Shakespeare "Hamlet" - sisututvustus (2)

Esimene vaatus
I stseen :
Tunnimeeste vahetumine lossimüüril südaööl. Vahid räägivad viirastusest, mis on südaööl end ilmutanud. Horatio viirastust ei usu. Nii ongi ta kohale kutsutud, et võiks vaimu oma silmaga näha.
Marcellus ja Horatio arutavad maal toimuvat: valmistutaks justkui sõjaks. Horatio selgitab, et oodatakse Norra rünnakut, et kord kaotatud maa-alad tagasi võtta. Horatio märgib, et ended kuulutavad suurt vapustust.
Jälle ilmub kadunud kuninga, vana Hamleti vaim ja Horatio otsustab ta kinni pidada.
Marcellus ja Horatio püüavad vaimu tabada, kuid see kaob.Kuke laul sundis vaimu lahkuma. Mehed otsustavad toimunust noorele Hamletile jutustada ja loodavad, et isa vaim temaga kõneleb.
II stseen:
Riiginõukogu saali ilmuvad kroonimistalituselt saabuvad peorõivais Claudius , Gertrud, Polonius jt, kõige lõpuks leinarüüs Hamlet .
Kuningas tänab nõukogu liikmeid toetuse eest kuningaks saamisel ja venna lese kosimisel. Norra kavatsuste selgitamise järel saadab kuningas saadikud kirjaga Norramaale.
Poloniuse poeg Laertes palub kuningalt luba lahkuda Prantsusmaale.
Kuningapaar keelitab Hamletit leinast taanduma, Hamletit aga piinab isa surm, ta usub, et siin on midagi varjatut ja veidrat, nii ei saa ta ka leinast loobuda.
Kuningas Claudius hurjutab Hamletit arutu ja lapsiku leina pärast. Claudius ja ema keelitavad Hamletit jätma õpingud Wittenbergis ja soovitavad jääda troonile lähima isikuna koju.
Hamletile teeb tuska ema liig kiire ühte heitmine isa vennaga. Ometi oli ema isa suhtes suurt kiindumust üles näidanud. Hamlet tunneb, et selline käitumine ei või tuua head.
Hamlet kohtab Horatiot. Ka Horatio imestab, et matustele nii kiiresti pulmad järgnesid. Räägivad Hamleti isa vaimu ilmumisest. Hamlet usutleb, milline isa tundus. Horatio arvates oli vaim pigem kurb kui vihane . Hamlet lubab öösel vahti tulla, lootes, et isa taas ilmub ja temaga kõneleb. Ka palub ta Horatiol ja ustavatel vahimeestel asjast vaikida.
III stseen:
Poloniuse poeg Laertes seab end reisivalmis ja hoiatab õde Opheliat, et see noore Hamleti armuavaldusi liig tõsiselt ei võtaks ja oma au ning väärikust hästi hoiaks. Hamlet on ju prints ja peab naise valima kõrgemast soost neidude hulgast.
Polonius annab Laertesele kaasa isalikud õpetussõnad – ole mõistlik sõnades, tegudes ja sõprade valikul , hoidutülist, kuid kui muidu ei saa, ole kardetav vastane; kuula nõuandeid, ela kukru järgi, ära ole alp, ära anna ega võta laenu ja ole ustav endale - ja jätab hüvasti.
Polonius usutleb Opheliat Hamleti suhtes. Ophelia tunnistab, et Hamlet näib taotlevat tema armastust ausal moel. Isa hoiatab, et teab neidude võrgutamise nõkse omast käest ja keelitab noormehe vandeid mitte uskuma.Et asi kindel oleks, keelab Polonius tütrel Hamletiga suhtlemise.
IV stseen:
Hamlet, Horatio ja Marcellus on lossimüüril ootel , kui kõlavad kahuripaugud. Hamlet põlgab vastkroonitud kuninga, oma isa venna lärmakat joomapidu.
Ilmubki isa vaim. Hamlet pöördub vaimu poole palvega avaldada põhjus, mis sunnib teda öös lossi müüril kõndima. Vaim viipab Hamletile, kutsub teda kaasa. Marcellus ja Horatio ei lase Hamletil vaimule järgneda, kuid Hamlet läheb ikkagi. Vaim juhib ta lossi torni. Horatio ja Marcellus hiilivad Hamletile järele.
V stseen:
Hamlet on koos isa vaimuga lossimüüril. Vaim avaldab, et Hamlet peab kätte maksma isa mõrva eest. Väidetavalt oli kuningas surnud une pealt aias ussi nõelamise läbi. Uss, kes teda nõelas, oli oma vend. Vaim nimetab kuningat verepilastajaks ja kuningannat langenud naiseks . Vaim räägib, kuidas vend oli talle aias uinaku ajal maruheina mahla, kangetoimelist mürki, kõrvadesse valanud. Nii röövis ta korraga nii elu, krooni kui kuninganna. Vaim palub Hamletil kätte maksta, kuid hoiduda oma südant rüvetamast ning mitte haududa halba ema vastu.
Vaim lahkub , Hamlet annab vande endale. Ilmuvad Horatio ja Marcellus. Hamlet nõuab, et nad vannuksid, et kellelegi toimunust ei räägiks. Isa saladust ta siiski teistega ei jaga.
Teine vaatus
Möödub mõni nädal.
I stseen:
Polonius saadab teele oma teenri Reynaldo, kes Pariisis peab lisaks raha ja kirjade laertesele toimetamise ka salamisi tema tegevuse ja käitumise kohta andmeid koguma.
Ilmub Ophelia, kes jutustab isale , et Hamlet on hullumeelse kombel tema ette ilmunud. Polonius arvab , et Hamlet on hullunud armastusest Ophelia vastu, kes vastavalt isa käsule temaga enam tegemist ei teinud.
II stseen:
Kuningas tervitab Hamleti endisi ülikoolikaaslasi Rosencranzi ja Guildensterni. Claudius räägib neile, et Hamlet kannatab hulluse küüsis ning palub neil jääda lossi, et Hamleti meelt lahutada ning ka ehk välja uurida tema meelehaiguse põhjust, et sada siis võimaluse korral arstida.
Polonius lubab Hamleti hulluse põhjust selgitada, kuninganna aga arvab, et põhjuseks on isa surm ja ema kiired pulmad.
Teatatakse Norra saadikute tagsi jõudmisest. Nad toovad häid sõnumeid: Norras enam Taani vastu sõda ei sepitseta, kuid palutakse luba , et väed võiksid liikuda läbi Taani Poola suunas. Kuningas on rahul ja lubab asja hiljem arutada.
Polonius räägib kuningale ja kuningannale Hamleti armuavaldustest Opheliale ja sellestki, kuidas ta käskinud Ophelial need tõrjuda. Ka näitab tõenduseks Hamleti kirja.
Kuningapaar peab sellist põhjust küll võimalikuks, aga on siiski kahtleval seisukohal. Polonius lubab saata Ophelia, et Hamlet võiks teda kohata. Ise tahavad nad kohtumist salaja jälgida.
Polonius kohtab Hamletit ja vestleb temaga, kuid Hamleti vastused Poloniuse küsimustele on enam kui veidrad .
Hamleti juurde ilmuvad vanad kaaslased Rosencranz ja Guildenstern. Hamlet tervitab neid täiesti arukal viisil, ka vestluses ilmutab ta täit mõistust. Hamlet taipab, kes on tema endste õpingukaaslaste ilmumise taga. Need eitavad, et kuningas ja kuninganna on nad kutsunud, kuid Hamleti usutlemise peale siiski tunnistavad tõde.
Koolikaaslased teatavad näitlejate peatsest saabumisest. Arutatakse teatrielu küsimusi.
Näitlejad saabuvad.Polonius tuleb Hamletile selle kohta teadet tooma . Poloniusele esitab Hamlet jälle mõistukõnet, mis üsna segasena tundub.
Hamlet tervitab näitlejaid ja tuletab meelde üht monoloogi , mida ta kunagi kuulnud . Selles otsib antiikmütoloogiast tuntud Pyrrhos Trooja kuningas Priamost, et teda tappa. Näitleja jätkab Hamleti alustatud monoloogi ja kirjeldab kuninga tapmist ning kuninganna ahastust.
Polonius püüab näitlejat katkestada ja Hamlet nõustub hiljem edasi kuulama . Hamlet lepib näitlejaga kokku, et järgmisel õhtul mängivad nad „Gonzago mõrva“, mille teksti mõned Hamleti antud read vahele kiilutakse.Hamlet usub, et oma hingel oleva tapmisega sarnast stseeni nähes peaks kuningas Claudiuse käitumine reetma, kas ta on süüdlane või süütu.
Kolmas vaatus
I stseen:
Hamleti õpingukaaslased vestlevad kuningapaariga ja tunnistavad, et pole Hamleti „hulluse“ tegelikule põhjusele jälile saanud. Kuid peagi on tulemas meelelahutus näitemängu näol ja kuningapaar on rõõmuga nõus osalema .
Hamletile korraldatakse kohtumine Opheliaga.
Hamleti monoloog : „Olla või mitte olla ...“
Kohtumine Opheliaga. Hamlet on teadlik Poloniuse ja kuninga salanõust ja vihjab Opheliale, et see ei peaks laskma end kuritarvitada. Hamlet kõnetab Opheliat jõhkralt, kuna on nördinud, et Ophelia on valmis talle lõksu seadma ja samuti peab ta teesklema hullu – seega ei või ta näidata ka tundeid Ophelia vastu (hulluse kindlaks tõendiks peeti armutunnete soikumist). Hamlet käsutab Opheliat kloostrisse minema, sest abielul pole mingit väärtust, inimesed on valelikud ja teesklejad.
Ophelia on veendunud,et Hamlet on aru kaotanud. Kuningas mõistab, et Hamleti häda pole armuhullus. Samas tajub ta Hamleti käitumises peituvat ohtu ja otsustab saata Hamleti Inglismaale maksuvõlgu sisse nõudma, et reis ja teine ümbrus ta mõtete suunda muudaksid.
Poloniuski nõustub, et Hamlet ei või siin vabalt ringi liikuda.
Kuningas: „...hull suurus ei või käia valveta“.
II stseen:
Valmistutakse etenduseks. Hamlet annab näitlejale nõu, et ta mängides ei patustaks loomulike lihtsuse vastu, on ju näietkunsti otstarbeks hoida loodusel kui peeglit silme ees ja näidata nii voorusele kui ka lollusele ta õiget nägu. Näitleja usub, et nende kunst on paranemise teel.
Hamlet palub ustaval Horatiol näidendi ajal kuningat silmas pidada, et hiljem tema käitumist omavahel analüüsida. Hamlet usub, et teda võis piinlema ahvatleda ka põrguvaim ja kui kuningas oma süüd ei reeda , ongi ta süütu.
Hamlet istub Ophelia jalge ette. Näidend algab pantomiimiga, mis tutvustab sisu: kuninga ja kuninganna armutõotused, kuninga uinak ja mürgitamine teise mehe poolt, kuninganna kosimine mõrvari poolt. Hamlet on erutatud, kuna kardab, et tema kavatsused võiksid saada reedetud.
Algab päris-etendus. Näitlejast kuninganna tõotab kuningale truudust ka pärast selle surma. Kuningas teab aga elutargal moel, et mõtted ja teod ei käi sageli ühte jalga, praegused tõotused võivad kergelt unuda.
Hamlet vastab kuninga küsimusele, et tüki nimeks on „Hiirelõks“. Mõrtsukatöö on sama, milles Hamlet kahtlustab Claudiust, ainsa vahega, et kuninga tapab vennapoeg , mitte vend.
Kui lava-roim on toime pandud, kaotab kuningas Claudius enesevaltsemise ja tormab välja.
Hamlet arvab, et kuigi see jant kuningale ei meeldinud, võiks mängu jätkata. Rosencraz ja Guildenstern paluvad Hamletil tema ema soovil ema kambrisse minna.
Hamlet süüdistab vanu sõpru valelikkuses: stseen flöödiga – Hamlet palub Guidensternil mängida flööti, kuid see ei oska ja keeldub. Hamlet võrdleb ennast flöödiga, millest vanad kaaslased arvavad kergesti suutvat tema saladusi välja näperdada. Hamlet:“Hüüdke mind mistahes mänguriistaks, te võite mind küll häälest ära ajada, kuid mängida te mind ei saa.“
Hamlet on valmis minema ema juurde, veenab end olema küll julm , kuid mitte loomuvastane:“Mu kõne torgaku, ent mitte oda!“
III stseen:
Kuningas on otsustanud Hamleti kohe Inglismaa poole teele saata. Hamlet läheb ema tuppa , Polonius peidab end samas toas vaiba taha, et salakuulata.
Kuninga monoloog:“ Mu süü on jälk, ta lehkab taevani, tal asub iidseim kõigist needustest – oo, vennatapp! ...“ Kuningas proovib palveis taeva poole rahu leida. Hamlet näeb kuningat palvetamas ja peab endamisi nõu, kas teda kohe tappa. Siiski loobub ta soovist, sest palvetajat tappes poleks tegu tõelise kättemaksuga: palvetaja on valmis rännakuks Jumala kohtu ette.
IV stseen:
Hamlet kuninganna ees, süüdistab , et see on oma mehe venna naine ja kahetseb, et ka tema ema. Kuninganna tahab lahkuda, kuid Hamlet ei lase ja tahab kõik lõpuni selgeks teha.Kuninganna hüüab appi. Polonius reedab end vaiba taga ja Hamlet torkab ta mõõgaga surnuks , ise imestust teeseldes.
Hamlet möönab, et Poloniuse tapmine oli peaaegu sama halb, kui oma mehe, kuninga tapmine ja naitumine tema vennaga.Hamlet süüdistab ema hirmsas teos, kuid see ei mõista. Hamlet selgitab: ema on vahetanud suursuguse mehe kõlvatu vastu – niisugune eksimus on arusaamatu.
Kuninganna palub Hamletil end säästa, kuid Hamlet ei halasta. Ta nimetab Claudiust mõrtsukaks ja kelmiks, tühiseks krooni-näppajaks.
Ilmub Hamleti isa vaim. Hamlet räägib vaimuga, kuid ema ei näe midagi ja paneb Hamleti nägemused hulluse arvele. Hamlet süüdistab ema, et see soovib tema hullust,et mitte tunnistada oma süüd. Hamlet soovitab emal süüd kahetseda ja kuningaga sängi jagamine lõpetada. Samas avaldab Hamlet arvamust, et ema jätkab kuningaga kokkumängu ja kannab talle ette kõik jutuajamise üksikasjad.
Hamlet meenutab, et peab Inglismaale sõitma. Mainib, et kaaslasteks saadetud koolivendi usaldab ta nagu rästikuid.
Neljas vaatus
I stseen:
Kuninganna räägib kuningale, et hamlet tappis hulluses Poloniuse. Hamlet soovitakse ruttu laevale toimetda. Kuningas tahab arukate sõpradega juhtunut arutada, et oma nime määrimise eest kaitsta.
II stseen:
Hamlet pareerib Rosencranzi ja Guildensterni küsimused Poloniuse laiba asukoha kohta. Hamlet räägib mõistu, et tema vanad kaaslased on kui käsnad, kes kuninga mõjukust endasse imevad, kuid kes ka tühjaks pigistatud saavad.Minnakse kuninga juurde.
III stseen:
Kuninga ette ilmuvad Hamlet, Rosencranz, Guildenstern ja valvurid. Hamlet jätkab teravmeelset mõistukõnet kuningaga vesteldes. Hamlet läkitatakse laevale. Kuninga monoloogist selgub, et kiri, mis tal kaasas, nõuab otsekohe Hamleti hukkamist.
IV stseen:
Norra väed paluvad luba läbimarsiks Taani kuningriigist. Hamlet vestleb väepealikuga. Viibib veel ise, saates teised ees laevale.
Hamlet arutleb ohvrite ja nende läbi saavutatava väärtuse üle. Sageli ei vääri saavutatu ohvreid, kuid tema au on alles taastamata – isa eest on kätte maksmata .
Mõni nädal hiljem
V stseen:
Ophelia palub kuningannalt vastuvõttu. Väidetavalt on ta jutt üsna hullumeelne, kuid kuningannale antakse nõu neiu ära kuulata.
Ophelia kõne ja laulu põhjal võib järeldada, et ta on mõistuse kaotanud ( laulab valentinipäeva laulu).
Kuningas käsib Opheliat jälgida. Ta jagab kuningannaga oma muret olukorra pärast: nad on Poloniuse salamisi matnud ja seetõttu on tekkinud kuukujutud, kus neid endidki süüdlaseks arvatakse. Ka Poloniuse poeg Laertes on Prantsusmaalt tagasi. Tuuakse teade, et Laertes on toetava rahvahulga eesotsas lossi tungimas ja rahvas nõuab Laertest kuningaks.
Laertes nõuab kuningalt tõde isa surma kohta. Kuningas vannub, et temal pole Poloniuse surmas süüd. Ilmub taas Ophelia. Laertes tõdeb, et õde on oma mõistuse surnud isale kaasa andnud.
Kuningas palub Laertesel isa surma asjaolusid uurida ja siis otsustada,kes on süüdi. Laertes ei mõista, miks isa salaja ja ilma mingite kohaste auavaldusteta maeti.
VI stseen:
Meremehest käskjalg toob Horatiole kirja Hamletilt. Hamlet teatab , et nende Inglismaale teel olnud laeva ründas mereröövlite laev ja et tema üksi sattus röövlite kätte vangi. Teda on hästi koheldud ja ta soovib tänu üles näidata. Hamlet palub Horatiot käskjalale järgneda ja tema juurde tulla.
VII stseen:
Laertes teab nüüd, et isa tappis Hamlet. Kuningas põhjendab Hamleti karistuseta jätmist ema kiindumusega ja kuninga kiindumusega kuningannasse. Ka oli põhjuseks lihtrahva armastus Hamleti vastu.
Tuleb käskjalg Hamleti kirjadega. Kuningas soovib, et ka Laertes neid kuuleks. Hamlet teatab oma Taanimaale jõudmisest ja palub luba järgmisel päeval kuninga ette ilmuda , et siis kõike selgitada. Kuningas peab Laertesega salanõu, et Hamletit vägiteole õhutada. Sel moel võiks Hamlet Laertese käe läbi surma leida, ilma et ema teaks kahtlustada muud kui halba õnne. Kuningas õhutab Laertest Hamletiga mõõgavõitlusele, väites, et Hamlet on seda ise igatsenud, et näidataoma paremust Laertese ees.Lepitakse kokku, et Laertes ja Hamlet viiakse mõõgavõitluseks kokku kihlveo peale. Laertes valib nürimata mõõga, mille ots on mürgitatud. Nii surmab kergegi kriim Hamleti. Kuningal on veel varuks teinegi plaan, kui esimene ei peaks õnnestuma. Kui Hamlet juua küsib, on tema jaoks valmis mürgitatud jook .
Kuninganna tuleb nuttes ja toob teate Ophelia uppumisest. Kuningas teeskleb kuninganna ees, et on suure vaevaga Laertese viha Hamleti vastu jahutanud ja avaldab kartust, et see võib taas hoogu saada.
Viies vaatus
I stseen:
Kalmistu . Opheliale kaevatakse hauda. Hauakaevajad arutlevad, kas Opheliat ikka tohiks matta pühitsetud mulda, sest nende arusaamise järgi uputas ta end ise. Nad teevad järelduse, et kõrgest soost iskutel on õigus ka end uputada või puua, ilma et seda patuks peetaks.
Hauakaevaja tööd jälgivad Hamlet ja Horatio. Hauakaevaja viskab kaevates välja kaks pealuud. Hamlet arutleb inimese kaduvuse üle. Uurib, kellele seda hauda kaevatakse. Ilmub rongkäik lahtist kirstu kandes, kirstus Ophelia.
Hamlet ja Horatio hoiduvad varju. Laertes neab õe hulluse põhjustajat. Hamlet astub esile ja Laertes tungib talle käsitsi kallale. Nad lahutatakse. Hamlet kinnitab oma armastust nii Ophelia kui Laertese vastu ega mõista, miks viimane teda ründas.
II stseen:
Hamlet avaldab Horatiole, et oli kuninga kirjad lahti murdnud ja leidnud käsu end Inglismaale jõudnuna koheselt hukata. Hamlet asendas kirja uuega ja pitseeris selle oma kadunud isa pitseriga. Kirjas kästi selle toojad, s. o Rosencranz ja Guildenstern hukata. Hamlet peab seda silmakirjalikele pugejatele parajaks palgaks. Hamlet kahetseb tüli Laertesega .
Õukondlane Osric, kes on igal hetkel valmis isandatele järele kiitma, teatab Hamletile, et kuningas on suure kihlveo sõlminud Hamleti ja Laertese vehklemiskunsti peale. Hamlet on vehklemist pidevalt harjutanud ja nõustub turniiril vehklema. Ta ütleb küll Horatiole, et tunneb südames halba tunnet , kuid peab auasjaks ennetest üle olla.
Laertes ja Hamlet lubavad teineteisele enne võistluse algust sõprust. Võetakse mõõgad ja Laertes võtab nürimata ja mürgitatud otsaga relva. Ka peekrid tuuakse lauale. Kuninganna tahab juua Hamleti jaoks valmis pandud peekrist, kuid kuningas keelab teda. Kuninganna joob siiski.
Laertes riivab Hamletit, see näeb, et mõõk on nürimata ja surub Laertesele pihku oma mõõga, võttes endale Laertese oma. Nüüd haavab Hamlet Laertest. Kuninganna kukub kokku. Enne surma jõuab kuninganna veel öelda, et see jook peekris oli mürgitatud. Uks suletakse, et reetur välja selgitada. Laertes teab, et on omaenda püünisesse langenud ja peab surema. Laertes toob päevavalgele tõe salasepitsuste kohta ja tõendab kuninga süüd. Ta teatab ka Hamletile, et teda haavanud rapiir oli mürgitatud. Hamlet torkab kuninga rapiiriga läbi ja sunnib teda ka mürgikarikast jooma. Kuningas sureb . Laertes ja Hamlet andestavad teineteisele enne surma.
Tulevad Inglismaa saadikud ja teatavad, et Rosecranz ja Guildenstern on hukatud.
Norra prints Fortinbras tuleb võiduga Poolast ja asub õiguse järgi Taanimaa troonile. Horatio aga lubab kõigile kohutava tragöödia üksikasjaliselt lahti seletada. Surnukehad kantakse minema, Hamletile antakse au kui langenud sõdurile.