliidu aastapreemia: parima lavastaja auhind "Hamleti" lavastamise eest; 2005 ­ Riigivapi IV klassi orden; 2007 ­ Aasta isa 2009 ­ Eesti Teatriliidu auhind parimale lavastajale P.Claudeli ,,Maarja kuulutamise" ja Grishkovetsi ,,Linna" eest;

Eesti keel

3

docx

Robert Annus

Robert Annus Robert Annus on sündinud 19.mail 1984 Tallinnas, ta on eesti näitleja ja lavastaja. Robert õppis Tallinna Muusikakeskkoolis klaverit ja oboed ning lõpetas aastal 2008 Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia lavakunstikooli (23. lennu) lavastaja õppesuunal. Ta töötas Vanemuise teatris näitleja ja lavastajana, aastatel 2008-2013. Ta oli ansambli Chupacabra solist ja ETV saatejuht.Tema elukaaslane on näitleja Maria Soomets, kes sündis 21.veebruaril 1979 ning ta on Eesti näitleja. Neil on tütar Noora, kes sündis 5.juunil 2010.Robert Annus tunnistas, et kuigi tal oli valida nii näitlemise kuimuusiku karjääri vahel, valis ta lavakunstikooli astudes esimese tee."Klassikalise muusiku elus on rohkem üksindust, teater on oma olemuselt kollektiivsem, kuid meistriks saamisel määrab tegelikult ikka harjutatud tundide hulk - kui palju oled pilli harjutanud," arvas Annus Kroonikale antud intervjuus.Nüüdseks on Annus jõ

Eesti keel

1

doc

Teatriretsensioon

Teatriretsensioon 28. novembril käisime klassikaaslastega teatris NO99 vaatamas etendust ,,Nafta". ,,Nafta" lavastajateks ning autoriteks on Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper, kunstnik Ene-Liis Semper. Osades: Mirtel Pohla, Tambet Tuisk, Gert Raudsep, Kristjan Sarv ja Jaak Prints. ,,Nafta" on dokumentaale kabaree naftaajastu lõppemisest. Tekivad mitmed küsimused. Mis saab edasi? Kas puhkeb paanika? Mis saab meist? Lavastus ei otsi vastuseid vaid loeb arve,arve millest oleneb meie tulevik. ,,Nafta" põhineb dokumentaalsel andmestikul,mängib popmuusika ning näitlejad tantsivad ja laulavad. Ansip räägib tuhandeaastasest rahuriigist, pangad pakuvad veelgi paremaid laene, autod neelavad veelgi rohkem kütust. Ja enam paremaks minna ei saa. Lavastus oli suhteliselt hästi tehtud,sest see paneks kasvõi hetkekski mõtlema iseka inimese kelle jaoks eksisteerib ainult tema ja maailm. Minule endale tegi lavastus alguses palju nalja aga asja süv

Eesti keel

37

doc

Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani

M. Tamm ,,Kuidas kirjutatakse ajalugu" T. Karjahärm ,,Ajaloolase käsiraamat" ISESEISVAD TÖÖD: 1. Uurimustöö (vali 3st) (võib ka 3 teha, saab paremini eksami tehtud) -5lk - Referaat ühe kõnealusel perioodil tegutsenud näitleja kohta (valiku põhjendus, eluloo ülevaade, olulisemad rollid, näitleja omapära) - Teatriajaloolise arhiivimaterjali otsimine arhiivist, kommenteerimine ja saatesõna kirjutamine - Ühe lavastuse retseptsiooni analüüs (otsida kõik välja selle lavastuse kohta ­ analüüs, võib ka uurida kellegi käest intervjuu vormis) 2. Näidendite lugemise kontroll (test või essee) Juhtnöörid: Võimalikult ammendav ülevaade (uurige välja kõik, mis sel teemal on ilmunud) Austage fakte, kuid looge neile laiem kultuurilooline kontekst Loogiline ülesehitus Korrektne vormistus, viitamine Oma seisukoha esitamine Valik teemasid: Ita Ever, Lembit Eelmäe, Hannes Kaljujärv jne.

Eesti teatri ajalugu

1

docx

"Enesetapja" retsensioon

Humoorikalt tõsine ,,Enesetapja" Kristo Kaareste 10A Näidendi autor oli Nikolai Erdman. Lavastaja oli Tiit Ojasoo ja kunstnik Ene-Liis Semper. Laval olid Jaanika Arum, Markus Dvinjaninov, Marian Heinat, Linda Kolde, Rea Lest, Jörgen Liik, Roman Maksimuk, Veiko Porkanen, Helena Pruuli, Jarmo Reha, Reimo Sagor, Simeoni Sundja, Ragnar Uustal, Kärt Tammjärv ja Linda Vaher Lavakunstikooli XXVI lennust. Esietendus toimus 12. oktoobril Vene Teatri suures saalis. Ühel tüübil keevad emotsioonid nii üle, et kõige loogilisem lahendus tundub olevat otsustada end parem lihtsalt ära tappa. Kõik! Kaua võib! Kogu pidu! Aitab jamast! Vähemalt nii tundub peategelast ümbritsevatele inimestele. Enesetapp ja pääsemine oleks lunastus, talle ja kogu ühiskonnale ­ viimane, aga see-eest tõeliselt julge ja otsustav tegu, mis annaks julgust oma nõrkustest üle saada. Komöödia hakkab tavaliselt äärmis

Kirjandus

1

odt

NO78 „Kes kardab Virginia Woolfi?”

NO78 ,,Kes kardab Virginia Woolfi?" Etendus toimus 16. veebruaril 2010, kell 19.00 teatris NO99, mis asub Sakala 3, Tallinn. Lavastus oli ühe vaheajaga ja kestis umbes 3 tundi ja 10 minutit. Autoriks on Edward Albee, lavastaja, kunstniku ja muusikalise kujundaja rollis olid Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper. Mängivad Hendrik Toompere jr (külalisena Eesti Draamateatrist), Marika Vaarik, Sergo Vares ja Mirtel Pohla. Esietendus 7. novembril 2009 Teatris NO99. See oli minu esmakordne külastus mainitud teatrile, mis jättis mulle nii võrd hea esmamulje, et sellest kasvas suur armastus NO99 ja tolle kollektiivi vastu. Teater ise, kui selline, jääks muidugi Estonia või millegi suurejoonelisemaga võrdluses alla, sest lavakujundus, mis iseenesest koosneb vaid lauast ja mõnest muust dekoratsioonist võib tekitab veidi segadust. Seinu katab kangas, saal on täidetud pinkidega, kus teatrile tavaseid et

Kirjandus

8

doc

Eesti teatri ajalugu II

Ta arvas, et lavastaja peab tundma ja valdama näitlejatöö elemente. Ta tõlgendas klassikat kaasaja vaimus. Lavastas erinevates zanrites lavastusi. Tegi lavastusi ka nö leitud ruumides. 6. Voldemar Panso suhtumine kirjandusse. Panso eesti kirjanduse lavastajana, lähemalt kaks lavastust. Panso jaoks oli väga tähtis autori süvamõtte avamine. Ta respekteeris kirjaniku poolt loodud väga. Juba algaja lavastajana oli näha tema nõudlikus lavastuse algmaterjali suhtes. Samuti kujunesid välja tema püsiautorid: Juhan Smuul, A.H. Tammsaare. Panso oli pea kõigi Smuuli näidendite esmalavastaja. Tammsaare ,,Tõe ja õiguse" dramatiseeringuid tegi ta 4 korral. Sageli tegi ta oma lavastuste tarvis ka ise dramatiseeringuid, valdavalt eesti autorite teostest. Neis dram. peitus ka originaalsest lähtuvate kindlate ideeliinide väljatoomine. Oma teksti loomisel olid tal kindlad eetilised põhimõtted.

Üldine teatriajalugu

Kommentaarid (0)