liikuma. Kusagilt pimedusest hüüdis hiireke: ,,Kõlista kellakest, kuuluta kellakeelt!" Kuldkellakese kõlin puistas ära pimeduse. Kalevipoeg jätkas oma teed. Teepeal oli peenest poordikarrast ja hõbekarra heidekesest võrk. Kalevipoeg hakkas seda lahti harutama, kuid võrk hakkas kasvama. Kärnkonn krooksus: ,,Kõlista kellakest, kuuluta kellakeelt!" kuldkella helin lõhkus nõia nöörid ja võrk kadus. Kalevipoeg sai oma teed jätkata. Ta jõudis jõe kalda äärde. Jõgi ei tundunud Kalevipoja jaoks ületamatu. Ta asus jõge ületama, kui kaldasse ta ei jõudnud. Kalev puhkas ja mõtles, et ta pääses koormat kandes üle Peipsi kergemini, kui siin virtsa-soonekesest. Vähk hakkas targalt rääkima: ,,Kõlista kellukest, kuuluta kellakeelt!" Kalevipoeg mõistis vähi käsku. Kõlin kandis ta jala kaldale. Järgmisel silmapilgul kadus jõgi, valgus vesi ja kadus kallas. Kalev jätkas oma rasket teekonda. Teda ründasid sääse parved. Ta tappis tuhandeid sääski,
Laulik paneb laulus kokku tõe ja vale, kuuldused ja väljmõeldised. Laulus elustuvad taplused, sõjad, hädaajad. Esiisade vaprus seisku au sees läbi laulude. Vägilased on nüüd aset leidnud Taevataadi juures, Kalevipoegki teiste keskel Muistsete põlvede mälestused on nüüd maetud kalmude rüppe, jäänud unustuse hõlma. Laulikule ilmutavad endised end unenäos. Laulik on kõik pajatused kokku kogunud, kedranud laululõngaks ja kudunud laulukangaks. 1. LUGU KALEVI TULEK. SALME JA LINDA. PULMAD. Kalevite sugu sai alguse Vanaisa (Taevataadi) poegadest ja surelikest neidudest, kelle pojad Kalevite soo esiisadeks said. Põhja piiril asuvas talus kasvasid 3 poega. Üks läks Venemaale kaupmeheks, teine Turjamaale ( Norra põhjaosa) sõdalaseks, kolmas sõitis jumala juhatusel kotka seljas Viru randa, kus lõi oma riigi ja sai selle valitsejaks. Läänes elas noor lesknaine, kes leidis karjateelt kana, tedremuna ja varesepoja. Kanast kasvas
Üheksateistkümnes lugu. · Sarvik-Taadi aheldamine , · Õnne aeg , · Pidu ja Tarkuseraamat , · Sõjateated Kp ehitab maailma otsa sõiduks endale hõbelaeva, millele paneb nimeks ,, Lennuk ,,. Laevale viidi suurel hulgal moona. Kaasasõitjad olid õnnelikud. Laev lahkus kodusadamast Soome poole. Teekonnal tuli Kp. Võidelda mitmete raskustega. Soome sortsid ajasid mere mässama. Lapsu rannast võeti laevale Lapsu tark. Jõuti Sädemete saareni. Sulevip. Läks saarele
Neiu vanemad aga istutasid suure tamme-mille hiljem pisike vennike,kes kotka tiiva alla elanud,maha raius.Tamme tüvest tehti vägev silda,ladvast tehti uhkeid laevu,tehti kalleid kaubalaevu,oksadest sai orjalaevu ja laastudesta lastelaevu. Tuuletarga juurde jõudes,ning tuuletarga käsilasi hävitades,ei leidnud Kalevipoeg oma kallist ema Lindat,ning lõpuks unenägu oli see mis andis Kalevipojale aru,et ema enam elavate seas pole. Tuuletark aga suikus surmaunne,vot nii tugev oli Kalevipoja vops. Järgmine päev asus Kalevipoeg soome kuulust seppa otsima,kes Kalevipojale ka uhke ning vägeva mõõga müüs.Ainukese mis ei purunenud kalevipoja löökide all. Uhketel liikudel Kalevipoeg aga tappis soome sepa poja. Kalevipoeg tõttas toast välja,et väsinuna mäekünkal puhata. Koju jõudes sai Kalevipoeg kuningas,oli ju tema liisu viskamise võitnud.Just nii nagu isa oli soovinud. Kalevipoeg rammus kõvasti tööd teha,kündis paigad
magada, kuid noore neiu laul segas. See oli saarepiiga. Kalevipoeg laulis piigale vastu ning neiu tuli asja uurima. Koosoleku ajal nad armusid. Unest ärkas ka saaretaat, kes tahtis külalise kohta rohkem teada. Teadmiste peale neiu ehmatas ja kukkus merre ja suri. Kalevipoeg ujus edasi Soome poole. Soome jõudes istus Kalevipoeg kivile puhkama ja jäi magama. Ärgates ruttas ta tuuletarga talu juurde. Talus võitles ta tuuletarga sõdalastega ning võitis. Tuuslar palus Kalevipoja käest armu ja jutustas Lindast. Peale juttu Kalevipoeg tappis tuuletarga, sest ta ei uskunud. Kalevipoeg pööras ema otsides kogu talu pahupidi. Hommikul sai ta aru, et Linda on surnud. Kaks päeva ta leinas ja kolmandal asus ta ranna poole rändama. Teel kohtas ta seppa, kellelt ta endale mõõga muretses. Ta sai endale mõõga, mille Kalev oli lasknud endale teha. Kalevipoeg kutsus epa Virusse tasu järgi kuid purjutades raius ta sepa pojal pea maha
et magada, kuid noore neiu laul segas. See oli saarepiiga. Kalevipoeg laulis piigale vastu ning neiu tuli asja uurima. Koosoleku ajal nad armusid. Unest ärkas ka saaretaat, kes tahtis külalise kohta rohkem teada. Teadmiste peale neiu ehmatas ja kukkus merre ja suri. Kalevipoeg ujus edasi Soome poole. Soome jõudes istus Kalevipoeg kivile puhkama ja jäi magama. Ärgates ruttas ta tuuletarga talu juurde. Talus võitles ta tuuletarga sõdalastega ning võitis. Tuuslar palus Kalevipoja käest armu ja jutustas Lindast. Peale juttu Kalevipoeg tappis tuuletarga, sest ta ei uskunud. Kalevipoeg pööras ema otsides kogu talu pahupidi. Hommikul sai ta aru, et Linda on surnud. Kaks päeva ta leinas ja kolmandal asus ta ranna poole rändama. Teel kohtas ta seppa, kellelt ta endale mõõga muretses. Ta sai endale mõõga, mille Kalev oli lasknud endale teha. Kalevipoeg kutsus epa Virusse tasu järgi kuid purjutades raius ta sepa pojal pea maha
magada, kuid noore neiu laul segas. See oli saarepiiga. Kalevipoeg laulis piigale vastu ning neiu tuli asja uurima. Koosoleku ajal nad armusid. Unest ärkas ka saaretaat, kes tahtis külalise kohta rohkem teada. Teadmiste peale neiu ehmatas ja kukkus merre ja suri. Kalevipoeg ujus edasi Soome poole. Soome jõudes istus Kalevipoeg kivile puhkama ja jäi magama. Ärgates ruttas ta tuuletarga talu juurde. Talus võitles ta tuuletarga sõdalastega ning võitis. Tuuslar palus Kalevipoja käest armu ja jutustas Lindast. Peale juttu Kalevipoeg tappis tuuletarga, sest ta ei uskunud. Kalevipoeg pööras ema otsides kogu talu pahupidi. Hommikul sai ta aru, et Linda on surnud. Kaks päeva ta leinas ja kolmandal asus ta ranna poole rändama. Teel kohtas ta seppa, kellelt ta endale mõõga muretses. Ta sai endale mõõga, mille Kalev oli lasknud endale teha. Kalevipoeg kutsus epa Virusse tasu järgi kuid purjutades raius ta sepa pojal pea maha.
liiatigi kui poja ema.» «Nii, nii, liiatigi kui poja ema,» oli ka sauna-Madis nõus. «Aga näe, eks lõdisegi teine,» tähendas ta lehma kohta. «Millest siin peale hakata?» küsis peremees arupidavalt. Aga saunamees kui oma inimene teadis väga hästi, millest peale hakata. «Kõigepealt lehma esimeste jalgade alla hagu kuuseoksi ja kadakaid, mis pehmemad,» ütles ta. «Kui juba esimesed võivad toetada, siis katsume, kuis tagumistega lugu.» Esimesed jalad saadi varsti hagudele ja nüüd oleks lehm võinud katsuda tagumisedki mudast välja kiskuda, aga ta ei teinud seda ei heaga ega kurjaga, inises ainult, kui teda löödi. «Nonäh, ma arvasin kohe, et jalad kangeks külmanud,» ütles sauna- Madis. Ei jäänud muud nõu üle, kui mehed pidid käised ja püksisääred üles käärima (peremees viskas oma uued püksid hoopis jalast ühes saabastega),
Kõik kommentaarid