Shakespeare - Hamlet (1)

WILLIAM SHAKESPEARE `` HAMLET ``

Teose tegevus toimub 12.sajandil Taanimaal Helsingöri lossis .
Autor kirjeldab tegevuspaiku suhteliselt üksikasjalikult . Enamus tegevustikust toimubki Helsingöri lossis . Autori kirjelduste järgi on võimalik väga hästi endale ette kujutada , kuidas kõik võiks välja näha . Iga tseeni alguses on kirjeldatud lühidalt, kus tegevus toimub ja milline tegevuspaik välja näeb . Toon ka näite neljanda tseeni sissejuhatusest : Kuninganna tuba; rippvaibad, ühel seinal kuningas Hamleti ja Claudiuse pildid ; istmed ja voodi . Just nii oligi igal tseenil lühike ja kokkuvõttev paigakirjeldus.
Esimeses vaatuses : Kuninga ihukaitseväelased näevad öösel vaimu , kes on väga nende kadunud kuninga moodi . Peale pikka arutelu otsustavad ihukaitseväelased vaimust siiski ka noorele Hamletile rääkida . Nii räägibki Hamleti sõber Horatio Hamletile tema isa vaimust , kuid Hamlet kahtleb tema jutus ja tahab ise öösel sellele jutule kinnitust saada . Samas vaatuses laidab Hamlet mõtetes enda ema – kuningannat , kuna tema isa surmast oli alles kaks kuud möödunud aga juba oli ema jõudnud kihluda . Samal ajal lahkub Laertes kuningriigist , kes oli Poloniuse poeg . Laertes hoiatab enda õde – Opheliat , et ta mitte mingil juhul Hamletiga tegemist ei teeks . Õpetussõnad jagatud, asus Laertes teele . Veel samal õhtul ilmubki Hamleti isa vaim. Vaim räägib Hamletile , et ta ei surnud mitte ussihammustusse, vaid ta mõrvati praeguse kuninga Claudiuse poolt . Seejärel kirjeldab vaim Hamletile üksikasjalikult enda mõrva. Hamlet lubab isa vaimule , et ta ei räägi nende vestlusest kellegile, kuid isa eest soovib ta kätte maksta siiski .
Teises vaatuses : Möödub paar nädalat . Hamlet avaldab Opheliale armastust. Ophelia ei vasta Hamleti tunnetele, nagu Hamlet seda sooviks . Tingitud sellest , on Hamlet mitu päeva kuidagi tusane ja endassetõmbunud . Sellepärast palubki kuningas Hamleti vanadel ülikoolikaaslastel uurida Hamletilt, mis teda vaevab . Kuninga palvet lubatakse täita. Guildenstern ja Rosencrante räägivad Hamletile, et näitlejad on lossi poole teel ning et nad peaksid peagi ka sinna jõudma. Näitlejad saabuvadki. Peale tervitust, palub Hamlet ühel näitlejal monoloogi ette lugeda, mida ta kunagi ammu kuulnud oli .Näitleja täidab Hamleti palve . Samuti soovib Hamlet , et näitlejad esitaksid järgmise päeva etenduseks `` Gonzago mõrva `` . Näitlejad nõustuvad temaga.
Kolmandas vaatuses : Taaskord avaldab Hamlet Opheliale armastust , kuid seekord kuulavad kuningas ja kuninganna nende juttu pealt. Samas vaatuses räägib Hamlet näitlejale , kuidas too võiks monoloogi esitada ning näitleja võtab ta õpetussõnu kuulda . Natukene aega hiljem , räägib Hamlet Horatioga , et kui ta näitemängu ajal midagi imelikku kuninga käitumises märkab, siis öelgu seda kindlasti talle . Seejärel algaski näidend . Näidendis etendatakse Hamleti isa mõrva , kuid poole näidendi pealt tormab kuningas Claudius minema. Nüüd on Hamlet kindel , et Claudius mõrvas tema isa . Peale selliseid sündmusi , soovib Hamleti ema temaga omavahel rääkida . Muidugi lähevad kuninganna ja Hamlet omavahel vaidlema ning kui kuninganna soovib minema minna, haarab Hamlet emal käest. Kuninganna aga karjub sellise käitumise peale appi ning mingi hääl vaiba tagant kordas kuninganna appihüüdu. Hamlet arvab , et see on rott ja torkab mõõga läbi rippuva vaiba . Tuli välja, et ta oli tapnud Poloniuse , kes oli tahtnud nende vestlust pealt kuulata . Järgmiseks ilmub tuppa Hamleti isa vaim , keda ainult Hamlet näeb. Tänu sellele arvab Hamleti ema , et tema poeg on hulluks läinud . Vaatus aga lõppeb sellega , et Hamlet ja tema ema lähevad tülli ning Hamlet lahkub toast lohistades Poloniususe laipa .
Neljandas vaatuses : Kuningas Claudius siseneb kuninganna tuppa ja kuninganna räägib talle , mis oli tema ja Hamleti vahel toimunud. Sellise jutu peale palus kuningas Rosencrantzil ja Guildensternil Hamlet üles otsida ja teda rahustada. Laiba palus kuningas aga kabelisse viia. Kui Hamlet on leitud, palub kuningas ta enda juurde . Claudius üritab saada Hamletilt infot, mida ta laibaga tegi , kuid Hamlet ei taha seda kuidagi otse välja öelda. Kogu sellise jutu ja käitumise peale, käsib kuningas Hamletil ennast valmis seada ja Inglismaale minna. Möödub mõni nädal. Ophelia astub lossis ühte tuppa , käes lauto. Ophelia laulab kurvalt ja meeleheitlikult, kuna tema isa- Polonius on surnud. Järsku aga kostub väljast valju kisa ning sisse astub Laertes. Kuidagi oli temagi uudisest kuulnud . Ähvardavalt soovib ta kuningannalt ja kuningalt teada saada tõde, enda isa surma kohta. Sellest talle ka räägitakse. Samas vaatuses tulid meremehed Horatiole Hamleti kirju tooma . Hamlet jutustab enda kirjas, kuidas neid juba teisel päeval jällitasid mereröövlid ning sellest, kuidas ta langes paltvangiks, Kirjas palub Hamlet, et tema ülejäänud kirjad jõuaksid edukalt Claudiuseni. Kuningas saab Hamleti kirjad kätte. Kirjas palub Hamlet luba kuningriiki tagasi tulemiseks. Kuningas Claudius peab nõu Laertesega ja koos otsustataksegi, et Hamlet võib lossi tagasi naasta. Kahjuks on Claudiusel ja Laertesel plaanis Hamlet tappa. Nad arvavad , et mõõgavõitlus oleks selle probleemi kõige parem lahendus. Claudiuse ja Laertese arutelu käigus tormab tuppa kuninganna, kes teatab , et Ophelia on uppunud.
Viiendas vaatuses : Kaks hauakaevajat kaevavad kalmistul hauda, omavahel arutades Ophelia ja tema surma üle. Peagi tulevad kalmistule Hamlet ja Horatio. Alguses nad jälgivad hauakaevaja tööd kaugemalt , kuid natukese aja möödudes lähevad sõbrad hauakaevajalt uurima , et kelle hauda too kaevab . Mees ei vasta alguses ja hakkab rääkima Hamletile Hamletist, kuna mees ei tea, et mees kellega ta räägib ongi tegelikult Hamlet. Niimoodi jutustades kuulevad nad järsku , et keegi tuleb. Hamlet ja Horatio istuvad jugapuu alla matuseid jälgima. Edasi toimuvad Ophelia matused. Kõik omaksed jätavad Opheliaga hüvasti, kui järsku astub haua juurde Hamlet. Kohe, kui Laertes seda märkab, hakkasid nad omavahel kähmlema. Peagi kaaskondlased lahutavad nad. Kõigi nähes kinnitab Hamlet veelkord enda tundeid Ophelia vastu ja lahkub. Samas vaatuses vestlevad Hamlet ja Horatio riigikogu nõusaalis, kui nende vestluse katkestab Osric. Osric tuli Hamletile teatama, et kuningas on Laertese peale kihla vedanud , et too on parem vehkleja kui Hamlet. Seda kuuldes, võtab Hamlet väljakutse vastu ja palub sellest otsusest ka kuningale teatada . Peagi saabuvad saali õukondlased, kes saali võistluseks ette valmistavad. Saali ettevalmistused saavadki valmis ning Hamletile ja Laertesele tuuakse mõõgad. Laertes aga väidab, et tema mõõk on liiga raske ning ta vahetab olemasoleva mõõga välja laual oleva rapiiriga, mille ots on nürimata ja mürgitatud. Tähtis osa on ka peekritel, millest saab pausidel juua. Kõlavad pasunad , mille peale hakkavad Hamlet ja Laertes vehklema. Natukese aja pärast rüüpab aga kuninganna peekrist, mis oli mõeldud Hamletile. Nimelt sellest, mis oli mürgitatud. Hamlet ja Laertes ei märka seda ning vehklevad edasi, üksteisele kergeid veritsevaid haavu tekitades, Ühel hetkel aga kuninganna kukub kokku ja sureb . Tekib sõnavahetus, mille peale Hamlet haarab mõõga ja haavab kuningat. Lisaks sellele sunnib Hamlet kuningat jooma mürgitatud peekrist. Peale peekrist joomist , kuningas sureb . Samuti sureb Laertes , kelle viimaseks sooviks on leida lepitus Hamletiga. Hamletki kukub kokku, kuid viimaseid sõnu Haratiole lausudes, kostub kuskilt sõjaväe marsisammu, mille peale Osric teatab, et noor Fortinbas tõi Poolast kaasa võidu. Hamlet sureb, Lõpetuseks käsib Fortinbras Hamleti kanda lavale, kuna ilmselt oleks Hamlet tahtnud end kuningana ka teistele näidata. Sõdurid viivad surnukehad välja. Kostab leinamarss ja mõned suurtükkide paugud.
Teose olulisemad tegelased on Hamlet, Ophelia, Kuningas Claudius, Poloniuse ja Laertes.

• Hamlet – Hamlet on väga isekas inimene. Tal on kindlad põhimõttes ja sihid, mille poole ta püüdleb.Tegelikult tundub Hamlet ka väga hoolivana. Hamleti jaoks on olulisel kohal õiglus ja ausus. Ta tundub väga julge ja külmavereline, kuid samas ka salapärane. Mõnikord tundub Hamlet teoses hullumeelsena. Samuti on ta tundlik ja vägagi tundeline .
  
• Ophelia – Ophelia on pikajuukseline tütarlaps , kelle ilu on teoses mitu korda rõhutatud. Samuti tundub Ophelia mõnikord kuidagi meeleheitel olevat. Veel tundub Ophelia olevat salakaval ja segaduses. Suhteliselt kergeusklik ja kannatlik.
  
• Kuningas Claudius – Claudius on taanimaa kuningas.Ta on väga salakaval ja külmavereline. Ta tundub kuidagi jõhker ja ebainimlik. Teose järgi mulle tundub, et ta tahab alati jõuda enda eesmärgini , olgu see siis hea või halva tagapõhjaga. Isekas,suhteliselt auahne,vägivaldne,kohati hoolimatu ja üpriski egoistne. Rahvale ta eriti ei meeldinud, võrreldes Hamletiga.
  
• Poloniuse – Poloniuse on kantsler . Ta on väga salakaval ja suhteliselt pugejaslik inimene. Poloniuse nuhkis tihti teiste inimeste järgi ja kuulas teiste vestluseid pealt , mis saigi talle lõpuks saatuslikuks.
  
• Laertes – Laertes on Poloniuse poeg. Väga kättemaksuhimuline, suhteliselt osav , üpriski enesekindel ja äärmuslik . Tema tublidus oli rahva seas tuntud.
  

Teoses kerkivad esile kaks suuremat konflikti.
Esimene konflikt tekib Hamleti ja kuningas Claudiuse vahel , kuna Hamlet saab teada, et Claudius mõrvas tema isa . Selles hakkabki kogu sündmustik edasi arenema
Teine konflikt tekib aga Hamleti ja Laertese vahel , kuna Laertes saab teada, et Hamlet tappis tema isa Poloniuse.
Minujaoks huvitavate mõtetega tsitaadid raamatust:

• `` Ja ära laenu võta ega anna : laen tihti ise kaob ja sõbra kaotab ning võlg teeb tömbiks kokkuhoiu tera .`` ( Polonius)
  
• `` Tahaksite mind kui pilli mängida, näite arvavat, et minu klapid on teile tuntud, tahaksite minu saladuse südame välja näperdada, tahaksite mind üle kuulata madalaimast noodist kuni hääleulatuse tipuni; ja selles väikeses mänguriistas ongi rohkesti muusikat ja võrratuid hääli, aga ometi ei suuda teie seda kõnelema panna.`` (Hamlet)
  
• `` Siin hukkaläinud ilma möllus roim võib oma kullatatud käega õigust küll väänata, ning sageli võib näha, et süüteo tulu ise ostab ära ka seaduse.`` ( Kuningas Claudius )
  
• `` Kuid ikkagi – nii on me viis – peab kombeist kinni loodus me häbitunde kiuste ... `` ( Laertes )
  

Minu arvates oli teos väga huvitavalt ülesse ehitatud . Tegevuspaigad vaheldusid kuidagi hästi ning miljööd oli piisavalt palju kirjeldatud, et saada hea ettekujutus . Teos oli suhteliselt sündmusterohke , tänu millele oli seda hea lugeda. Üldiselt jäin raamatuga rahule ning soovitan seda teistelegi, kuna raamat on hästi loetav ja lihtsasti mõistetav. Igaljuhul loeksin uuesti .