seepärast ei püsi seened kaua värsked ning parem on nad kiirelt ära süüa või hoidistada. Teada sain, et kukeseened kasvavad tavaliselt okas- ja segametsas ning et Eestis on kokku tervelt poolsada liiki puravikke. Puudutatakse ka alkohoolsete jookide teemat. Õlle ja kalja ajalugu, millest tehtud, kuidas serveerida ja palju muud. Eestis hakakti õlu tootma alles 19. sajandil. Kalja ehk taari tehakse rukki- või odralinnastest. Mis asi on mõdu? Mõdu on juba aastatuhandeid vana jook, mida valmistati meest ja veest. Valmimine võttis aega paar nädalat. Keskaegse mõdu kangus võis ulatuda kuni 14-15 kraadini. Mõdu sisse võib panna ka võilillelehti, rabarbarit ja mustsõstralehti. Esimest korda Eestimaa ajaloos on viina mainitud aastal 1485 Tallinna pruulijate põhimääruses. 17. sajandil hakati siinmail salaviina ja ka puskarit tegema. Lõpusõnad Raamat meeldis mulle väga, sest seal oli väga põhjalikult
Jookide valik oli keskaja Euroopas vaeste ja jõukate jaoks üsna ühesugune, isiku sotsiaalset kuuluvust, tema positsiooni ühiskonnas näitas ja rõhutas joogi kvaliteet. Paikkonna geograafilisest asukohast sõltuvalt oli tähtsaim igapäevane keelekaste kas mõni teraviljast hapendatud jook, ennekõike õlu, või viinamarjavein. Veejoomist võeti kui märki puudusest. Levinumaid teraviljast hapendatud jooke oli keskaja Tallinnas dunnenber. Kahjuks pole täpselt teada, mis joogiga oli tegu. Mõdu valmistamine toimus Tallinnas range kontrolli all: ,,See saksa mees, kes teeb mõdu müügiks, ei või pruulida õlut müügiks" (Põltsam, 2002, lk 47). Keskaja Tallinas valitses vaieldamatult õlu, mis maitses ühtviisi hästi nii talupoegadele, linnaelanikele kui ka feodaalisandatele. Keskaja kroonikud, näiteks Jean Froissart, nimetasid õlut tema populaarsuse pärast vedelaks leivaks. Kõige kõrgemalt hinnati peeni lõunamaiseid veine. Seda joodi üksnes pidulikel puhkudel
On palju toite, mida mujal ei leidu hapendatud rukkileib hapukapsas sea- või vasikalihast ja -jalgadest keedetud, vürtsidega maitsestatud sült 12 erineva vürtsiga valmistatud kuulus Tallinna kilu mulgikapsas Talupoja laual oli Argipäeviti Suurtel pühadel ka leib või kruubipuder liha keedukartul munapuder kohupiim soolasilk jahurokk Jookidest linnusekali meekali ehk mõdu kasemahl pühadeks pruuliti koduõlut Tänapäeval süüakse rahvustoite enamasti vaid jõuludel. Kallil jõuluajal peavad ilmtingimata laual olema sült sea- või hanepraad ahjukartulid hapukapsas ja verivorst Jõulud on ainus aastaaeg, mil eestlasele soovitagu mitte jätku leiba, vaid pigem head isu!
Talupoeg uusajal Naised pidid hoolitsema toidu, laste, kodu ja loomade eest. Lisaks sellele pidid nad mehi aitama, ketrama, kuduma, õmbelema jne. Mehed tegid puutööd, käisid metsas ja mõisavooris (mõisniku vilja ja viina vedamine linna müümiseks). Naised kandsid valget linast särki, seelikut, villast kampsuni või vest. Abielunaised kandsid põlle, peas oli neil tanu või rätt. Neiud kandsid paela, pärga või olid mitte midagi. Mehed kandsid pikki pükse, kuubesid, palituid ja pastlaid/saapaid. Peamiseks toiduks oli: leib, naeris, kapsas, kaalikas, kört ja soolasilk. Joodi kalja, mõdu, piima, kevadel kasemahla ning pühade ajal sai juua ka õlut. Tarbiti ka mett. Toidunõud olid puust. Peremees istus alati laua otsas ja jagas kõigile leiba. Tähtsamateks pühadeks olid pulmad, mida peeti talve alguses, jaanipäev ja jõulud. Õpiti mägima ka erinevaid pille,...
19. sajandi saabudes võis seda jooki endale lubada üksnes jõukad inimesed. Selle tagajärjel võrsus Londonis uus dzinnivalmistajate rühmitus. Kui kuni sinnamaani valmistati dzinni kahtlasest piiritusest ja võimalikult odavalt, siis nüüd oli eesmärgiks toota võimalikult peenemaitselist ja rafineeritud jooki, mille tarbijaks on haritud ühiskonnaklass. Kääritamisel saadud alkohoolsed joogid Õlu, vein, siider, sampanja, sake, sonti, kumõss, kilju, mõdu, pulke, soju jt. Destilleerimisel saadud alkohoolsed joogid Viin, viski, konjak, brändi, liköör, rumm, dzinn, tequila, kalvados, slivovits, grappa, absint, akvavit, nastoika, piiritus, puskar, pontikka jt. Segujoogid Portvein, kokteilid jt.
Transportida võib naturaalset mineraalvett ainult selles pakendis, milles seda müüa kavatsetakse · Naturaalset mineraalvett ei tohi töödelda, erandina lubatakse ainult süsihappegaasi lisamist · Naturaalne mineraalvesi peab olema mikrobioloogiliselt ohutu · Naturaalse mineraalvee pudeli etiketil peab olema näidatud, millisest allikast vesi pärit on ja milline on tema mineraalainete sisaldus 19. Mõdu definitsioon. Millest mõdu valmistatakse? Mõdu on pärmseente kaasabil veest ja meest valmistatud kääritatud alkoholi sisaldav jook, mis kuulub inimkonna esimeste alkohoolsete jookide nimetusse. Keskajal valmistati mõdu järgmiselt. Ühele osale meele lisati kaheksa kuni kaksteist osa vett ja saadud segu kuumutati nõrgal tulel. Jahtunud vedelik valati tavaliselt vaati ja mõne aja möödudes algas pärmide mõjul selle intensiivne käärimine. Kui vahtu joogile enam ei
18 sajandi Eesti köök Merilin Jürine Pavel Kornev 011K Igapäevane toidulaud pole kunagi olnud liiga rikkalik, mistõttu sooviti pigem ,,jätku leiba" kui ,,head isu" Kui mõned rasked näljaperioodid välja arvata, on eestlaste laual ikka jätkunud tumedat hapendatud rukkileiba Ranna- ja saarerahvas sõi leiva kõrvale peamiselt soolasilku, vinnutatud või suitsutatud kala Jõukamates sisemaa taludes kasvatati leivavilja kõrval ka karja, millest üle talve peeti vaid piimalehmad ja tõuloomad Näiteks oinas(mihklipäev), hani(mardipäev), kana(kadripäev). Enne jõulu veristati nuumsiga, millest valmistati soola-ja pekiliha Sajandi algul kasutati palju naerist ja kaalikat, mis oli algul põhitoiduks, hiljem tuli juurde kartul Kasutati rukkileiba(sageli koos aganatega). Jämeda rukkileiva asemele on asunud tänapäeval peenleib Saja...
suurel määral kastmetest, millega neid valmistatakse või üle valatakse. Tuntumad rahvustoidud Seenesalat; Kapsaleherullid; Puljongid; Uhhaad; Hapukapsasupid; Borsid; Seljankad; Rassolnikud; Hautatud liharoad; Kotletid, Biifsteegid; Pudrud; Sõrnikud; Vareenikud; Baabad; Pashad; Pelmeenid; Pliinid; Kisselid; Kompotid. Joogid Traditsioonilised vene joogid on kali, sbitnja, mõdu, morss, ürditeed. Vene köögis on palju jooke, mis on valmistatud mee baasil: mitmesugused mõdud ja meejoogid sbitnjad. Vene rahvuslik jook on tee, teele lisatakse mitmesuguseid ürte, piima, koort ja sidrunit. Tavad Vene õigeusust tulenevalt paastu ja lihavõtte ning jõulude tähistamine. Hommikusöök - leib ja tee ja võimalusel ühest või kahest praetud või keedetud munast.
12.Millisel eesmärgil kasutatakse süsinkdioksiidi? 13.Kalja definitsioon 14.Millist toorainet kasutatakse kalja tootmiseks? 15.Kirjeldada lühidalt kalja tootmise põhietappe 16.Kalja riknemine ning selle ennetamise meetmed 17.Nimetage peamised mineraalvee rühmad. Iseloomustage neid. 18.Millised rahvusvahelisi nõudeid esitatakse naturaalsete mineraalvete kvaliteedile? Nimetada vähemalt 4 19.Mõdu definitsioon. Millest mõdu valmistatakse? Õlle tehnoloogia 1. Millist toorainet kasutatakse õlle tootmiseks? + 2. Kirjeldada lühidalt linnaste valmistamise põhietappe + 3. Kirjeldada lühidalt õlle tootmise etappe+ 4. Millistest seadmetest koosneb õlle tootmisliin? 5. Leotamise eesmärk + 6. Linnaste kasvatamise tehnikad + 7. Idanemise eesmärk + 8. Linnaste kuivatamise eesmärk + 9. Kuivatatud linnaste niiskusesisaldus + 10.Kuidas saadakse erineva tüüpi linnaseid? + 11
Soome köök on tihedalt seotud Soome toiduvalmistamise traditsioonidega ning seda iseloomustab suur kala ja liha osakaal, ehedate komponentide kasutamine ja tagasihoidlik maitsestamine. Soome toiduvalmistamist on palju mõjutanud Rootsi köök ja sellesse on tihedalt põimunud Karjala ning Lapimaa toidud. Soome toitude hulgas leiab arvukalt ka Eesti köögis tuntud roogasid. Soome kliimast tingituna on sealses köögis tähtsat rolli mänginud kartul, teraviljatoidud, liha, kala (eriti lõhe, merisiig ja ahven), piimatooted ja metsamarjad ning seened. Palju on Soome köögis saiade ning kookide retsepte ning osaliselt Rootsi mõjul on levinud ka kõikvõimalikud kuivad leivad. Toitude valmistamises ja lauale andmises on soomlased praktilised ja lihtsad, kuid äärmiselt puhta ja kauni joonega. Toiduaineid segatakse omavahel vähe, toiduainete maitset ning toiteväärtust säilitatakse otstarbekate töövõtete ja vahendite abil. Toitude maitsestamine on tagasiho...
KÜSIMUSED: 1. Kas nais- või meesisik ''avastas'' kääritatud joogid....? Kääritatud jookide avastajaks oli ilmselt meesterahvas. 2. Milline oli sumerite õllesortiment? Sumerite õllesortimenti kuulusid tavaline ja meeõlu (ei olnud mõdu). 3. Vanas Egiptuses oli õlle(pea)linnaks? Mis linn? Vanas Egiptuses oli kuulsaks õllelinnaks Niiluse deltas paiknenud Pelusion 4. Kes ja kus kehtestas(-ti) maailma esimene joogimaks? Joogimaksu kehtestasid vaaraod Egiptuses, Kleopatra ajal. 5. Mis aastast pärinevad esimesed teated humala kasutamisest? Aastast 768 pärinevad esimesed teated humala kasutuselevõtmisest õlle valmistamisel. 6. Keskajal õlu ja klooster....! kas need omavahel sobisid kokku? Õlu ja klooster sobisid omavahel kokku. Keskajal peeti väga heaks kloostriõlut. Paavst oli munkadele keelanud ära veini kasutamise, kuid õlle tarbimist ei mõjutanud ükski reegel. Sellest tulenevalt tegelesid kloostrid õ...
KÜSIMUSED: 1. Kas nais- või meesisik ''avastas'' kääritatud joogid....? Kääritatud jookide avastajaks oli ilmselt meesterahvas. 2. Milline oli sumerite õllesortiment? Sumerite õllesortimenti kuulusid tavaline ja meeõlu (ei olnud mõdu). 3. Vanas Egiptuses oli õlle(pea)linnaks? Mis linn? Vanas Egiptuses oli kuulsaks õllelinnaks Niiluse deltas paiknenud Pelusion 4. Kes ja kus kehtestas(-ti) maailma esimene joogimaks? Joogimaksu kehtestasid vaaraod Egiptuses, Kleopatra ajal. 5. Mis aastast pärinevad esimesed teated humala kasutamisest? Aastast 768 pärinevad esimesed teated humala kasutuselevõtmisest õlle valmistamisel. 6. Keskajal õlu ja klooster....! kas need omavahel sobisid kokku? Õlu ja klooster sobisid omavahel kokku. Keskajal peeti väga heaks kloostriõlut. Paavst oli munkadele keelanud ära veini kasutamise, kuid õlle tarbimist ei mõjutanud ükski reegel. Sellest tulenevalt tegelesid kloostrid õ...
kasutusel kui arstirohi Tööstusliku viinatootmise ajalugu Eestimaal ulatub aastasse 1875, mil Friedrich Rappuhn pani aluse piiritusetööstusele Kahju, et ma ise pole varem sündinud. Slaid oleks seljuhul hoopis teistsugune ! :D Destilleeritud Destilleerimata - Viin - Õlu - Konjak - Vein - Brändi - Siider - Rumm - Sake - Tekiila - Sonti - Absint - Mõdu - Puskar - Soju - Siit võib välja lugeda, et paremad joogid on alati destilleeritud. Toormaterjal viinal: Varased destilleerijad tegid viina piirkonnas kõige kättesaadavamast tärklist sisaldavast toorainest. See tähendas Rootsis nisu, Poolas rukist ja kartulit, Venemaa avarustes rukist ja nisu. Toorainest sõltub viina stiil. Rukis annab viinale teravuse ja kaalukuse, nisu delikaatsuse, kartul eriliselt meeldiva
suhkruid võib pärast käärimist ka juurde lisada, kui soovitakse magusat veinid. Naturaalveinid sisaldavad 8...15% etanooli. Piiritusveinid on enamasti magusad, neile lisatakse viinamarjamahlakontsentraati või suhkruid ja nad sisaldavad tavaliselt 15...20% etanooli. Puuvilja-ja marjaveinid valmistatakse vastavate mahlade kääritamisel, lisades tublisti suhkrut, kuna tavalistes puuvilja- ja marjamahlades on suhkruid veini valmistamiseks liiga vähe. Mõdu, mida vanad eestlased ja teised Põhja-Euroopa rahvad jõid, pole midagi muud kui meevein. Troopikamaades valmistatakse igasugustest suhkrurikastest taimemahladest veine agaavivein pulque Mehhikos, mitmesugused palmiveinid Aafrikas. Piimhapekäärimise üldine võrrand : C6H12O6 ---> 2CH3CH(OH)COOH
● Köögiviljadest oli tuntuim naeris Söömine keskaja Tallinnas ● Toiduainete tootmises ja tarbimises avaldus sakslaste valitsev positsioon ● Leiba küpsetati saksa eeskujude järgi ● Peeti ranget järelvalvet liha, leiva ja kalaga kauplemise üle – kontrolliti kvaliteeti, kaalu, hinda. ● Vajalikud toiduained sai linnaelanik suurel määral oma majapidamisest ● Kodus keedeti mõdu, küpsetati leiba, pruuliti õlut, tapeti loomi, soolati liha ning kala. ● Pulmaroogadeks olid nt. Praetud härjaliha, haug, haned. ● Igapäevatoit oli kala, olgu see siis kohalik lõhe, ahven, latikas, vimb või haug, aga ka sissetoodud heeringas oli tavalinnakodanikule kättesaadav. ● Kalast ja lihast valmistati kihilist sülti ● Keskaja peenele köögile oli iseloomulik nii toidu värvi ja maitse kui ka vormi muutmine, sageli
hoopis meestel ja naistel kannul käima. Utooplased kasvatavad väga vähe hobuseid ja ainult õige metsikuid ja seda ainult sellepärast, et oma noortele ratsutamist ja relvadega ümberkäimist õpetada. Põllu- ja veotöödeks kasutatakse härga. Utooplased kasvatavad vilja vaid leiva tarvis, sest nende joogiks on kas viinamarjadest või õuntest või pirnidest tehtud vein või hoopis puhas vesi ja tihtipeale vees lahustatud meest või magusjuurest tehtud mõdu, mida neil on suures koguses. Raha ei ole, kulda kasutatakse ainult suhtlemisel naaberriikidega. Kõik tegelevad käsitöö ja põllumajandusega, veetes kordamööda kaks aastat maal. Eriti raskete tööde tegemiseks on orjad: kurjategijad, sõjavangid ja naabermaade kõige vaesemad inimesed, kes on vabatahtlikult nõus orjaks hakkama.
Suvel kippus toit kiiresti riknema. Kuna liha soolamine jättis soovida, siis oli toidul sageli ebameeldiv kõrvalmaitse. Seda püüti varjata vürtside lisamisega. Vaesemal rahval täitsid vürtside aset küüslauk ja sibul. Nende toidulaual oli sagedane teravmaitseline küüslaugukaste, mida lisati putrudele ja söödi liha juurde. Joogivesi oli pahatihti halva maitsega. Piima andsid tolleaegsed kidurad lehmad õige vähe. Seepärast joodi palju õlut, kalja ja mõdu. XII sajandil õpiti odraõllele lisama humalat, et anda õllele teravat maitset ja säilitada jooki kauem. Mõdu oli kergelt alkohoolne jook, mida pruuliti teraviljast ja tehti suupäraseks metsmeega. Vajadust magusa järele aitas rahuldada viinamarjadest keedetud käärimata jook. Noortele õpetati, et lauda tulles olgu käed puhtad ja küüned lõigatud. Vedelat toitu pakuti kahe kõrvaga kausikesest seda sõid kaks naabrit, tavaliselt mees ja naine, ühest kausist viisakalt
Jookide valik oli keskaja Euroopas vaeste ja jõukate jaoks üsna ühesugune, isiku sotsiaalset kuuluvust, tema positsiooni ühiskonnas näitas ja rõhutas joogi kvaliteet. Paikkonna geograafilisest asukohast sõltuvalt oli tähtsaim igapäevane keelekaste kas mõni teraviljast hapendatud jook, ennekõike õlu, või viinamarjavein. Veejoomist võeti kui märki puudusest. Levinumaid teraviljast hapendatud jooke oli keskaja Tallinnas dunnenber. Kahjuks pole täpselt teada, mis joogiga oli tegu. Mõdu valmistamine toimus Tallinnas range kontrolli all: ,,See saksa mees, kes teeb mõdu müügiks, ei või pruulida õlut müügiks".4 Keskaja Tallinnas valitses vaieldamatult õlu, mis maitses ühtviisi hästi nii talupoegadele, linnaelanikele kui ka feodaalisandatele. Keskaja kroonikud, näiteks Jean Froissart, nimetasid õlut tema populaarsuse pärast vedelaks leivaks. Kõige kõrgemalt hinnati peeni lõunamaiseid veine. Seda joodi üksnes pidulikel puhkudel ning
Muud toiduained Marju ja pähkleid korjasid need suurpered, kus oli rohkem naisperet ning nad ei olnud hõivatud talupidamisega. Mesi oli ainuke magustusaine, kuid see oli luksuskaup ja käis jõukatelegi üle jõu. Õunapuid kasvatati mitmeski mõisas, 18. sajandil Eestis aretati esimesed oma õunasordid. Eestlaste joogid • Joogiks tarvitati hapupiima. • Mõdu on kääritatu, peamine jook kuni hakkati õlut valmistama. • Taar on odra- või rukkilihtjahust hapendatud jook. • Õlut valmistati kõikideks olulisteks tähtpäevadeks, tööde alguse puhul ja talgutel. • Kalja saadi õllepärast. • Kevadel oli joogiks kasemahl. toidunõud • 18
Talupojad keskajal Sisukord Sisukord . . . . . . . . . . . . .. . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Talupoja elamu, talupoja rõivastus. . . . . . . . . . . . . . .. . . .. . . . . . . Talupoja söök ja jook . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . Feodaalmõis, talupoegade koormised, edusammud põlluharimises. . Kokkuvõte talupoegade elust. . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . Kirjandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . 1. Talupoja elamu Metsarikastel aladel ehitas talupoeg elamu palkidest. See oli ilma korstnata suitsutare, mida kattis õlgedest või roost katus. Tare keskel asus kolle, jõukamatel talupoegadel ka ahi, mille ees ja sees sai valmistada toitu. Kütmise ajal täitis tare tihe suits, mistõttu inimesed liikusid poolkummargil, suitsupilvest madalam. Suitsu lasti välja madala ukse kaudu. Suitsu juhtimise...
jaguma kuni järgmise sügiseni. Argipäevadel oli talumehe laual kruubipuder hapupiima või koorega keedukartul, mille juurde anti kohupiima või soolasilku, suurtel pühadel ka võid, liha ja munaputru. Suurtaludes, kus pererahvas rahapunga nööre väga kõvasti kokku ei kiskunud, sõid sulased ja tüdrukud perega sama toitu. Kitsi taluniku tööpere laual olid enamasti vaid kartul, leib, jahurokk ja soolasilk. Levinud jookideks olid linnusekali, meekali ehk mõdu ning kevadeti ka kasemahl. Jõuludeks ja muudeks pühadeks pruuliti lahtistes anumates linnastest või suhkrupeedist magusat koduõlut. Suurematel saartel on õllepruulimine alati olnud tõsine ja tähtis tegevus, mille salanipid on mandrimeestele tänini kättesaamatuks jäänud. Mekkimisel mahedat, kuid mõjult salalikku õlut pruulitakse vaatides ja pakutakse puust õllekannudes. 19. sajandi viimaseks veerandiks oli alguses tugevat vastuseisu leidnud kartul muutunud
Uimastite kasutamise ajalugu · Vana-Egiptuses Unimaguna ehk mooni piimmahl (oopium) valuvaigistamiseks, eufooria tekitamiseks · Lõuna-Ameerikas kokapõõsa lehtede närimine väsimuse peletamiseks, eufooria saavutamiseks · Aafrika idaosas ja Araabia poolsaarel khati närimine valu vaigistamiseks, väsimuse peletamiseks · Põhja-Ameerikas ja Mehhikos peyote kaktus ja nn. maagiliste seente mahl, kasutati religioossetel kombetalitlustel · Maailma eri paigus india kanepi lehtede suitsetamine religioossetel kombetalitlustel ja valuvaigistamiseks · Euroopa kultuuris on alates Vana Kreeka ja Vana-Rooma ajast alkohoolsed joogid meeleolumuutuse esilekutsumiseks · Looduslike ainete kasutamine oli sotsiaalse suhtlemise osa · Uimastite kasutamist kontrollisid relig. Rituaalid ja elamistavad Uimastid Eestis · Muinasajast kuni 19.sajandini samanistliku kultuuri sugemetena, ...
valikut püüti mitmekesistada. Jookidest on teada, et 9. Sajandil oli olemas kali. Kalja valmistamisel tehti seda korraga suurtes kogustes 500 1000 liitrit. Lisaks joogile oli kali paljude toitude valmistamise alus, näiteks külmad supid. Tugevamaitselist liha (nt lammas) keedeti või küpsetati kaljas. 15. Sajandist võib kirjanduse andmeil kokku lugeda 600 erinevat kaljaliiki. Peale kalja joodi meejooke, mõdu, kasemahla nii värskelt kui kääritatuna. Õlu tuleb 1284-nda aasta paiku. 1386. aastal demonstreeris Genova saatkond Moskva bojaaridele ja apteekritele akvaviiti. On teada, et esimese kange alkoholi ,,vodka" valmistamiseni jõuti Moskva kloostrites aastate 1440 ja 1470 vahel. Laiemalt hakkab vodka levima 15. Saj. lõpust ja 16. Sajandil. Mõistel ,,vodka" oli tollel ajal hoopis teine sisu, võrreldes tänapäevaga. Vodka oli ravimtaimedega maitsestatud ja määratlemata kangusega jook. 1552
Sigade nuumamiseks kasutati tammetõrusid. Hobuste kasvatamises oli esikohal Saaremaa. Palju peeti ka kodulinde: kanu, hanesid, parte. · Olulise tähtsusega oli mesindus. Domineeris metsamesindus mesilasi peeti metsas puutüvede õõnsustes. Mesinduses algas langus 14. sajandil. Selleks mitu põhjust: · korjealade vähenemine · luterlikel jumalateenistustel kulus küünlaid vähem kui katoliiklikel nõudmine vaha järele vähenes · õlu tõrjus mõdu kõrvale · Tegeldi ka kalapüügiga. Eriti kalarikas oli Peipsi järv. Kalapüügitehnikast võib nimetada: · kivist ja puust kalatõkkeid · noota · puuvarbadest ja vaiadest kalapüünist kaitsa. Talurahva koormised Feodaalrent esines kolmes vormis: · teorent · naturaal- ehk loonusrent · raharent Peamisteks koormisteks olid maksud põllu- ja karjasaadustelt. · Kümnis protsentuaalne maks, võis olla igal aastal erinev
saamiseks veega. Alkoholi säilitamine ? Kuna alkohol lendub kergesti ja tal on madal keemistemperatuur, siis looduses esineb teda vähe. Säilitamiseks tuleb alkohoolseid jooke hoida kinnises anumas. Mida võib alkohol põhjustada? Südame ja veresoonkonnahaigusi Pahaloomulisi kasvajaid Psüühikahäireid Seedeelundkonna haigusi Kääritamisel saadud alkohoolsed joogid ? Õlu Vein Siider Sampanja Mõdu Destilleerimisel saadud alkohoolsed joogid ? Viin Viski Konjak Brändi Liköör Rumm Dsinn Tequila Absint piiritus Alkoholi sisaldavad tooted. Odekolonn Kosmeetikatooted Mitmesugused lahustid Puhastusvahendid Vedelkütsed VIIN Alkoholi sisaldav jook. Koosneb veest ja etanoolist. Etanooli sisaldus 3580 %. Kodustes tingimustes valmistatud viina nimetatakse puskariks.
Mee kasulikud omadused · Magustaja · Energia allikas · Kaalu alandaja · Kehaliste võimete arendaja · Vitamiinide ja mineraalainete allikas · Anti-bakteriaalsed omadused · Antioksüdant 31 Mee kasutamine · Kõige varasematel aegadel (2500 a tagasi) oli mesi inimesele põhitoidus. · Edaspidigi on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. · Mett on tarvitatud: - värskelt, - viina, - likööri, - mõdu, - siirupi, - äädika jm valmistamiseks. 32 · Kondiitritoodetele lisatakse mett: - magusa maitse, - aromaatsuse saavutamiseks, - säilivusaja pikendamiseks. · Valmistatakse: - meepräänikuid, - meetorte, - meekooke, - meekeeksi, - meesaia jm. 33 TÄNAN KUULAMAST! KOHTUMISENI EKSAMIL 11. DETSEMBRIL 2012! 34
Mustale teepurule lisatakse erinevaid kuivatatud taimi: piparmünti, kummelit, mustsõstart, metsmaasikaid, vaarikaid. Teed pakuti alati ka enne sööki. Teed joodi keedusuhkruga. Sukrutükk pisteti põske ja mõru tee joodi peale. Suure paastu ajal joodi teed mitte keedusuhkru vaid rosinatega. Teeveeks oli kombeks võtta järvevett, mitte kaevuvett. Samovare käidi peamiselt Peterburist ostmas. Janukustutamiseks joodi veel kalja. Varem ka mõdu, kuid 19. sajandi II poolest tuli selle asemele pohla- ja jõhvikamorss. Õllevalmistamise kombeid vanausulistel ei ole, sest usutunnistuse järgi on see keelatud. Piirkonnas on teejoomise kõrval ka kohvi joodud, kuid tegu ei ole tavapärse joogiga. Tegemist on siguri kohviga. Iga vanausuline teab kuidas valmistada sigurikohvi. Sigur on lihava juurikaga rohttaim. Sigurijuurtest valmistatud jook meenutab maitselt kohvi. Kokkuvõte
Enamik koolidest paiknes Lõuna Eestis. Talurahvakultuur Talurahvakultuuri traditsioonid säilisid ning muutusid aeglaselt. Jõukamad ajad mitmekesistasid seda, kuid põhiväärtused püsisid põlvest põlve. Eestlaste peatoiduks oli endiselt rukkileib. Jahust või tangudest putrusid, samuti herneid ja ube hinnati ka suhteliselt mitmekesisematel talgu või peosöömaaegadel. Talupoegade toidulaud oligi mitmekesisem just pulmade ja jõulude ajal. Igapäevasteks jookideks olid kali ja mõdu. Nende kõrval pruugiti pulmades ka omavalmistatud õlut ja viina, mida põletati rukkist. Õlle ja viina turustamiseks rajati kõrtsid, kus mängiti pilli tehti kaupa ja levitati külauudiseid. Talupojad elasid rehielamu tüüpi majades. Selle keskseks punktiks oli rehetuba, millesse koondus kogu pere. Talvel peeti rehealuses ka loomi Talurahvariietus on mõjutatud Rootsi moevooludest pikitriibuline seelik, naiste pottmts, meeste murumüts PõhjaEestis, plisseeritud seelik, meeste
Hiljem hakati kuduma ka käterätte, voodipesu ja linikuid. Pidurõivaste kaunistamiseks valmistati pitse ja tehti tikandeid. Talvel valmistati toitu rehetoa ahju ees. Hiljem tulid pliidid ja elu läks lihtsamaks. Tähtsamaks toiduks oli rukkileib. Leiba söödi igal söögikorral. Leiba ei tohtinud maha pillata. Kui kukkus, anti leivale suud. Jõulude ajal oli ka paremaid sööke nagu liha. Söögi kõrvale joodi hapupiima, taari ja kalja. Suvel saadi ka kasemahla. Vanim pidujook meestel oli mõdu. Kindlasti tehti ka õlut, seda tehti pulmadeks ja jõuludeks.Õlle- tegu oli tavaliselt meestetöö. Talupere sõi ühe pika laua taga, ühes otsas istus peremees ja teises otsas seisid lapsed. Toit pandi lauale mitme kausiga, kust iga sööja võttis toitu oma puulusikaga. Leiba ja liha lõikas peremees, kes seda oma käega jagas. Sööginõud olid kõik puust. Töörõivad pidid olema praktilised, vastupidavad ja mugavad. Naised kandsid pikki särke ja seelikut
" Too luuletus, mis siis et hoopis ööst rääkiv, tundub kuidagi meeleolult väga hästi sobivat. Viimases luuletuses ,,Pole tarvis palvet, kurtmist, nuttu!" on tähtsal kohal kõige kauni ja eheda ajutisuse tajumine, Jessenini kirjutab surmast ääretu alistumuse ja leplikkusega võib-olla, et isegi vähese ootusega. ,,Mis siis sellest, et meid ees ootab kõdu,/ kui ta eel käib õndsus, puhkeb hurm. /Vaikselt vahtralehilt nõrgub mõdu.../ Kui õitseng lõppend, tulgu surm." Ühesõnaga see luuletus kirjeldab justkui kõige romantika, müstilisuse ja muu seesuguse lõplikku millelgi saabuvat paratamatut lõppu. Ehk suvehommikust saab millalgi ka sügisene hommik. Samas on too luuletus piisavalt positiivne, rõhutades, et lõpp pole kurb, kui enne seda on piisavalt rõõmu nauditud. Teiseks luuletajaks valisin Gumiljovi. Temalt toon esimesena välja luuletuse ,,Ulmad" mille
Põlised vene magustoidud on kompotid, magusad pirukad, küpsetatud õunad ja pirnid, keedised. TUNTUMAD RAHVUSTOIDUD. Seenesalat, kapsaleherullid, pealinnasalat ehk Olivier’ salat, puljongid, uhhaad, hapukapsasupid, boršid, seljankad, rassolnikud, külm kaljasupp, hautatud liharoad, strooganovid, kotletid, biifsteegid, pudrud, sõrnikud, vareenikud, baabad, pashad, pelmeenid, pliinid, kulitš, kisselid, kompotid. JOOGID. Traditsioonilised vene joogid on kali, sbitnja, mõdu, morss, ürditeed. Vene köögis on palju jooke, mis on valmistatud mee baasil: mitmesugused mõdud ja meejoogid – sbitnjad. Vene rahvuslik jook on tee, teele lisatakse mitmesuguseid ürte, piima, koort ja sidrunit. HOMMIKUSÖÖK. Venelase päev algab kerge hommikusöögiga leivast ja teest ja võimalusel ühest või kahest praetud või keedetud munast. LÕUNAEINE. Lõunaeine on tavaliselt kerge söögikord, kuuma liha- või kalaroaga ja tihti pirukatega
kingiks, et ta saaks panna selle kassi kaela hiirte hirmutamiseks. Kalevipoeg sai kohe aru,et see eit tahab teda üle kavaldada ja küsis pere taadi järele. Põhjuseks toob,et neil on vaja meeste juttu rääkida. Eit ütles ,et meest pole kodus,et ta tuleb homme õhtul või ülehomme hommikul, ja eit ütles, et ta talla niikaua seltsiks oleks, et ta teeks talle niikaua pidu ja keedaks talle süüa. Pakkus talle mõdu juua, aga Kalevipoeg teadis,et ka see on pettus ja ütles, et tal pole janu. Vaatas ringi, et ega seal salaust pole, ja nägigi tagaseinas väikest salaust. Uks läks ise lahti, kust tulid talle vastu sarviktaadi kõige tugevamad sõdalased, kuid keda Kalevipojal ei olnud sugugi raske võita. Sarvik oli hädas ja süüdistas Kalevipoega vargustes. Vargustes nagu kullakirstude ja tema kuldkellukese. Kalevipoeg kutsus ta võitlusesse, kui mees mehega, et võitlus oleks võrdne,
AJALUGU 1. Kas mees- või naisisik avastas käärinud joogi? Veini ja õlu avastajaks oli ilmselt meesterahvas. 2. Milline oli Sumerite õlle sortiment? Tunti tavalist ja meeõlut, kusjuures viimane polnud siiski mitte mõdu (meejook). 3. Kes kehtestas maailma esimese joogimaksu? Babüloonia kuningas Hammurabi (elas 1728-1686.a. e.Kr.) poolt koostatud maailma esimeses teadaolevas tsiviilkoodeksis reguleeriti muuhulgas ka õlle kasutamine ja valmistamine. Selle kohaselt määrati kindlaks õlle hind. Joogimaksu kehtestamise peale tulid vaaraod alles Kleopatra ajal, millest saadud raha kulutati püramiidide ehitamiseks. Põhjendusena toodi siiski esile vajadus piirata üleüldist joomarlust.
külaliste kostitamiseks. Metsast korjati kõiki tänagi tuntud metsamarju, samuti seeni ja pähkleid ning metsmesilaste mett. 19. sajandil hakati taludes sisse seadma puuviljaaedu ja kasvatama õunu, pirne, kirsse, ploome, kreeke, sõstraid, tikreid, hiljem ka aedmaasikaid ja vaarikaid. Marju söödi värskelt niisama, piima või meega maiuseks. Marju hakati keetma hiljem, kui suhkur maarahvale kättesaadavaks muutus. Jookidest on vanimad mõdu, kali, õlu, kase- ja vahtramahl, hiljem hakati jooma taimeteesid. Paljud eesti traditsioonilised toidud on tuntud kõikjal Eestis ning valmistatud kas sarnaselt või väikeste erinevustega. Samas on terve rida toite, mis tuntud ja tunnustatud Eesti erinevates piirkondades. Üldiselt valitses eesti peredes kuni 20. sajandini väga kindel toidukord. Lõunasöögi valmistamisega ei tahetud perenaise tööaega kulutada ning tihti söödi lõunaks ainult leiba, silku ja hapupiima
Hapupiima juuakse tänapäeval vähem, enam tarvitatud on keefir. Keedetud ja praetud munade kõrval kuuluvad pere igapäevamenüüsse kindlalt mitmed munaroad, nagu munakastmed ja pudrud, omletid. Õlut tarvitatakse joogiks ohtralt, kuid kääritatakse kodus väga harva, peamiselt valmistatakse seda õlletehastes. Kalja tehakse kodus samuti väga harva, aga selle populaarsus on viimastel aastatel jälle tõusnud. Kasemahla siin-seal kevadeti ikka juuakse, mõdu valmistamise ja joomise oleme aga sootuks unustanud. Taimeteed on see-eest viimasel ajal taas populaarsust võitmas. Toidud tänapäeval ja vanasti Tähtpäev Toidud vanasti Toidud tänapäeval Jaanipäev Kama, sõir, manna- ja Grillitud liha, kala, salat, kana, viin, õlu kohupiima korbid, lambakäkid, õlu.
LUULETUS ostet odavamalt suzuki mootorrattastki nüüd lastakse matsid paganad „Eile näen ma eestimaad“ korra aastas just jaanipäeval Jürgen Rooste mõisa avarale õuwele mõdu mekkima eile näen ma eestimaad itaallaste ärikeskusi eile näen ma eestimaad ameeriklase mõisa klaasmetallmaju vanalinnas millenniumikella ja läänelikke söögikohti kust tähendab valu mida tunneb valge maakas saab kõhtu vaid liblikas kui ta surutakse maohaavad puutoikaga liiva
lenduvus ning enamasti on nad vedelikud. Need omadused kahanevad molekulmassi suurenemisel. Alkoholidel on iseloomulik lõhn ning nad on tavaliselt värvusetud, läbipaistev. Alkoholid ei juhi elektrivoolu Click Clickicon iconto toadd addpicture picture ALKOHOLIDE LIIGITUS Kääritamisel saadud alkohoolsed joogid :õlu, vein, siider, šampanja, sake, sonti, kumõss, kilju, mõdu, pulke, soju jt. Destilleerimisel saadud alkohoolsed joogid :viin, viski, konjak, brändi, liköör, rumm, džinn, tequila, kalvados, slivovits, grappa, absint, akvavit, nastoika, piiritus, puskar, pontikka jt. Segujoogid : Portvein, kokteilid jt. Muud alkoholi sisaldavad tooted:denaturaat, odekolonn ja muud kosmeetikatooted, mitmesugused lahustid, puhastusvahendid, vedelkütused jmt. Click Clickicon iconto toadd
Sõltub ainest ja koguses, kas tulemuseks on väga halb enesetunne, tõsine terviserike või surm. ALKOHOL Alkoholi esineb looduses vähesel määral, kuna madala keemistemperatuuri tõttu ta lendub kergesti. Seetõttu hoitakse alkoholi sisaldavat segu kinnistes anumates. Vanimad alkoholi tootmise meetodid pärinevad Lähis-Idast ja Vahemeremaadest. Õlu, vein, siider, šampanja, sake, sonti, kumõss, kilju, mõdu, pulke, soju jt. Teise võimalusena kasutatakse lähtematerjaliks tärklist. KOKKUVÕTE Ma õppisin selle uurimustöö tegemisel, et ,mis on alkohol, mis haigusi tekkitab suitsetamine, mis on narko, mis on mõnuained ja mida teeb kanep su organismile. KASUTATUD KIRJANDUS http://www.google.ee/search? q=alkohol&hl=et&prmd=imvns&source=lnms&tbm=isch&ei=faaDT5KgHMeh8gO a1o3BBw&sa=X&oi=mode_link&ct=mode&cd=2&ved=0CBkQ_AUoAQ&biw=192 0&bih=985, http://et
itaallaste ärikeskusi või pühkige omi tagumikke ameeriklase mõisa vanade ajalehtedega ostet odavamalt milline valik suzuki mootorrattastki nüüd lastakse matsid paganad näha eile eestimaad korra aastas tähendab valu mida tunneb valge just jaanipäeval liblikas kui ta surutakse mõisa avarale õuwele mõdu mekkima puutoikaga liiva tähendab näha valu mida eile näen ma eestimaad kallavad endast madalad pilved klaasmetallmaju vanalinnas harimatta maa pääle millenniumikella ja tähendab kuulda valu mida läänelikke söögikohti kust kajab tolmu talu tühi maakas saab kõhtu vaid rehealune maohaavad
rahvuslikuks joogiks! Caesar tundis õlle võidukäigu üle muret ning püüdis õlle tarbimist reguleerida, et ka veinile roomlaste toidulaual ruumi jääks. Keltidel oli õllele pühendatud jumal, kelle nimeks Sucellus. Teda kujutati kurika ja kruusiga. Roomlastel oli õllejumala rollis Ceres, kes oli ka viljajumalaks. Õllejumal Ceres ning veinijumal Bacchus jätkavad omavahelist võistlust ka tänapäeval. Eesti talupoegade peamiseks joogiks kuni 15. sajandini oli mõdu ja alles 16. sajandist hakkas valitsema õlu. Õlut pruuliti taluperedes kõigi olulisimate pühade ja perekondlike tähtpäevade puhul. Arvatavalt oli jõuluaegne ja jaanituleäärne õllejoomine omaette püha rituaal, mis pidi aitama säilitada ka päikese elujõudu. Õlle pruulimisele on meie esivanemad pühendanud palju laule, vanasõnu, naljandeid. Paljud neist olid maagilise tähendusega ja otseselt seotud õlleteoga. Käibel olid mitmesugused kavalad võtted ja lausumised. Mõned näited
sündmus. Kuid kaotusevalu väljendavad read: ,,Külm on kõrge taeva hele sära./ Tähelõõmad rinnas lahtusid./ Keda armastasin, läksid ära./ Kõige lähemadki lahkusid." Maailm muutus kalgimaks. Inimese kaotus teeb seest tühjaks, nagu seletab ka ,,Mälestus". Laulus on tundeid kirjeldatud loodusmotiivide läbi: taevas on pilved ja lilled on pisaraid täis. Loomulikult leiab sarnast stiili ka külapoeedi luules. ,,Vaikseilt vahtralehilt nõrgub mõdu.../ Kui on õitseng lõppend, tulgu surm." Peaasi on, et elu kõrghetked saaks läbitud, pärast seda võib juba õnnelikult siit ilmast lahkuda. Elu ja surm käivad paratamatult käsikäes ning kaotusest on alati raske üle saada. Nii Jessenin, Ahmatova kui ka Tsvetajeva on luules väljendanud enda vaatenurki surma kohta. Need on väga erinevad, kuid samas jõutakse ikka järeldusele, et saatuse vastu võidelda ei saa, sellega tuleb leppida ning üritada kuidagi edasi liikuda.
Võisid ka lahutada ja siis oli naisel õigus saada oma osa varast. Vaaraod pidasid kümnetest naistest koosnevaid haarmeid. Üks naine tõusis enamasti esile. Tavaliselt oli see peanaine vaarao õde. Ta võis mõnikord ka riigiasjade arutamisel kaasa rääkida. Ka naine võis olla riigi ainuvalitsejaks. Mehed kandsid seelikuid, riided olid peamiselt linasest kangast. Toiduks oli leib ja joogiks odrast ja leivast pruulitud õlu. Söödi tatleid ja viigimarju ning püüti kala ja joodi mõdu. Religioon Harituimad olid preestrid. Oli oma olemuselt paganausk ehk polüteism. Egiptlased austasid paljusid jumalaid mitme jumala kultus. Jumalaid ligi 1000. Osad kehastasid loodusnähtusi, tihti ka mõni mõnda püha looma või lindu.peaasi oli jumalaid karta ja austada ning kohusetruult usukombeid täita. Tähtsaim oli päikesejumal Ra keda kujutati eaka mehena. Ta oli maailma looja ja valitseja. Teda hakati samastama Teeba jumala Amoniga keda kujutati tavaliselt
TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS ISESEISEV TÖÖ ÕPPEKÄIGU KOHTA “PÜSSIROHUKELDER” ÕPPEGRUPP: KK-12 AUTOR: ALEXEI VIKHLIAEV 23.09.2012 1. AJALUGU 1700-1721 - Põhjasõda, mis oli Eesti ja Tartu jaoks murrangulise tähtsusega. 1763 - asuti Venemaa keisrinna Katariina II käsul Tartut uuesti kindlustama. Otsustati valmis ehitada ka kelder püssirohu hoidmiseks, asukohaga endises linnusekraavis, mille pakse ja tugevaid seinu sobivalt keldri seinteks ära kasutada sai (ehitise seinte paksus on ca 2,5 m!) 1768 - alustab kindralfeldmarssal de Villebois' insenerkomando ehitustöid. Tellised toodi vana Maarja kiriku (u. praeguse ülikooli peahoone kohal) ja Toomemäel asunud piiskopilinnuse toonastest varemetest (linnus õhati 1708. a.). 1778 - valmib Püssirohukelder. Seest ligi 11 m kõrgune ehitis on Tartu insenerkomando poolt rajatutest ai...
Keskaja talupoeg ja tema igapäevaelu Keskaja inimese elu erineb palju tänapäeva inimese elust ja igapäeva toimetustest. Keskajal jagunes ühiskond kolmeks suureks grupiks need olid talupojad, feodaalid ja vaimulikud. Antud arutluses käsitlemegi eelkõige talupoegade seisust ning nende igapäevaseid tegemisi keskajal 11.- 16 sajandini. Üldiselt talupoegadest Varasel keskajal valitses naturaalmajandus ja inimesed ei käinud oma kodudest eriti kaugemal. Elati muutumatult pikka aega. 11. sajandil aga hakkas taas arenema kaubandus ja tekkisid linnad. Keskaja inimene sõltus väga palju kirikust. Inimese poolt korda saadetud teod jaotati kahte gruppi: teod mis olid jumalale meelepärased ehk teisisõnu teod, mis oli kirik heaks kiitnud või paganlikud ehk kiriku vastased teod. Ketserlikkust ei sallitud ning need kes sellesse uskusid põletati tuleriidal. Seega järeldub, et Keskaja inimene oli kirikule aupaklik ning ...
Gümnaasium Legendaarsed sõltuvusained : kohv, nikotiin ja alkohol Referaat Autor ............. Juhendaja ............ Tartumaa 2010 Sisukord Sissejuhatus .................................................. lk. 3 Kofeiin .......................................................lk. 4 Nikotiin ......................................................lk. 5 Alkohol.......................................................lk. 6 Kasutatud allikad...........................................lk. 7 2 Sissejuhatus Oma lühikeses referaadis üritan tuua piisavalt hea ülevaate kolme legendaarse sõltuvusaine kohvi, nikotiini ja alkoholi alguse saamisest, mõjudest ja riskidest. Paljude asjadeg...
raas ei salli tema spetsiifilist maitset. Riik Taimed Hõimkond Katteseemnetaimed Klass Kaheidulehelised Selts Sarikalaadsed Sugukond Sarikalised Perekond Köömen KASUTAMINE Küpsetised (näit leib, küpsised), lamba-, kana-, sealiha-, seene- ja (hapu)kapsatoidud, keedetud või praetud kala, maksa-, kalkuni- ja ühepajatoidud, ahju- ja keedukartulid, punapeediroad, juustu- ja riisisalat, kodujuust, toorsalatid, mõdu, kali ja tee. Kui lisada köömneid talviste kartulite keeduvette saad tulemuseks värske kartuli maitse! KÖÖMNED Looduslikult levivaid ja laialdase kasutusalaga maitsetaimi on meie kliimaoludes üsna vähe. Üks eranditest on harilik köömen, mis on tuntud joogi- ja toidulisand ning ka ravimtaim. Köömnel on väga ulatuslik leviala ja me same teda leida Euroopas, Aasias ja hiljem jõudis ta ka Ameerikasse.
Aliise Moora järgi on taar ja õlu omaette tehtavad joogid, kali aga õllepärast saadud jook. Sääraselt valmistatud jooki nimetab Thomas Hiärne hoopis taariks (tahra). Igatahes on Moora väitel mõlemad jooginimetused ,,taar" ja ,,kali" laenatud ka baltisaksa keelde, mis peaks näitama, et tegu oli kohalikku päritolu väga vanade jookidega. (1) Dunneber'i võis Tallinnas valmistada ja müüa igaüks nii palju, kui tahtis, mingeid piiranguid ei seatud. See- eest toimus mõdu valmistamine Tallinnas rae range kontrolli all. Kõige tavalisem mõdu valmistati veest ja meest, mida keedeti ning lasti seejärel mõni nädal seista ja käärida. (1) 3.1 Õlu Seal, kus kliima ei sobinud viinamarjakasvatuseks ja veinid olid igapäevaseks tarbimiseks liiga kallid, joodi õlut. Õlu maitse ühtviisi hästi nii talupoegadele, linnaelanikele kui ka feodaalisandatele. Õlle tähtsust keskaja inimese toidulaual on raske alahinnata: suur toitvus,
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM21 Kodumajanduse erialased terminid Juhendaja: Maire Jürjen 2016 1. Aerolatte- väike patareiga töötav vispel, kasutatakse piima vahustamiseks 2. ala Carte- tellitavad road restoranis; valmistusviisilt keerukamad ja luksuslikumad kui nn päevaroad 3. al dente- Itaaliakeelne termin makaronide ja riisi õige küpsusastme kohta keetmisel (pehme, aga hakkab kergelt hambale vastu) 4. aniis- aniis on hariliku aniisi seemnetest saadav vürts 5. antrekoot- antrekoot on veise seljatükist ribikondi vahelt lõigatud steek paksusega umbes 2 cm 6. aseptika- puhastamine ja tegutsemine viisil, mis väldib mustuse edasi kandumist, sattumist puhastele pindadele ja tagab mustuse kokku korjamise 7. aspikk- kange, selge ja hästi tarretuv hele puljong, mida kasutatakse tarrendise roogade valmistamiseks 8. a...
• kivikoristus, kiviaiad(vähem lõhutud tööriistu, kvaliteetsem vili) • tööloomad- härjad ja hobused • tööriistad muutusid vähe ➔ Koormised: • Teotöö, mis jagunes 1)rakmetegu 2) jalategu 3) abitegu • mõisavooris käimine(kui nõuti siis tuli midagi transportida) • loonurent(maksma majapidamissaadused) • Toit: rukkileib enamasti aganaleib, soolasilk, jahu või tangupuder, herned, oad. • Jook: kali ja mõdu, pühade ajal õlut. • Rootsi ajal algas kõrtside rajamine, mõisnike viinamonopol • Riietus: linane, kootud villased sukad ja põlvikud, rahvarõivas(pidulik). Pottmüts • Elamu: rehielamu(reheahi, suitsune, sest puuduvad aknad ja korsten, õlgkatus, palgid) ➔ Linnad, kaubandus ja tööstus Rootsi ajal • Rootsi ajal oli Eestis 10 linna:Tallinn, Tartu, Viljandi, Kuressaare, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva ja Valga
kujunenud; Koostöö puudumine naaberrahvastega latgalite, liivlaste ja leedulastega. Venelastest saadi küll mõningast abi, kuid sageli ei pidanud nad kokkulepetest kinni ja neile oli vaja teha suuri järeleandmisi. Vaatamata alistumisele, tehti oma vabaduse eest kõik, mida osati ja suudeti. Esivanemate vapper vastupanu innustas veel pikki sajandeid eesti rahvast võitlusele vabaduse ja iseseisvuse eest. Muinaseestlase söök/jook: meega kääritatud õlu, kali, mõdu (meejook), kört (pudrutaoline, pandi sisse lihatükk või rasvollust), karask (juuretiseta pirukas), metsaannid; oder, talirukkis (al. 11.saj), veised, sead. Kaubandusartikliteks peamiselt kopranahad ja mesi, vaha. Kaubandust teiste rahvastega tõendavad siit leitud võõramaa hõbemündid. Põhilised riidevärvid: 1. sinine, 2. valge, 3. punane. Relvad: 1. oda, 2. kirves, 3. sõjanuga ehk kärp.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
