Soome Rahvusköök (0)

Soome köök on tihedalt seotud Soome toiduvalmistamise traditsioonidega ning seda iseloomustab suur kala ja liha osakaal, ehedate komponentide kasutamine ja tagasihoidlik maitsestamine .
Soome toiduvalmistamist on palju mõjutanud Rootsi köök ja sellesse on tihedalt põimunud Karjala ning Lapimaa toidud. Soome toitude hulgas leiab arvukalt ka Eesti köögis tuntud roogasid.
Soome kliimast tingituna on sealses köögis tähtsat rolli mänginud kartul , teraviljatoidud, liha, kala (eriti lõhe , merisiig ja ahven ), piimatooted ja metsamarjad ning seened.
Palju on Soome köögis saiade ning kookide retsepte ning osaliselt Rootsi mõjul on levinud ka kõikvõimalikud kuivad leivad .
Toitude valmistamises ja lauale andmises on soomlased praktilised ja lihtsad, kuid äärmiselt puhta ja kauni joonega. Toiduaineid segatakse omavahel vähe, toiduainete maitset ning toiteväärtust säilitatakse otstarbekate töövõtete ja vahendite abil.
Toitude maitsestamine on tagasihoidlik, peamiseks maitseaineks on till , petersell- ja sibulapealsed, sageli köömned . Küüslauku lisatakse haruharva, sinepit veidi rohkem.
Saiade ja kookide retsepte on soomlastel rikkalikult. Eelistatumad tainad on mure-, pärmi- ja mitmekesised piparkoogitainad. Kuulsad on ka üsna õhukesed kuivad leivad. Palju valmistatakse marja- ja puuviljakooke: vaarika-, mustika-, pohla-, õuna -, rabarbrikook jt. Eriline on leib rukkijahust ja -linnastest keedetud tainast (mämmi).
Traditsiooniliste jookide hulka kuuluvad näiteks sahti (filtreerimata õlu ), sima ( mõdu ) ja kilju (suhkruvein).
Karjala pirukad on algselt olnud täidetud odrakruupidega. 1800ndatest aastatest alates täideti neid tatra ja kartuliga. Hiljem, kaubavahetuse elavnedes Karjalas, pandi täidiseks riisi ja hirssi. Tänapäeval on klassikaliseks täidiseks jäänud riis . Pirukad valmistatakse rukkijahust ja on ovaalsed poollahtiseid. Süüakse meelsasti kuumalt munavõiga. Ka porganditäidisega pirukaid on olemas, kuid neid ei nimetata Karjala pirukateks.
Lapi traditsiooniline roog on leipäjuusto, mis on üleküpsetatud ümarlapik toorjuust . Uuem komme on seda süüa soojendatult magustoiduks murakamoosiga ja sektoriteks lõigatuna. Varem on ta olnud pühaderoog ja on antud palgaks ka suvistele heinalistele.
Traditsiooniline roog on kalakukko, mis pärineb Savost. Tegemist on sealiha ja rääbisega (teise koolkonna järgi ahvenaga) täidetud leivaga.
Soomlasi iseloomustab lagritsalembus. Lagritsat on lisatud paljudele Soome maiustustele (kommid, jäätis ).
Magustoitudest armastavad soomlased väga igasuguseid küpsetisi: mustika-plaadikook pärmitaignast on klassika . Peale plaadikookide veel saiakesed ja muffinid.