Art nouveau(ehk juugendstiil). Mucha (1)

Tallinna Nõmme Gümnaasium

Art Nouveau . Alphonse Maria Mucha
Mirjam Raag
12. b klass
Tallinn 2010

Sisukord

Sissejuhatus ...................................................................................................................3
Art nouveau olemus........................................................................................................3
Art nouveau iseloomulikud jooned................................................................................3
Alphonse Maria Mucha..................................................................................................4

Kasutatud kirjandus........................................................................................................6

Sissejuhatus

Art nouveau on rahvusvaheline liikumine ja kunstistiil, mis hõlmab endas nii arhitektuuri, tarbekunsti, ehtekunsti kui ka kujutavat kunsti. Selle õitsenguaeg kestis 19. sajandi lõpust kuni 20. sajandi alguseni. Nimetus art nouveau tähendab prantsuse keeles “uus kunst ”. Seda tuntakse ka kui jugendstil (saksa keeles “nooruse stiil”) ja Itaalias kui stile liberty. Prantsusmaal kasutati nime style Guimard (prantsuse disaineri Hector Guimard` järgi).
Art nouveau mõjutas sügavalt paljusid kunsti- ja disainiliikumisi, mis jätkasid integreeritud disaini viljelemist. Näiteks De Stijl, saksa disainiliikumine 1920. aastatel ja saksa kunstikool Bauhaus 1920. ja 1930. aastatel.
Art nouveau olemus
Art nouveau eesmärgiks oli lõhkuda kõik sidemed klassikalise akadeemilise kunstiga ning seeläbi ühendada tarbekunst ja kujutav kunst . Ka ühiskond oli kardinaalselt muutunud, oli toimunud massiline linnastumine ja tekkis tarbimiskultuur . Kunstnikud soovisid luua kunstivoolu, mis uue ajaga kokku sobiks. Sellest ajast peale peeti oluliseks, et kunst ei vaataks enam mööda lihtsatest igapäevaesemetest, ükskõik kui kasutud need ka poleks. Sellist lähenemist peeti täiesti revolutsiooniliseks.
Usuti , et kunst peaks olema osa igapäevaelust, niiet kunstnikelt oodati tegutsemist kõikvõimalikel aladel arhitektuurist kuni mööblidisainini. Tuues ilu ja harmoonia igapäevaellu taheti muuta maailm paremaks ja ilusamaks. Seda lähenemist on kasutatud maalikunstis, arhitektuuris, mööblidisainis, graafilises disainis , ehtekunstis, keraamikas, mettallitöötluses, tekstiilis ja skulptuuris. Kunstiteosteks tehti ka reklaampostereid. See lähenemine oli teravaks kontrastiks vanale harjumusele jagada kunst rangetesse kategooriatesse (nagu kujutav kunst ja tarbekunst).

Iseloomulikud jooned

Kontrastiks 19. sajandi akadeemilisele kunstile kasutati art nouveau`s palju lille - ja taimemotiive, aga ka tugevalt stiliseeritud voogavaid kurvjaid vorme. Prantsusmaal anti uuele kunstile hüüdnimeks “nuudlistiil” (“le style nouilles”), seda tänu lüüpilistele tasapinnalistele dekoratiivsetele mustritele, mida kasutati kõigis kunstiliikides. Standardselt kasutatigi ohtralt dekoratiivseid sujuvalt voolavaid jooni, omavahel põimunud lilli ja vääte. Vastandudes masinatoodangutele eelistas art nouveau käsitööd, aga ka uute materjalide kasutamist.

Kuigi art nouveaule peetakse kõige iseloomulikumaks voolujoonelisust, on selles kasutatud ka palju nurgelisi vorme. Seda just eelkõige Šotimaal ja Austrias. Sellele stiilile oli iseloomulik moodsate tööstuslike motiivide ja moodsate materjalide (arhitektuuris näiteks paljas raud) ülekandmine kunsti.
Peamisteks teemadeks on toretsevad linnud ja lilled, erinevad putukad ning ilusad jumalannalikud naised. Väga palju on kasutatud abstraktseid jooni ja kujundeid, täitmaks muidu tühje kohti teosel. Tihti on tahtlikult vähendatud kolmemõõtmelisust, viies varjutamise miinimumini. Art nouveau stiilis tarbeesemed on küll ülimalt ilusad, aga mitte eriti funktsionaalsed .

Alphonse Maria Mucha

Alphonse Maria Mucha on üks tuntumaid art nouveau kunstnikke. Ta on saanud tuntuks tänu oma iseloomulikule stiilile ja ilusate naiste kujutamisele. Ta oli väga produktiivne , luues ohtralt maale, illustratsioone, reklaame ja disaini.
Kunstnik sündis Moravias Ivancice´i linnas. Oma nooruse veetis ta Moravia pealinnas Brnos, kus ta pidas end ülal oma laulmisoskuse toel, kuigi ta kireks oli alati olnud joonistamine. 1877. aastal proovis ta edutult sisse astuda Praha Kunstiakadeemiasse, peale mida asus ta töötama teatridekoratsioonide maalijana ning kolis Viini. 1882. aastal liikus ta edasi Mikulovisse, kus ta teenis elatist maalides portreid tähtsatest kohalikest tegelastest. Ta kohtas krahv Khuen-Belassi`t, kes kutsus ta enda juurde Hrušovany Emmahof`i lossi, et kaunistada see seinamaalidega. Mucha avaldas krahvile nii suurt mõju, et see toetas rahaliselt ta õpinguid Müncheni Kunstikoolis ja saatis ta hiljem ka Pariisi. Seal jätkas ta oma õpinguid Julian`i Akadeemias , ta tegutses ka Jules Lefebvre`i ja Jean-Paul Laurens`i stuudiotes. Kui krahv Muchat enam ei toetanud, teenis kunstnik raha tehes illustratsioone ajakirjadele ja reklaamidele ning õppis lühiajaliselt Colarossi Akadeemias.
1984. aastal oli Muchal näitus Salon des Artistes Français`s, mille eest ta võitis ka aumedali. Samal aastal tegi ta oma Gismonda plakati Theatre de la Renaissance`ile Pariisis, millega ta murdis välja illustraatorite anonüümsest maailmast ja tõusis tuntud plakatidisainerite hulka. Plakat oli mõeldud Sarah Bernhardtile, kes mängis reklaamitavas etenduses pearolli ja oli ka teatri juhataja. Inspiratsiooni sai kunstnik Byzantine`i mosaiikidest ja kujutas elusuurusel plakatil Bernhardti suurejoonelise ja uhke kujuna, mis mõjus Pariisis seintel üllatavana. Teos meeldis näitlejale niivõrd, et ta tegi Muchaga kuueaastase koostöölepingu. Selle aja jooksul tegi kunstnik Bernhardtile veel kuus suurt plakatid , aga ka muljetavaldavaid teatridekoratsioone, ehteid ja kostüüme. Olles kuulsust kogunud , sai ta nüüd mitmeid uusi tööpakkumisi. Näiteks tegi ta postereid reklaamifirmadele nagu Job ja Moët et Chandon. Ta disainis ka hulgaliselt marke, vinjette, kalendreid, illustratsioone ja ”illustratiivseid paneele” (Mucha välja arendatud litograafia tüüp).
Nagu tema kaasaegsedki, soovis Mucha teha kunsti populaarseks ja aktsepteerituks kõigi poolt. Seetõttu asutas ta koos Eugène- Samuel Grasset, René Lalique`i, Gallé`i ja Horta `ga Société Internationale de l’Art Populaire`i ning 1898 . aastal koos James McNeill Whistler`iga Carmeni Akadeemia.
Mucha viljakaim periood oli aastatel 1895-1900. Esikohal olid tema plakatid, aga ta jätkas ka raamatute illustreerimisega ja avaldas mitu seeriat dekoratiivseid paneele. Lisaks sellele disainis ta ka tapeete, mööblit ja ehteid ning ka poe Georges Fouquet`le. Ta võttis endale ka kohustuse dekoreerida Bosnia ja Herzegovina paviljoni, mis äratas ta patriootilise hinge. 1910. aastal naasis ta Bohemiasse ja alustas töötamist oma “ Slaavi eepose” kallal. See on 20 üüratust maalist koosnev seeria , mis kajastab slaavi rahvaste ajalugu. 1928. aastal kinkis Mucha seeria Praha linnale . Juba noorest east peale oli ta unistanud sellise patriootliku meistriteose maalimisest, millega ta väljendas oma traditsioonide- ja ideaalidearmastust.

Mucha stiili mõjutasid tugevalt Hans Makart, Eugène-Samuel Grasset ja prerafaeliidid . Seda iseloomusatavad rohked ornamendid ning reaalsete ja stiliseeritud elementide ühendamine. Byzantine`i kunsti mõju võib näha mosaiiksetes taustades, kus kujutatakse uhkeid kulla ja vääriskividega pikitud rüid. Kõik need elemendid tõid Mucha maalidesse naiseliku ja müstilise, art nouveau`le tüüpilise, õhkkonna. Oma töödes kasutas kunstnik palju teatraalsetes poosides naisfiguure, toretsevaid kaarjaid jooni ja lillemotiive.

Hoolimata faktist, et oma elu ajal oli Mucha teatud ajal väga populaaarne, oli ühiskond tema elu lõpuks nii suuresti muutunud, et tema stiili peeti vanamoeliseks ja aegunuks. Tema tööde ilu avastati uuesti 1960. aastatel, kui huvi art nouveau vastu uuesti suurenes.
Kasutatud kirjandus:

http://www.nga.gov/feature/nouveau/exhibit_intro.sht m

http://en.wikipedia.org/wiki/Art_Nouveau

http://www.artlex.com/ArtLex/a/artnouveau.html

http://www.huntfor.com/arthistory/c19th/artnouveau.ht m

Grove Art Online

http://www.huntfor.com/absoluteig/mucha.ht m

http://en.wikipedia.org/wiki/Alphonse_Mucha
6