Egiptuse geograafiline asend, religioon, kultuur (0)

Geograafiline asend ja loodusolud
Egiptus paikneb Niiluse kesk ja alamjooksulning jaguneb Alam-Egiptuseks ja Ülem-Egiptuseks. Alam- Egiptus asub suudmealal – deltal. Delta ja I kärestiku vahel asub ülem-Eg ning allapoole jääv ala oli Nuubia .Vihma seal ei saja peaaegu üldse. Põllharimine oli võimalik ainult tänu Niilusese üleujutustele. Üleujutused kestsid oktoobri – novenbrini. Ja seejärel jättis alanev vesi maha pehme ning väga viljaka mudakihi. Vili kasvas talvel ja kevadel ning suve hakul võis asuda saaki koristama . Üleujutused hõlbustasid niisutussüsteemide rajamist . Egiptus oli muust maailmast isoleeritud, ümbritsetud kõrbete ja meredega. See aitas vaenlaste sissetungi vastu ja kaitsevajadused ei vajanud suurt tähelepanu. Takistas suhtlemist välismaaga , sedasi kujunes Eg tsivilisatsioon iseseisvalt ja omandas kindlad tunnusjooned, mis püsisid aastatuhandeid.
Riigi ja ühiskonna korraldus.
Ülemkiht - Vaarao oli piiramatu võimuga valitseja,isik ja võim olid jumalikud. Vaaraod samastati jumalatega – horos taevajumal , surnute riigi valitseja Osiris , päiksejumal Ra poeg. Jumala ja ülempreestrina osales vaarao ka riigi kõige olulisematel religioossetel pidustustel. Võimu suurejooneliseks kehastumiseks said püramiidid. Need tunnistavad vaaraode reaalse võimu erakordset ulatust. Võimu teostamiseks vajas taarvukat ametnikkonda. Vaarao määras oma volituste konkreetseks elluviimiseks preestrid kõrgemate ametnikkondade hulka kuulusid ka kõrgemad väepealikud vallutussõdades. Peamiselt said nendeks läisugulased ja tuttavad.
Kõige enam oli keskmise ja alama astme ametnikke – kirjutajaid. Kontrollisid töötajate tegevust: märkisid üle skõigi kohustused, jälgisid töö kulgu , fikseerisid ül täitmise. Enamus egiptlasi olid talupojad. Harisid maad andsid vaaraole vilja korrastasid ja ehtasid niisutussüsteeme, ehitasid , osalesid püramiiside ehitusel. Käsitöölised töötasid peamiselt vaarao ja ülikute losside ja tmplite juuresj allusid riigi karmile korrale. Raha ei tuntud, töötegijale maksti toiduainete ja terbeesemetega. Oma ametit anti edasi põlvest põlve. Sõjavägi koosnes peamiselt kilpide ja odadega varustatud talupoegadest, eliitväe moodustasid kahe sõdalasega mehitatud hobukaarikud. Orjad olid peamiselt kohustuste täitmatajätmise eest orjusesse langenud endised käistöölised ja talupojad. Neid kasutati majapidamistes, ehitustöödel.ühiskond oli rangelt hierarhiline – tipus absoluutse võimuga kunikgas.
Ühiskond oli peamiselt sabiilne ja sugavalt traaditsioonitruu.
Eluolu ja perekond
Tegu oli maaühiskonnaga valdav enamik lihtrahvast elas maal. Nad elaid lihtsates savionnides ja nende päeva täitis töö. Ülikud aga elasid luksuslikes kahe või kolmekorrulistes maamajades. veedsid aega külalisrohketel pidusöökidel ja tegelesid delta alal ka jahi pidamisega.
Perekond koosnes mehest ja naisest ning nende alaealistest lastest – paarperekond . Pojad asusid täisealistena elama eraldi. Abielunaise õigused olid mehega peaaegu võrdsed. Vara säilitati osaliselt eraldi kuid mehe varast võis naine 1/3 enda omaks pidada. Mehe surma korral päris kogu vara naine kui neil polnud lapsi. Võisid ka lahutada ja siis oli naisel õigus saada oma osa varast.
Vaaraod pidasid kümnetest naistest koosnevaid haarmeid. Üks naine tõusis enamasti esile. Tavaliselt oli see peanaine vaarao õde. Ta võis mõnikord ka riigiasjade arutamisel kaasa rääkida. Ka naine võis olla riigi ainuvalitsejaks.
Mehed kandsid seelikuid, riided olid peamiselt linasest kangast . Toiduks oli leib ja joogiks odrast ja leivast pruulitud õlu. Söödi tatleid ja viigimarju ning püüti kala ja joodi mõdu.
Religioon
Harituimad olid preestrid. Oli oma olemuselt paganausk ehk polüteism. Egiptlased austasid paljusid jumalaid – mitme jumala kultus . Jumalaid ligi 1000. Osad kehastasid loodusnähtusi, tihti ka mõni mõnda püha looma või lindu. peaasi oli jumalaid karta ja austada ning kohusetruult usukombeid täita.
Tähtsaim oli päikesejumal Ra keda kujutati eaka mehena . Ta oli maailma looja ja valitseja. Teda hakati samastama Teeba jumala Amoniga keda kujutati tavaliselt inimesena , mõnikord oli tal jäära pea. Uue- Riigi ajal sai Amon -Rast peajumal .
Osiris oli tema pojapoeg. Ta oli viljakusejumal ja inimkonna suur heategija. Õpetas rahvale põlluharimist jne. Teda aitas tema õde Isis kes oli noor naine peas kaarjad lehmasarved ja nende vahel päikeseketas. Nende vend Seth kõrvetav ja viljatu läänetuul ründas osirist tappis ta ja saatis niilusega allavett. Isise ja Osirise pistrikukujuline Horos. Horos võitis Sethi ja tast sai kuningas ja valitseja. Oli veel lehmakujuline jumalanna Hator. Kaitses naisi kehastas inimeste ja lomade viljakust ja edendas tantsu ja muusikat.Šaakali kujuline surnute jumal Anubise võimkonda kuulusid matusetalitused ja surnute palsameerimine . Thot oli nende kuujumal ja hieroglüüfide leiutaja ja kogu kirjatarkuse kaitsja. Olulised olid pühad loomad. Skarabeus kehastas tõusvat päikest, valge lauguga must härg apis oli Mephise jumal Ptah looma kujul. Jumalate maailm peegeldas egiptlaste elu. Muumiate valmistamine oli ettevalmistus hauataguseks eluks. Templid olid pühendatud jumalale . Püramiid oli vaarao hauakamber . Muumiad pandi sarkofaagi.
Kultuur

Kiri tekkis 5000 a. Tagasi. Hieroglüüfkiri ehk piltkiri sisaldas pamiselt
mõisteid kuid ka konsonantühendeid –ei sisaldanud vokaale.Levinum kirjutusmaterjal oli papüürus mida valmistati Niiluse kaldail kasvavast papüürustaime säsist.

Teadus meditsiinis osati teha väga keerulisi lõikusi ja operatsioone. Osati
valmistada väga palju erinevaid ravimeid. Astronoomia , I rahvana maailmas võtsid nad kasutusele päris täpse päikesekalendri. Geomeetria matemaatika oli neile vajalik ehitustegevuses. Oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala ning püramiidi ja silindri ruumala(tundsid piid).

Kirjandus. Ei kirjutatud mahukaid suurteoseid, jäädvustati elutarkust
edastavaid õpetussõnu. Egiptlasi peetaks tihti novellide leiutajateks.

Kunst . Egiptuse poos: nägu ja jalad külgvaates, silmad ja õlad otsevaates.Osati
segada kokku värve mida kasutati kirevalt(saadi purpurtolt, savist ,korallidest ja ka verest). Palsameerimiskunst arenes. Algul suudeti säilitada pea hiljem ka keha, seda soodustas ka kliima.

Arhdektuur. Hauakambrid pidid olema kõrged. Tehti püsivast materjalist
kivist. Kõige monumentaalsemad püramiidid ehitati 26. saj eKr Kairo lähedale Giza väljale. Vanim ja suurim on Hufu ehk Chopsi püramiid. Templite ees oli Sfinkside allee mis võis olla 2 km pikk. seintel olid värvilised reljeefid ja sissepääsu ehtis väravehitis – püloon. Mõne templi värava ees seisid päikesejumalale pühendatud obeliskid. Suurimad templid asuvad Luksoris ja Karnakis. Mõlemad pühendatud Amonile.

Skulptuurid . Tehti rohkelt sambaid, Sfinkside alleesid äratamaks
aukartust.Sfiksid olid peamiselt lõvi kehaga inimese peaga valvurid templite ees. Kuulsaim skulptuur on Nofretete pea mis kujutas võluvat ja inteligentset naist. Egiptuse ehitistel katsid kõikvõimalikke kohti (seinu, koridore, sambaid)värvilised reljeefid.Eg reljeef oli väga madal, sageli vaid kontuurid sisse süvendatud.
Ajaloolone ülevaade.

• Vana riik 3000 eKr Egiptuse riik, põhhuharimise algus
  
• 3000-2650 eKr rajati pealinn Memphis ja hieroglüüfkirja kujunemine, astmikpüramiid kujunesid tsivilisatsiooni tunnused.
  
• 26.sajand Giza püramiidise rajamine.
  
• Keskmine riik 1840 – 1820 eKr alaline sõjavägi – Nuubia
  
• Uus riik vaaraosid hakati matma Kuningate orgu
  
• Hiline periood assüürlased vallutasid Alam – Eg,