Legendaarsed sõltuvusained : kohv, nikotiin ja alkohol (0)

Gümnaasium
Legendaarsed sõltuvusained : kohv, nikotiin ja alkohol
Referaat
Autor …..……..
Juhendaja …………
Tartumaa 2010
Sisukord
Sissejuhatus ………………………………………..... lk. 3
Kofeiin ……………………………………………….lk. 4
Nikotiin ………………………………………………lk. 5
Alkohol……………………………………………….lk. 6
Kasutatud allikad…………………………………….lk. 7
Sissejuhatus
Oma lühikeses referaadis üritan tuua piisavalt hea ülevaate kolme legendaarse sõltuvusaine kohvi, nikotiini ja alkoholi alguse saamisest, mõjudest ja riskidest. Paljude asjadega meie eludes kaasneb riske, ent igal pool maailmas on just need kolm asja, mis toovad kaasa palju halba. Meie esivanemad tarbisid kõike seda, mida ka meie praegu. Öeldakse küll, et „vanasti oli kõik teistmoodi, oldi palju korralikumad“. Kuid just siis said kõik need asjad alguse. Sel ajal avastati kõik seda, prooviti nende mõjusid. Nüüd meie tarbime seda kõike ja arendame edasi. Miks me seda teeme ? – Me ei tea isegi. Need asjad toovad meile nii palju halba kaasa, ent on suur osa meie igapäeva elust. Mõned inimesed ei oskagi ilma nende aineteta üldse olla. Kurb, aga tõsi !
Kofeiin
Kofeiin võib küll näida kahjutu sõltuvusaineta, ent tegelikult on väga kahjulik. Uuringud näitavad, et kofeiini tarbimine sai alguse mingil määral juba uuemal kiviajal. Suurema osa inimestest kogu maailmas alustab päeva kruusi- või tassitäie kohvi, tee või kakaoga, mille kangus riigiti suuresti varieerub, ja joob päeva jooksul mõne kruusi- või tassitäie veel. Hommikukohvi ja muu sellise joomine püsib osalt muidugi harjumustel, kuid enamasti juuakse siiski närve ergutava toime pärast. Uurijad on katsunud leida ergutava toime alusena ka lihtsalt ootuste või siis kõrgema temperatuuriga ja maitsestatud vedeliku mõju, kuid peamist rolli mängib siiski tõik, et need aju kergelt ergutavad joogid sisaldavad psühhoaktiivseid aineid, keemiselt metüülksantiine, ennekõike kofeiini ja teofülliini. Teelehtedes on rohkesti nii kofeiini kui teofülliini. Kolmas oluline metüülksantiin on teobromiin, mis valitseb kakaos, asteekide ja maiade traditsioonilises joogis. Ka koolapähklid sisaldavad kofeiini, mis sisadubki kõikides koolajookides. Tähtsaimad inimkonna kofeiiniallikad on seni kohv ja tee, mille joomisel tarbitakse enam kui 90% kofeiinist . Teed ja kohvi traditsiooniliselt tarbivates riikides on täiskasvanu keskmine päevane kofeiiniannus umbes 200-400 mg. Kofeiini sisaldavate karastusjookide ja šokolaadi kujul manustavad kofeiini ka lapsed. Kofeiini tarbijal tekib kofeiinist sõltuvus.
Suu kaudu manustamisel imendub kogu kofeiin poole kuni kolmveerand tunniga, imendumine algab maos, kuid peamiselt siiski peensooltes. Kohvi joovate inimeste veres kofeiin kuhjub ja keha vabaneb sellest alles uneajal. Suitsetamine kiirendab kofeiini eemaldumist kehast, ning kui suitsetamine maha jätta, see protsess aeglustub, mis võib suurendada nikotiinist võõrutamisega niikuinii kaasnevat ärevust. Kofeiin lammutub maksas paljudeks ainevahetussaadusteks, mis erituvad uriiniga. Uuringud näitavad ka, et kofeiin suurendab põievähi tekkimise tõenäosust.
Inimestel on kohvinärvid, kui neil on viis või rohkem sümptomeid loetelust : rahutus, närvilisus, erutus, unetus , kõhulahtisus, meeleolu kõikumine, meeleolu alanemine, näopunetus, sage urineerimine , seedekulgla vaevused , tormakas kõne, lihasetõmblused, mõttemaru, lihtvõimetus paigal püsida. … ja olete joonud kaks-kolm tassi kohv või rohkem, siis pole te tõenäoliselt lihtsalt niisama ärritunud ja närviline, vaid teil on kofeiinimürgistus.
Nikotiin
Tubakasuitsetajad on palju ja igal pool. Kõikides kultuurides on alati midagi suitsetatud. Nii nüüdisajal kui ka väga ammu on tehtud mitmesuguse toimega suitsu. Nii huvitav kui see ka pole, siis väga-väga ammu juba osati kasutada kõiki mõeldavaid viise nikotiini manustamiseks. Põhja-Ameerika hõimud suitsetasid piipu, Kesk-Ameerika rahvad sigareid ja sigarette, mille keeramisel võeti abiks maisilehed. Tubakalehepuru täistopitud pillirootükid, meenutavad uuema aja paberosse. Indiaanlased kasutasid nuusk - ja närimistubakat; mõned limpsisid tubakataimedest valmistatud pastat või želeed, teised hõõrusid tubakataimedega või nende mahlaga nahka või haavu. Mõned Lõuna-Ameerika suguharud leotasid või keetsid tubakalehti vees ja jõid, mõnikord närisid ka lehti leotise kõrvale. Huvitav on mõelda, et juba vanasti tegid inimesed kõik võimaliku, et seda nikotiiniannust kätte saada – inimene leiutas kõik, mida pidas endale vajalikuks. Nikotiin ei ole sugugi hea inimesele, ent inimesed satuvad sõltuvusse ja paratamatult tarbivad seda tänini. Huvitav fakt on nt. see , et tubakasuitsetajad, kes pole mitme tunnivältel suitsetanud, sooritavad mäluteste kontrollisikutest halvemini. Suitsetamine vähendab ärevust – kogenud suitsetajat aitab suitsemine lõõgastuda. Suitsetaja veres väheneb hapnikusisaldus . Kuigi suur osa suitsetamise kahjulikkusest ei tulene nikotiinist, on nikotiin väga mürgine. Hingamislihastele mõjudes raskendab nikotiin hingamist, tekivad iiveldus , süljevoolus, kõhuvalu, peavalu, oksendamine , kõhulahtisus, külm higi, kuulmise ja nägemise häired, vaimne segasus ja nõrkustunne. Vererõhk langeb, krampide tekkimisele järgneb surm hingamispuudulikkuse tõttu paari minuti jooksul. Nikotiin ägestab vegetatiivseid närvisõlmi ja kemoretseptoreid suurtes arterites , kokkuvõttes suureneb veerõhk ja kiireneb südametegevus. Ajurabandus ohustab naisi, kes suitsetavad ja kasutavad rasestumisvastaseid hormoonitablette. Nikotiin suurendab soolhappeeritust maos, mis tundlikel inimestel aitab kaasa haavandite tekkimisele, ning suurendab jämesoole ärritust.
Siiski on tubakasuitsetajaid palju ning nende arvu, harjumusi, hoiakuid, arvamusi ja muidugi ka tervist jälgitakse kõikides arenenud maades hoolega. Euroopas ja Põhja-Ameerikas ning mõnel pool mujalgi on suitsetamine muutumas sotsiaalselt üha tõrjutumaks, kuid see ei näita veel lõpliku taandumise märke, ning arengumaades suitsetamine pigem suureneb.
Alkohol
Alkoholi on mainitud juba esimestes dokumentides , mis on üldse kirjutatud. Vanasti juba sai alguse inimeste alkoholilembelisus. Arvatakse, et juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi puutusid inimesed alkoholiga kokku. Tuhandeid aastaid tagasi joodi kindlasti näiteks õlut ja veini. Maailma vanimaks alkoholi sisaldavaks joogiks peetakse MÕDU – käärinud meejooki. Alkoholi valmistada pole üldse raske – selleks on vaja ainult pärmseeni, suhkrut, vett ja soojust ( tänu nendele tekib käärimine ) . Alkoholi hakati kasutama ilmselt juba Vanemal kiviajal, kuna alkoholi vähene kogus on rahustav ja lõõgastav. Alkoholi tähtis roll on ka arstimises. Vanimad teadaolevad retseptid kirjeldavad preparaadi valmistamist koostisosade lahustamisega õlles.
Alkohol küll mõjub inimestele erinevalt, ent alkoholil on alati samasugune võime muuta inimesi. Alkoholijoobes olles muutuvad inimesed julgemaks, nende käitumine võib muutuda agressiivsemaks, inimeste iseloom muutub teistsuguseks. Alkohol võib tekitada ajus turse ja n sageli surmava mürgistuse põhjuseks. Kuigi alkoholi surmava taseme saavutamiseks peab seda teiste uimastitega võrreldes manustama palju. Pahaloomulised kasvajad esinevad sagedamini just suitsetajatel alkoholitarvitajatel. Kurb on tõdeda, et alkohol on põhjustanud umbes kaks viiendikku Eestis toimuvatest liiklusõnnetustest, kaks kolmandikku vägivaldsetest kuritegudest ning neli viiendikku alaealiste pool sooritatud kuritegudest. Me kõik teame, et alkohol teeb halba. Me ei suuda end kontrollida alkoholimõjus olles, ent me siiski tarbime alkoholi.
Meile võib tunduda, et praegusele ajastusele on alkoholi tarbimine eriti iseloomulik, on alkoholi kõrgaeg maailmas pigem möödas. Kõrgaeg oli siis, kui töömehed ootasid osa palgast alkoholina, sõjaväes oli alkoholi sisaldavate jookide ratsioon ning paljud inimesed alustasid oma päeva kangete jookidega. Muidugi kõik sõltub alati kättesaadavusest.
Kasutatud allikad
Jaanus Harro raamat „Uimastite ajastu“
7