Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vanad ja noored/ Tõde ja õigus (0)

1 Hindamata
Punktid
Lavastuse „Vanad ja noored“ arvustus
„Vanad ja noored“ leidis aset Vargamäel Anton Hansen Tammsaare sünnikodu rehetares. Üldmulje etendusest on väga hea. Etendus oli minu jaoks vägagi meelepärane, kuna nii näitlejad , kui ka koht, kus lavastus toimus, lõid meeldiva õhkkonna.
Laval kujutati erinevaid ruume . Enamasti toimus tegevus talus , selle jaoks oli lavale paigutatud voodi, laud, pingid , nõud. Samuti oli lava ees mullakiht , mis andis ka teistsuguse vaate lavale. Mullaga kujutati talu ühte osa põrandast. Kuna etenduses jooksis paralleelselt kaks aega, siis kujutati laval ka tavalist tare, kus taat mõtteid mõlgutas. Sel ajal oli valgus ainult näitleja peal, kes istus pingil. Lavakujundus mõjus väga realistlikult, kuna see aitas luua õige atmosfääri. Tegevuskoha muutumisest sai aru, kui näitlejad liikusid ning rääkisid, veidi muudeti ka laval olevaid asju. Tegevusaja muutusest sai aru, kui valgus oli suunatud ainult ühele näitlejale, ka muutusid sel ajal näitlejad. Teisisõnu mängis ainult üks näitleja etenduse mõlemas ajas, teised kõik muutusid.
Valgustus oli laval hästi läbi mõeldud. Nii esemetele, kui ka näitlejatele laskuv valgus oli sobiv. Eriti hästi oli esile toodud taadi mõttehetked, kui valgus ainult temale paistis. See lõi väga mõjuva hetke ning aitas etendusse veelgi rohkem sisse elada.
Esemetest oli laval voodi, kus taat vahel pikutas, laud ja pingid, mille taga pere sõi , kui laps sündis toodi lavale ka lapsehäll. Lisaks sellele leidusid ka nõud, millest pererahvas sõi. Kasutati ka korvi, kus oli pesu ja pesunööri. Kõik esemed olid vajalikud, et luua laval õiged tegevused.
Kostüümide poolest oli kujutatud eelmist sajandit. Näitlejatel olid seljas talurahvariided, naisnäitlejatel polnud püksid , vaid seelikud või kleidid ning meestel püksid, pluuse ja saapad .
Tegelasi oli mitmeid, kuid kõige enam meeldiski mulle just taat. Tegelasel oli seljas, nagu eelnevalt mainisin, talumeheriided- püksid, saapad, pluus ja vest . Juuksed olid näitlejal hallid , samuti ka habe, hääl madal. Tegelane liikus laval palju ringi. Selles loos oli antud näitlejal, taadil, väga tähtis roll, ta viibis paralleelselt mõlemas ajas. Sellega etendas ta vanu mälestusi ning reaalset aega.
Muusikat ja heli kasutati etenduses vähe, kuid seda siiski oli. Näiteks kujutati suurt põlengut just heliga, mis andis väga tõelise meeleolu. Ka kasutati helisid lapsesünni ajal. Heliklipid andisid etendusele juurde väga palju.
Lavastuses „Vanad ja noored“ räägitakse lugu erinevate põlvkondade vahel. Loos kajastuvad erimeelsused vanemate ja nooremate inimeste vahel. Kõige alguses jäi veidi arusaamatuks see, et etenduses kaks erinevat aega jookseb , kuid sellest sai üsna peagi aru. Samas leian, et antud näidendit ei saakski, kuidagi paremini vaatajale edasi anda.
Vaatajana jäid mulle hästi meelde näitlejad. Kõik näitlejad etendasid oma rolle ning jäid oma olemusega kergesti meelde. Kõige enam mõjus mulle aga etenduse lavastus, mis lõi just õige õhkkonna, väga meeldejäävad olid just taresse sisse ja välja lendavad linnud , kellel otseselt seda rolli muidugi polnud. Publik reageeris etendusele vastutulelikult, oli näha, et see meeldis põhiliselt kõigile. Tare lausa vappus aplausist. Etendust soovitan vaatama minna kõigil, nii noortel kui vanadel , kuna see paneb mõtlema põlvkondade vahel olevatele arvamuste lahknevustele.
Vanad ja noored-Tõde ja õigus #1 Vanad ja noored-Tõde ja õigus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kkrystel Õppematerjali autor
Lavastuse „Vanad ja noored“ arvustus

Sarnased õppematerjalid

Teatriteaduse alused-kordamisküsimused
20
docx

Teatriteaduse alused (kordamisküsimused)

Laval tegeldi kadunud maailma taastamisega. H. Ibsen ­ Norra näitekirjanik ja radikaalne lavastaja, kes töötas oma näidendid välja tihedas seoses teatripraktikaga. Kaasaegne inimene ja argikeskkond olid laval, mis osutas valupunktidele ­ ta tegi seda nii, et see oli teatri moraalinõuetega vastuolus. Kujutas ka inimese siseelu, jõulisi dramaatilisi konflikte. Realistlik ja naturalistlik teater ­ lavastaja muutus vajalikuks. Uus näitekirjandus ­ otsiti elulist tõde, lahati inimhinge ning kujutati inimese siseelu. Laval pidi olema reaalsuse tõetruu peegeldus. Lavastajateatris tekkis ka teatrikunstniku amet nüüdisaegses tähenduses. Tekkis uus lavakujundus. Stanslavski ­ tegeles kaua ühe lavastusega. Uued tekstid nõudsid uusi teatripraktikaid. Varem ampluaateater, nüüd keskenduti ansamblimängule. Stanslavski süsteemile on omased kunstiline ühtsus, ansamblimäng,

Draama õpetus
Üldine Teatriajalugu II
35
doc

Üldine Teatriajalugu II

Teater pidi olema rahvuslik ja modernne, tegelema kaasaegse temaatikaga, näitama tundeid, karaktereid sündmusi nii, kuidas neid elu meile silme ette toob, see pidi olema üheaegselt rahva- ja rahvusteater, pidi väljendama saksa rahva poliitilist suurust. Mõeldi Zola'd ja Ibsenit. Zola'le pühendati eraldi uurimus, kus teda veidike tagasi lükati, sest ta oli liiga karm, poeesiata, kuid kiideti tema tõe rõhutamist. Uuelt draamakirjanduselt ja teatrilt nõuti tõde ja rahvuslikkust. Läbi taheti suruda teaduslik-analüütilist moodust. Kirjanik Max Halbe ütles, et realist võib olla see, kes suudab tehniliselt näha. Nõuti mikroskoobiga teaduslikku elukujutust. Arno Holz lõi sekundistiili ­ eksperimentaalne! Zanripiire ületav kunstiliste kujutusvahendite käsitlemine, mis taotles äärmist objektiivsust. Autori tekst jäi tagaplaanile. Hindas visualiseerimist. Naturalistlik kunstiteooria oli

Üldine teatriajalugu
Üldine Teatriajalugu I
38
doc

Üldine Teatriajalugu I

1) Lope de Vega elu ja loomingulised põhimõtted. Hispaanias kujunes välja erakorraline olukord: võit mauride üle (autoriks kogu hispaania rahvas, kõik võitlesid käsikäes), seoses sellega kerkib päevakorda üleüldise võrdsuse idee. Aumõiste ­ kõik võitlusvõimelised kodanikud, mitte vaid aadlikud. Rahvuskarakteri väljakujunemine läbi reconquista. Oma õiguste maksma panemine, seismine oma õiguste eest, üks põhilisi õiguseid oli õigus mitte töötada. Töö oli vastuolus au-ideega. Töö võrdsustati mitte- vabade inimestega. Auasjaks peeti aga hoopis kulutamist. Ameerika kuld ja hõbe lubasid neid veidi aega ülbitseda. Ajapikku saab majanduslik langus üha ilmsemaks. Hispaania kuulub bandiitite ja röövlite armeesse. Tekib Hispaania kelmiromaan ehk piquaresk ­ sisu ja vormi mittevastavus. Kogu see olukord leiab kajastusst ka hispaania dramaturgias. Lope de Vega sündis Madriidis 1562

Üldine teatriajalugu
Üldine teatriajalugu I sügis
24
doc

Üldine teatriajalugu I sügis

Apolloni kultus saab peaaegu tähtsamaks kui Zeusi kultus ­ inimeste kaitsja see, kes tapab maa, maajõud olid aga titaanid, kelle Zeus alistas. Apolloni tempel hakkas asuma Delfis, kus lahendati kõik kreeklaste probleemid. Apollon tappis mao ja lepitas Zeusi maaga. Seejärel viidi sisse maakummardamise kultus. Maa kehastas elujõudu, viljakust ja paika, kuhu lähevad surnute hinged. Delfi oraakel kuulutas välja surnute õigused, Apolloni preestrite kätte koondus juriidiline õigus (Apollon andis Orestesele loa oma ema tappa). Tekkis Demeteri kultus ehk maakultus. Demeter pani need, kes eluajal olid õilsad olnud Elüüsiumiväljadele elama, kui nad surid. Demeteri kultusekohaks oli Eleüse linnake Ateena lähedal, seal oli suur Demeteri tempel ja seal toimusid Demeteri müsteeriumid. Kultuse juures oli teatraalne element. Apolloni ja Demeteri kultused olid väga esoteerilised ­ pühendatuid väga vähe. Demeteri ja Apolloni kultusel oli aristokraatlik iseloom

Üldine teatriajalugu
Lugemispäevik
134
docx

Lugemispäevik

Koristaja on me ema - Ema arstki on, kui vaja - kraamib tube, kraamib kööki. ravib terveks muhud-haavad. Samal ajal kokk on tema - Kui me grippi jääme talvel, kogu perele teeb sööki. istub öösitigi valvel ... Ärkad vahel enne koitu ema õmblejaks on meile - märkad: ema keedab toitu. uued pluusid temalt saime, Veel on ema õpetaja - vanad puhtaks pesti eile - koos meil tähed selgeks saavad. ema oli pesunaine. 8 Peseb-kraamib päeval-öölgi - Peale selle käib veel töölgi, on meil virk ja väle ta. aga kus - ei mäleta ... Jüri Parijõgi Külaliste leib Illustreerinud Silvi Väljal, „Eesti Raamat“1977

Alusharidus
M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Anna vits siia!» Vits juba tõusis. Seisukord oli meeleheitlik. «Oh! Vaata selja taha, tädi!» Vana daam pöördus kähku, kähmas seelikusaba pihku, et seda hädaohust päästa, ja samal hetkel andis poiss jalgadele valu, ronis üle kõrge plangu ning kadus selle taha. Tädi Polly seisis hetke hämmastunult ja hakkas siis tasa naerma. «Pagana poiss! Kas ma iial midagi ei õpi? Kas ei ole ta mulle küllalt niisu-guseid vempe mänginud, et peaksin teda juba läbi nägema! Kuid vanad narrid on kõige suuremad narrid. Öeldakse ju, et vana koer ei õpi enam uusi trikke. Aga, heldeke, tal on need ju iga päev uued, ja kuidas sa tead, mis tulemas on? Ta nagu teab, kui kaua ta mind piinata võib, enne kui mul kops üle maksa läheb, ja ta teab ka, et kui ta mu käest hetkeks pääseb või mind naerma suudab ajada, siis on kõik jälle hea ja ma ei tee talle 10 midagi. Ma ei täida oma kohust selle poisi vastu, jumalatõsi, taevas teab seda. Hoia

Kirjandus
Kirjanduse eksam 10-klass
16
doc

Kirjanduse eksam 10. klass

lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend). Kõige täiuslikumaks tragöödiaks on peetud Sophoklese "Kuningas Oidipust". Oidipus püüdis vältida kuritegusid, mida Delfi oraakel oli talle kuulutanud. Kuid neist hoidudes tegi ta need tahtmatult teoks: tappis oma isa ja abiellus oma emaga. Ta ei teadnud, kes olid tema tegelikud vanemad ja tappis teel tundmatu ränduri. Uude linna saabunud Oidipus valiti kuningaks ja anti naiseks eelmise kuninga lesk. Kui tõde ilmsiks tuli, torkas Oidipus endal silmad peast ja läks vabatahtlikku pagendusse. Näidendi mõte seisneb hellenitele olulises küsimuses: saatusele vastuhaku võimalikkuses. "Kuningas Oidipuse" peategelaseks on muidugi kuningas Oidipus. Iseloomult on mees heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine, näiteks nagu siis, kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma seda, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Ka Kreon kui kuninga

Kirjandus
Kirjandus- ja teatriteaduse alused
62
pdf

Kirjandus- ja teatriteaduse alused

leidis aset, kuigi ei oleks tarvitsenud seda olla. Tekstid jagunevad seega süzeelisteks ja süzeetuteks. Süzeetuil tekstidel on selgesti klassifitseeriv iseloom, nad sanktsioneerivad mingi maailma ja tema ehituse. Süzeetute tekstide näiteks võib olla 16 kalender. Süzeetus tekstis on piir binaarsete vastandlike pooluste vahel suletud ja vankumatu. Süzeelistes tekstides tuuakse sisse tegelane, kellel on õigus neid piire rikkuda ja sellega tekitada konflikti. Need on Romeo ja Julia, kes astuvad üle kaht vaenutsevat perekonda lahutavast rajajoonest. Süzeetu süsteem on primaarne ja võib olla kehastatud iseseisvas tekstis. Süzeeline süsteem on aga sekundaarne ja kujutab endast alati süzeetule põhistruktuurile paigutatud kihti. Seejuures on suhe kahe kihi vahel alati konfliktne : just see moodustab süzee sisu, mille mittevõimalikkust kinnitab süzeetu struktuur

Kirjandus- ja teatriteaduse alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun