Riinu Ansper, 12 A
Loominguline töö vene
luulest
„Läbi
hommikuse udu, kas näed?
On
piilumas päiksekiir“
Valisin
üheks luuletajaks Sergei
Jessenini . Temalt võtsin esimeseks
luuletuse „Kõnnin mööda orgu, viibutades keppi…,” sest
sealgi kasutati sõna „hommikudu“ ning selle kaudu tekkis seose .
„Tühja
mulle augud, tühja mulle mättad./ Niidan hommikudus, nii et pea on
soe./ Hea on pikki ridu märga rohtu jätta…“
Tolles
luuletuses Jesseni mõte tööst eemale ei
tiku - ta ei näe
sugugi hommikudus päikesekiirt, ehk võimalusi, avatud teid,
Kõik kommentaarid