18. sajandi Eesti köök (0)

18 sajandi Eesti köök
Merilin Jürine
Pavel Kornev
011K
Igapäevane toidulaud pole kunagi olnud liiga rikkalik, mistõttu sooviti
pigem ,,jätku leiba" kui ,,head isu"
Kui mõned rasked näljaperioodid välja arvata, on eestlaste laual ikka
jätkunud tumedat hapendatud rukkileiba
Ranna- ja saarerahvas sõi leiva kõrvale peamiselt soolasilku,
vinnutatud või suitsutatud kala
Jõukamates sisemaa taludes kasvatati leivavilja kõrval ka karja,
millest üle talve peeti vaid piimalehmad ja tõuloomad
Näiteks oinas(mihklipäev), hani(mardipäev), kana(kadripäev). Enne
jõulu veristati nuumsiga, millest valmistati soola-ja pekiliha
Sajandi algul kasutati palju naerist ja kaalikat, mis oli algul
põhitoiduks, hiljem tuli juurde kartul
Kasutati rukkileiba(sageli koos aganatega). Jämeda rukkileiva asemele
on asunud tänapäeval peenleib
Sajandi algul kasutati joogiks palju hapupiima ja taara. Kalja ja
kasemahla ka kääritati
Söödi palju soolatud pekist sealiha, silku. Valmistati ka tanguvorst
( erineb verivorstist, on heledam)
Valmistati palju puskarit
Argipäevadel oli talumehe laual kruubipuder hapupiima või koorega
kartul, mille juurde anti kohupiima või soolasilku. Suurematel pühadel
ka võid, liha ja munaputru
Suurtaludes, kus pererahvas rahapunda nööre väga kõvasti kokku ei
kiskunud, sõid sulased ja tüdrukud perega sama toitu
Kitsi taluniku tööpere laual olid enamasti vaid leib, jahurokk ja
soolasilk
Levinenud jookides oli kali, mõdu(meekali) ning kevadeti ka
kasemahl
Jõuludeks ja muudeks pühadeks pruuliti lahtistes anumates linnastest
või suhkrupeedist magusat koduõlut
Suurematel saartel on õllepruulimine alati olnud tõsine ja tähtis
tegevus, mille salanipid mandrimeestele tänini kättesaamatuks on
jäänud
Mekkimisel mahedat, kuid mõjult salalikku õlut pruulitakse vaatides
ja pakutakse puust õllekannudes
Kuidas erines tanguvorst verivorstist?
Mida sõi peamiselt ranna-ja saarerahvas?
Millised salanipid on tänini mandrirahvale teadmata?