Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sergo Vares (0)

1 Hindamata
Punktid
Sergo Vares sündinud 14. septembril 1982 Rakveres . Kokku 24 filmis.
Nooruspõlv
Sergo Varese lapsepõlv möödus Rakveres. Pisikesena pidas tulevane näitleja väga armsaks vanavanemate kodu Võsul, kus poiss kõik kooli suvevaheajad tavatses veeta. Ka praegu, täiskasvanuna, eelistab Sergo väikesi linnu suurtele, pikema Tallinnas olemise peale igatseb ta ikka tihti üksi olla ja rahu nautida.
Enne Eesti Muusika - ja Teatriakadeemia Kõrgemasse Lavakunstikooli astumist oli ta teatriga vaid vaevu kokku puutunud. Vastupidiselt paljudele teistele tasemel näitlejatele polnud see amet tema lapsepõlveunistus. Teda huvitas kirjutamiskunst, mida ajakirjanduse näol Tartu Ülikoolis isegi aastakese õpiti. Sergo lavakunstikooli õppima sattumisel olid 'süüdi' sõbrad, kellega koos sinna karmi konkursiga kooli sisse saada püüti. "See oli justkui mingi vooluga kaasaminek, ega ma aru saanudki, kuhu ja mis ja miks. Asjad lihtsalt kulgesid iseenesest. Katsetel soov näitlejaks saada aina kasvas, siis ei läinud enam niisama katsetama, vaid andsin endast kõik, parima ," on Vares öelnud. Fakt, et noormees näitekunsti õppima pääses, oli üllatuseks nii Sergole endale kui ka kaaslastele. Positiivsest uudisest teavitas noormees oma vanemaid sõnadega "Nüüd saab minust näitleja".
Karjäär
Nelja-aastase õppimisperioodi jooksul jõudis Sergo Vares kaasa teha mitmetes kooli lavastustes. Esimene 22. lennu etendus mängiti 19. märtsil 2004 Eesti draamateatris, kui kursusejuhendaja Priit Pedajase lavastajakäe all jõudis lavale Madis Kõivu “Finis nihili”. Pool aastat hiljem esietendus William Shakespeare’i “Suveöö unenägu”, kus sisenemine haldjametsa oli paras pähkel nii tegijatele kui vaatajatele.
2005. aastal sai lavaküpseks neli lavastust. Lisaks etendustele “Tom Cruise ja liblikad” ja “Loomade farm” lõid lavakunstikooli üliõpilased kaasa pärimusteatri Loomine mängus Kalevala ainetel loo pealkirjaga „Lemminkäinen” ning Anton Tšehhovi teoses “Kirsiaed”.
Pärast lavakunstikooli suundus noor ja andekas näitleja tööle teatrisse NO99. Seal oli Varese esimeseks rolliks Michal Katurian etenduses "Padjamees". Sergo kehastab Michalina keerulist heasüdamlikku tegelaskuju, kelle tegudest ja sõnadest pole päriselt aru saada, kas ta oleks heasüdamlik ka ilma vaimupuudeta. Samuti on ta osalenud lavastustes " Keeleuuenduse lõpmattu kurv ", "Hirvekütt", "Kuningas Ubu", "Garjatšije estonskije parni", "Totu Kuul" ja "Kommunisti surm".
Sergo võtab eeskuju võimalikult paljudelt erinevatelt artistidelt, sest ta teab, et "Eestis on palju häid näitlejaid, kellelt üht-teist õppida." Ta leiab, et tema elukutse juures on lausa vajalik olla enesekriitiline, kui soovitakse olla parim. Noormees tunnistab , et vahel on lava- ja eraelu raske lahus hoida. "Kui kell kukub ja lavalemineku aeg käes, tuleb argine elu selja taha jätta, kuid iga kord see loomulikult ei õnnestu. Siis mõtlen jälle, et kui paha on laval, mäng ei tule välja, mage tunne, see paneb järgmine kord paremini valmistuma."
Ehk mäletad Simpeli kõnekaardi reklaami, kus baarmann lausub sarmikalt kliendile: "Pärast esimest on kõik tasuta". Ostja, kellele näitleja Ivo Uukkivi hunnikute kaupa tasuta jooke pakub ning kes viimaks oma telefoni joogi sisse pillab, oli Sergo Vares. Lisaks reklaamis kaasategemisele on näitlejale tuttav niisamuti filmilava ja nagu varem mainitud , seriaali võtteplats.
Vanilla Ninja lauljatar ja saate "Kodu keset linna" Angelat mängiv Lenna Kuurmaa kirjeldab kolleegi kui väga toredat inimest. "Siiamaani on mulle igatahes väga positiivne mulje jäänud." Tohutult rahul oldi ka eelmise osatäitja Henri Tammega, kuid kuna süžee järgi oli seriaalipere elus vahepeal möödunud viis aastat, ei saanud perepoega kehastanud reaalkooli poiss enam oma rollis jätkata.
Ajaloolises komöödiasugemetega seiklusfilmis "Malev" jäi Sergo kanda kiilaspäise Läti Hendriku roll. Teose tegevus toimus 13. sajandi algusel Eestis ja Liivimaal, kus Saksa ordu võimsad ja verised väed üritasid siinseid loodusrahvaid allutada ja ristida . Filmi miljonikroonilist eelarvet peeti tudengifilmi jaoks muinasjutuliselt suureks, mängufilmi jaoks aga liiga väikseks. “Päris suur mängufilm see ikkagi pole,” kinnitas ka üks linaloo autoritest Tõnis Leht.
Kuid Eesti filmisõpradel tasub rõõmustada, sest tuleva aasta sügisel jõuab kinodesse ehtne mängufilm "Mäss", mille eelarve küündib 24 miljoni kroonini. Täispikk linateos  keskendub 1924. aasta 1. detsembri kommunistlikule riigipöördekatsele Tallinnas. Peaosalisi, värskelt abiellunud armastajapaari, hakkavad kehastama Sergo Vares ja Liisi Koikson. Filmi režissööri Asko Kase sõnul peeti peaosaliste valikul silmas eelkõige nende omavahelist sobivust. „Testisime mitmeid väga häid Eesti näitlejaid. Otsisime tüüpe, kes täidaksid ekraani oma säraga ning sobiksid filmi ajastusse,” sõnas Kase. Liisi paistis režissöörile silma oma eheduse ja siirusega. Sergo puhul arvati, et ta on oma näitlejatalenti juba mitmetes etendustes ilmekalt tõestanud.
Sergo Varese karjäär on alles tõusuteel, olgu siis tõestuseks eesolev mängufilm või jätkuv osalus Eesti läbi aegade ühes populaarseimas seriaalis. Teatrist ja televisioonist vabal ajal meeldib Sergole kodus olla ja lõõgastuda. Kuid loorberitele puhkama see mees veel ei jää. "Nõuan endalt parimat , vähesega ei lepi. Polegi mõtetki," ütleb ta. Pange tähele - sellest näitlejast me veel kuuleme. 
Sergo Vares #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kamilla Õppematerjali autor
väga kokkuvõtlik info Sergo Varese kohta - nooruspõlv, karjäär

Sarnased õppematerjalid

SERGO VARES
10
ppt

SERGO VARES

"Malev" (2005) ­ Henrik "Leiutajateküla Lotte" (2006) "Kodu keset linna" (2007) ­ Henri "Ohtlik lend" (2007) ­ Kaaro "Detsembrikuumus" (2008) ­ Tanel "Päikese poole" (2011) - Ronald "Kättemaksukontor" (2012) ­ Karl Suur Näitlejana teatris Mänginud ligi 20 lavastuses Tuntumad neist on "Nipernaadi" "Rehepapp" "Hirvekütt" "Kommunisti surm" "Praht, linn ja surm" Raadio 2 peatoimetaja Heidy Purga ütles, et Sergo Vares on üks väljapaistvamaid Eesti noornäitlejaid, kel on oma suhteliselt lühikese karjääri jooksul täita tulnud väga olulisi ja suuri rolle. "Olemuselt on ta väga pühendunud ja suudab saatejuhi rollis oma karismaga kütkestada ka kõiki vaatajaid." Sergo Varesest saab «Kodu keset linna» Henri Teismelist Henrit asub kehastama 24-aastane NO99 teatri näitleja Sergo Vares Paljud teavad Sergo Varest Kodu keset linna Henrina

Draama õpetus
Nimed marmortahvlil retsensioon
2
docx

Nimed marmortahvlil retsensioon

Nimed marmortahvlil Koostas : Elor Lember AUT-21 "Nimed marmortahvlil" on eesti kirjaniku Albert Kivika 1936. aastal ilmunud Vabadussõja- teemaline romaan. 2002. a valmis Tallinnas romaani ainetel täispikk mängufilm, mille tiitliks pandi samuti ,,Nimed marmortahvlil". Filmi saatis Eestis erakordselt suur publikumenu. Filmi produtsent on Kristian Taska, lavastajaks on Elmo Nüganen, Tallinna Linnateatri peanäitejuht ja näitleja. Ütlen kohe ära, et film on hästi õnnestunud ja seda tuleks näidata ka üle maailma. Võrreldes raamatuga on aga film tugevasti romantiseeritud. Kui romaanis õppursõdurid ainult ühes poolpurustatud mõisas kohalike neidudega veidi tantsu lõid ja hiljem talutütardega pannkooke süües flirtisid, siis filmis on nagu filmis: raamatusündmustele lisaks on vahele pandud Henn Ahase armuromaan valitsusametniku ilusa vennatütrega. Ta päästab tüdruku vä

Ajalugu
Retsensioon filmist-Nimed marmortahvlil
1
docx

Retsensioon filmist „Nimed marmortahvlil”

Retsensioon filmist ,,Nimed marmortahvlil" Albert Kivika romaanil põhinev film 2002. aastal valmis A. Kivikase ,,Nimed marmortahvlil" romaani põhjal täispikk mängufilm. Nii romaani, kui ka filmi süee põhineb Vabadussõja ainete alusel, aastatest 1918- 1920. Ajaloos toimus Vabadussõda Tartus, seda kajastab ka film. Poisidki, kes uljaspäi lahingusse jooksid olid pärit Tartust ja käisid Tartu Kommertskoolis. Eestis saatis filmi erakordselt suur edu. Filmi produtsent on Kristian Taska, lavastajaks on Elmo Nüganen, Tallinna Linnateatri peanäitejuht ja näitleja. Film algas ajaloolise tausta tutvustamisega, mida kirjeldas suurepäraselt vendade Ahaste ajaseisma panek kellatornis ja punaste lipu Eesti lipuga vahetamine. Selline hulljulge vemp näitas hästi ära, kui tähtis oli Eestlastele nende vaba riik. See episood lõi filmist positiivse ja vaatama paneva esmamulje. Ühtlasi oli see ka üks minu lemmikutest epi

Kirjandus
Aare Laanemets
10
docx

Aare Laanemets

Vanalinna Hariduskolleegium Hanna Laura Sarv 8.t Aare Laanemets Referaat Juhendaja Krista Nõmmik Tallinn 2017 Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................3 2. Elulugu.....................................................................................................4 2.1 Eluloo Sissejuhatus.............................................................................4 2.2 Laanemets enne "Kevadet"................................................................4 2.3 Kuidas Aare Laanemetsast Toots sai?.................................................4 2.4 Kuulsus teda ei muutnud....................................................................4 2.5 Teatritee..............................................................................................5 2.6. Perekond............................................................................

Kirjandus
Nimed marmortahvlil lühkokkuvõte
2
doc

Nimed marmortahvlil lühkokkuvõte

See artikkel on trükitud: http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=5282 Nimed marmortahvlil: raamat ja film 10 Oct 2003 Hellar Grabbi See oli aastal 1936, kui tuntud kirjanik Albert Kivikas avaldas mahuka romaani ,,Nimed marmortahvlil". Sellest sai Gailiti ,,Isade maa" kõrval teine Vabadussõja ainet käsitlev suurteos. Kivika raamat kujunes Gailiti omast populaarsemaks, sest kui Gailit rakendas kunsti teenistusse ka groteski ja hüperbooli, siis ,,Nimed marmortahvlil" on läbinisti realistlik. Romaanis kirjeldatakse peamiselt kooliõpilastest koosneva Tartu Vabatahtliku Pataljoni sõjakäiku jõuludest 1918 kuni veebruari alguspäevini 1919. Lahingusündmused leiavad aset Eesti rahvaväe vastupealetungi ajal, kui õppursõdurite pataljon tegutseb ida pool Võrtsjärve, liikudes läbi Rannu, Rõngu, Pikasilla ja Tõrva Valka, kuhu marsitakse ilma võitluseta, päev pärast Kuperjanovi partisanide ja soomlaste poolt Valga lähistel maha peetud ägedat ja ohvriterikast Paju lahin

Kirjandus
Nimed marmortahvlil
6
odt

Nimed marmortahvlil

See oli aastal 1936, kui tuntud kirjanik Albert Kivikas avaldas mahuka romaani „Nimed marmortahvlil“. Sellest sai Gailiti „Isade maa“ kõrval teine Vabadussõja ainet käsitlev suurteos. Kivika raamat kujunes Gailiti omast populaarsemaks, sest kui Gailit rakendas kunsti teenistusse ka groteski ja hüperbooli, siis „Nimed marmortahvlil“ on läbinisti realistlik. Romaanis kirjeldatakse peamiselt kooliõpilastest koosneva Tartu Vabatahtliku Pataljoni sõjakäiku jõuludest 1918 kuni veebruari alguspäevini 1919. Lahingusündmused leiavad aset Eesti rahvaväe vastupealetungi ajal, kui õppursõdurite pataljon tegutseb ida pool Võrtsjärve, liikudes läbi Rannu, Rõngu, Pikasilla ja Tõrva Valka, kuhu marsitakse ilma võitluseta, päev pärast Kuperjanovi partisanide ja soomlaste poolt Valga lähistel maha peetud ägedat ja ohvriterikast Paju lahingut. Tartu Kommertskooli õpilane, 20-aastane Albert Kivikas tegi selle sõjakäigu ise kaasa. Tartu Vabatahtliku Pataljoni suurus

Kirjandus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun