"Õele Surale"-sellise pühendusega varustas poeet mitmeid hilisemaid luuletusi. Neis meenutas ta oma lapsepõlve, otsekui lahkumistervitust saates: Laula nüüd mõnda lulukest, mida meile laulis me elatunud memm. Uninub luhtunud lootuste rida. Sulle kaasa ümisen. 4.Looming Esimesed värsid kurjutas ta juba üheksa aastaselt ning esimesed värsid trükitakse 1914 aastal. Ta oli looduse ja külaelu laulik. Jessenini luule on peaaegu alati autobiograafiline. Näiteks luuletuses "Kojutulek" käivad sõnad "armas kants" tema kodukoha Rajazanimaa kohta. Oma kodukohas kirjutas ta need sõnad põhjentatud enesejaatuse ja varjatud kurbusega: Ta ainult sellega jääb kestma üle aja et venemaa talueit siin tõi kord ilmale skandaalse luuletaja Jessenini varasem luule on enamasti rõõmsameelne, reibas ja vallatu, õrn ja kohati õhuliselt nukker. Kõike Rõõmsalt võtan vastu, muretult kõik hingelt puistan.
kuid näen, et soovid lahkuda. Võin rääkida tuhandetes keeltes, Kuid enam mind ei mõista sa. Marina Tsvetajeva looming on täis kurbust, muret ja kahetsust . Nii armastus- kodu ,kui ka isamaaluule on kirjutatud nukra alatooniga ning peegeldavad hästi autori sise- ja tundemaailma. Tsvetajeva luule on väga dramaatiline, täis kaotusvalu. Eks seda ole mõjutanud ka tema läbielamised elus, armsamate kaotus. Oma armastusluules kirjutab ta igatsusest oma lahkunud lapse järgi ning meeleheitest ja masendusest, mis teda tol hetkel valdasid. "Kaks kätt ja üks neist ainsama / ööga muutunud ülearuseks." Luuletaja avaldab oma tunded üsna otsekoheselt ja selgesti on tunda ahastust autori omapärastes sümboolsetes luuleridades, mis kirjeldavad kallima kaotust
..............................................................................28 20. Kirjanduslikud voolud ja suunad.............................................................32 21. August Gailiti looming + 1 teos..............................................................35 22. Dramaatika olemus..................................................................................36 23. Lüürika olemus........................................................................................38 24. Luule 1917 - 1940...................................................................................40 25. Proosa 1917 - 1940..................................................................................42 27. Friedebert Tuglase loomingu ülevaade...................................................45 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Teaduskirjandus Publistika Belletristika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised
1. Vanim ajajärk rahavaloomingu ajajärk, tuntuim Caecus, kuni kreeka eeskujusid järgiva kirjanduse tekkimine Roomas ( 3.saj eKr) 2. Arhailine ajajärk alagas Kreeka eeskujud ülevõtmisega, loodi eeposi,targöödiaid ja komöödiaid ning sai alguse kõnekunst, Andronicusest kuni Cicero kirjandusliku tegevuse alguseni (3.-1. saj eKr) 3. Rooma kirjanduse kuldne ajajärk- 1 saj eKr, jagunes kaheks: Cicero aeg- rooma proosa õitseaeg (81-43 eKr) ja Augustuse aeg rooma luule õitseng (43 eKr 14). 4. Rooma kirjanduse hõbedane ajajärk epigoonlus kirjanduses, kuni keiser Traianuse surmani 1.saj pKr (14 117pKr); 5. Hilise keisririigi ajajärk enamjaolt kristlik kirjandus 2.-5.saj (117 - 476). 2. Homerose eeposed "Ilias" räägib Trooja sõja puhkemisloo, käigu ja lõppemise, mis pole aga loogilises järjekorras. Eeposes 24 laulu, 15700 värssi ning räägib sõja 10ndast Trooja piiramise aastast. Eepose tegevus umber 50 päeva:
Algselt kirjutasid teoseid pastorid või kirikuõpetajad.Karja pastor Villem kirjutas aastal 1782 "Jutud ja tegu". Peeter Südda (1830 1893) oli eesti köster, õpetaja, koorijuht ja literaat. Sai kuulsaks Suure Tõllu lugude avaldajana teoses "Väikene vana varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll" (1883).Peeter Südda oli helilooja Peeter Süda (18831920) vanaisa vend. Johannes Aavik oli keeleteadlane.Teosed:"Ruth (1909) ";Eesti luule viletsused (1915) ja palju veel. Jaan Oks-Eesti kirjanik.Kirjutas rohkesti proosat, luulet ja kirjanduskriitikat ning publistikat enamik on hävinud. Lisaks kirjutas ka arvustusi, mida iseloomustavad järsud maitseotsustused ja otseütlemised. Teosed: "Tume inimeselaps" (1918); "Neljapäev" (1920)-lühiproosakogud Poeem- "Kannatamine" (1920) Jakob Mändmets oli eesti kirjanik ja ajakirjanik.Tähelepanu äratas Saaremaa argielu käsitlevate külajuttude kogudega ning jutustustega
Riinu Ansper, 12 A Loominguline töö vene luulest ,,Läbi hommikuse udu, kas näed? On piilumas päiksekiir" Valisin üheks luuletajaks Sergei Jessenini. Temalt võtsin esimeseks luuletuse ,,Kõnnin mööda orgu, viibutades keppi...," sest sealgi kasutati sõna ,,hommikudu" ning selle kaudu tekkis seose . ,,Tühja mulle augud, tühja mulle mättad./ Niidan hommikudus, nii et pea on soe./ Hea on pikki ridu märga rohtu jätta..." Tolles luuletuses Jesseni mõte tööst eemale ei tiku- ta ei näe sugugi hommikudus päikesekiirt, ehk võimalusi, avatud teid, unistusi...Tema tunneb pigemini oma silmaga nähtavat tööd ja saab sellest rahulolu. Teinekord on ikka hea mitte millelegi mõelda ja lihtsat tööd teha. Siiski, tasapisi võib selleläbi kaduda meie eludest sügavamõttelisus. Pealkirja tsitaadi
I ALBUM (1905) kaastöö J. Liivilt, A. Kitzbergilt, F. Tuglaselt, M. Underilt, G. Suitsult. Kunstiline tase enneolematu, väga hea. Algab Suitsu artikliga ,,Noorte püüded" seletab lahti NE eesmärgid. Keeleuuenduse algusega eesti keeles on tugevalt seotud Johannes Aavik. Ta propageerib uuendusi ja uute sõnade toomist. Suits annab ülevaate Petersoni loomingust. Ilukirjandusliku poole pealt saab suursündmuseks Ridala luuletus ,,Talvine õhtu" väga hea impressionistliku luule näide. Lisaks veel ilukirjanduslikke lugusid Aino Kaldalt, Tuglaselt. II ALBUM (1907) keskendub ilukirjandusele, teaduslikku ja programmilisust vähem. Tuglase novell ,,Jumala saar". Kogumik Suitsu luuletusi. III ALBUM (1909) sensatsioon. Stiililiselt ja vormiliselt lööb lahku vanast traditsioonilisest eesti kirjandusest. Selgelt näha, et keskendub kitsale haritlaste ringile, pole mõeldud kõigile lugemiseks. Eemaldub ühiskondlikest probleemidest, keskendub kunstile
Ta on mõtisklenud väga sügavalt eluliste väärtuste üle .Artur Alliksaar kirjutab elust ja elu mõttest. Loodus luulet ta eriti ei kirjuta, aga leiab seoseid hinge ja looduse vahel. On ka luulet surmast. Kirjutab armastusest aga see ei ole kirjutatud lihtlabaselt. Tema luulet on üldjoontes lihtne lugeda ja sellest saab kergelt aru. Kellekasutus on eriline. Peamiselt kasutab ta ristriimi. Kasutab võrdlust. Luule on kõlarikas ja sõnaleidlik. Kasutab inversiooni. 5) Artur Alliksaar on tõlkinud Sergei Jessenini ja Anna Ahmatova luulet. Saksa luuletajatest on ta tõlkinud Rainer Maria Rilke loomingut. Ta ise ei pääsenud oma eluajal ühegi koguga trükki. Käsikirjalist valikut “Tuul käib tantsimas sarapuusaludes” arutati 1965. aastal kirjanike liidus, kuid jäeti kirjastamata. Postuumselt on antud välja tema luulekogusid ning tema luulet on tõlgitud soome, poola ja läti keelde.
annaabi.ee 
100 punkti
~ 4 lehte
33 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid