Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Joogi ajalugu (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline oli Sumerite õlle sortiment?
  • Kes kehtestas maailma esimese joogimaksu?
  • Mis aastal ja kus?
  • Keskajal õlu ja klooster Kas sobisid?
  • Mis aastal alagas kultuurpärmi kasutamine?
  • Milliseid õlle sorte pruuliti 18 saj Inglismaal?
  • Mis taimed annab õllele punaka värvitooni?
  • Kus asub veini valmistamise algkodu?
  • Kes oli on veinijumal?
  • Mis jook on Malvasia?
  • Kes lõpetas 19 saj teisel poolele Euroopa veinitootmise kuldajastu?
  • Kuidas Muinas-Eestis meskiti linnaseid?
  • Mis pühad kandsid meil nimetust - Õllepühad?
  • Mitu õllesorti tunti meil AD1777?
  • Mis aias kasvab humal?
  • Mis aastal algas tartus tööstuslik õlletootmine?
  • Milline oli meie veinitööstuse olukord Leonid Päikesekuninga alias LI Breznev kuldajastu lõpul 19751982?
  • Millised tööstused on meil praegu?
AJALUGU
1. Kas mees- või naisisik avastas käärinud joogi?
Veini ja õlu avastajaks oli ilmselt meesterahvas.
2. Milline oli Sumerite õlle sortiment ?
Tunti tavalist ja meeõlut, kusjuures viimane polnud siiski mitte mõdu (meejook).
3. Kes kehtestas maailma esimese joogimaksu?
Babüloonia kuningas Hammurabi (elas 1728 -1686.a. e.Kr.) poolt koostatud maailma esimeses teadaolevas tsiviilkoodeksis reguleeriti muuhulgas ka õlle kasutamine ja valmistamine. Selle kohaselt määrati kindlaks õlle hind.
Joogimaksu kehtestamise peale tulid vaaraod alles Kleopatra ajal, millest saadud raha kulutati püramiidide ehitamiseks. Põhjendusena toodi siiski esile vajadus piirata üleüldist joomarlust. Sellega oli sündinud maailma esimene joogimaks, mis tuli ja jäi.
4. Vanas Egiptuses oli õllepealinnaks - milline linn?
Kui Egiptus sattus helleenide mõjusfääri sai kuulsaks õllelinnaks Niiluse deltas paiknenud Pelusion.
5. Humal võeti kasutusele, mis aastal ja kus?
Aastast 768 pärinevad esimesed teated humala kasutuselevõtmisest õlle valmistamisel. Kuidas see täpselt juhtus ja kust võeti see idee, on raske öelda, kuid ühe variandina tuuakse välja tõsiasi, et peale rahvasterände perioodi, umbes 6.sajandil kasutasid soomlased, eestlased ja lätlased humalat õlle lisandina. Sealt võis levida humalakasutamise traditsioon ka läände.
6. Keskajal õlu ja klooster. Kas sobisid? Kas munk oli õlle nägu või õlu oli munga nägu?
Paavst oli munkadele keelanud ära veini kasutamise, kuid õlle tarbimist ei mõjutanud ükski reegel. Sellest tulenevalt tegelesid kloostrid õlle tegemisega süsteemsemalt kui kodused majapidamised. Samas oli munkadel hea ja kange õlle pruukimine ka elutähtis tegevusala . Miski pidi asendama leiba ja liha ning selleks sai kange õlu. Just sellest ajast pärineb ütlus: „Õlu on vedel leib”.
Ma arvan, et munk oli õlle nägu, kuna munga päevanormiks oli 817.a. kirikukogu otsuse põhjal 0,5 liitrit veini ja rohkem kui liiter õlut. Rikastes kloostrites olid normid sageli kolm korda suuremad.
7. Mis aastal alagas kultuurpärmi kasutamine?
1551.a. Münchenis väljaantud õllepruulimist käsitlevas seaduses on nõue kasutada peale odra, humalate ja vee ka pärmi, varasemad märgid pärmi kasutamisest puuduvad.
8. Milliseid õlle sorte pruuliti 18. saj Inglismaal?
.Kuni 18. sajandini pruuliti Inglismaal kolme sorti õlut:
1) ale´i, mida maitsestati entsiani ja kaseraagudega. Humalat hakati ale´i panema alles 19. sajandil;
2) kanget õlut (nn. „beer´i”) ja
3) lahjat õlut nimega „two-penny”.
Neile lisandus 1720-ndail aastail veel neljaski : porter (kandja). 20.sajandi algul hakati tootma uut porteri sorti nimega stout, mis tõlkes tähendab tihket ja kanget.
9. Mis taim(ed) annab õllele punaka värvitooni?
Punase värvuse saamiseks lisatakse virdele liht-naistepuna.
10. Kus asub veini valmistamise algkodu?
Esimesed kaudsed tõendid veini valmistamisest (potikillud) pärinevad 6000 aastat e. Kr. Kaukaasia mägede piirkonnast , umbkaudu praeguse Gruusia ja Kurdistani aladelt , kus metsiku viinamarja ( Vitis vinifera) levik tegi selle võimalikuks. Esimesed kindlad tõendid veini olemasolu kohta pärinevad aga Mesopotaamiast, praeguse Põhja-Iraani alalt. Sellest lähtudes ollakse üldiselt arvamusel, et veini valmistamine algas Kaukaasiast.
11. Kes oli (on) veinijumal ?
Veinijumal oli (on) Dionysos .
12.Mis jook on Malvasia?
Magus Kreeka vein.
13. Kes lõpetas 19. saj teisel poolele Euroopa veinitootmise kuldajastu ?
Veinitootmise kuldajastu Euroopas lõpetas Ameerikast Euroopasse sisse toodud viinapuutäi. Vaid kolmkümmend aastat kulus sellel kahjuril, et hävitada kogu Euroopa viinamarjaistandused.
14. Kuidas Muinas-Eestis meskiti linnaseid ?
Linnaseid meskiti kuumaks aetud kividega.
15. Mis pühad kandsid meil nimetust - Õllepühad?
Jõulusid kutsuti õllepühadeks.
16. Mitu õllesorti tunti meil AD1777?
1. Pudeliõlu.
2. Toobiõlu
3. Lauaõlu
4. Jääkeldriõlu
17. Mis aias kasvab humal?
Humalat kasvatati tapuaias. Ka Lõuna-Eestis võis tapuaedu kohata, kuid põhiliselt kasutati siiski metsikult kasvavat humalat. Põhja-Eestis humal looduslikult ei kasva.
18. Mis aastal algas tartus tööstuslik õlletootmine?
Tööstuslik õlle valmistamine Eestis sai alguse keskajal kloostrites, linnades ja mõisates. Põhjasõda ja katk paiskasid majanduse kaosesse ning andis hoobi ka senisele õlle valmistamise süsteemile. Kohalik õlletööstus toibus alles 18. sajandi lõpul. Tartus hakkasid 19. sajandi algul välja kujunema üksikud õllekojad (1820.a. oli neid 4-5). 1825.a. saabus Tallinnast Tartusse õllepruul Justus Reinhold Schramm, kes hakkas siin 1826 .a. õlut valmistama. Tivoli nime all ehitati 19. sajandi lõpul punastest tellistest Tähtvere mäele võimas õlletehas. 1912.a. otsustati liituda rahvusvahelise õllekontserniga A Le Coq.
19. Milline oli meie veinitööstuse olukord Leonid Päikesekuninga alias L.I. Breznev kuldajastu lõpul (1975...1982)? Millised veinitööstused meil töötasid, mida head seal toodeti? Millised tööstused on meil praegu?
Kahjuks ei leidnud sellele küsimusele kusagilt vastust.
Mine oma kaubakeskuse lemmikosakonda (joogid, napsud, rüüped jne) ja revideeri riiuleid! Mida seal meie toodetest pakutakse, on sortiment lai ja isuäratavalt riiulile sätitud? Kas maheveini (looduslähedane jne) ka leidub? NB! tegutse seal diskreetselt, et ei ärataks turvade tähelepanu!!!
Tänapäva joogiletid sisaldavad väga palju erinevaid jooke väga paljude erinevate maitsetega. Sortiment on lai. Maheveini kahjuks lettidelt ei leidnud, kuid internetipoodides on võimalik seda tellida .
20. Olid küsimused: rasked, talutavad või täitsa seeditavad?
Enamus küsimusi olid täiesti lihtsalt vastatavad, kui materjali samal ajal kõrvale lugeda. 19-nes küsimus oli keeruline, kuna sellele ma vastust ei leidnud.
Vasakule Paremale
Joogi ajalugu #1 Joogi ajalugu #2 Joogi ajalugu #3 Joogi ajalugu #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KissForYou Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kääritatud jookide ajalugu
3
docx

Kääritatud jookide ajalugu

AJALUGU 1) Arutle - kas nais- või meesisik on käärinud jookide avastaja...? Meesisik avastas kääritatud joogid. 2) Milline oli sumerite õllesortiment? Tuntakse tavalist ja meeõlut. 3) Vanas Egiptuses oli õlle(pea)linnaks...mis linn? Babüloonia. 4) Kes ja kus kehtestas(-ati) maailma esimene joogimaks? Keiser Friedrich I (Barbarossa), Augsburgis. 5) Mis aastast pärinevad esimesed teated humala kasutamisest? Aastal 768 pärinevad esimesed teated ka humala kasutuselevõtmisest. 6) Keskajal õlu ja klooster (munk). kas need omavahel sobisid? Aja möödudes hakati kodusele pruulimisele kitsendusi tegema ning eesõiguse said kloostritele ja jõukamatele kaupmeestele. Eriti heaks peeti kloostriõlut. Paavst oli munkadele keelanud ära veini kasutamise, kuid õlle tarbimist ei mõjutanud ükski reegel. Sellest tulenevalt tegelesid kloostrid õlle tegemisega süsteemsemalt kui kodused majapidamised. Mungad panid oma kogemused kirja, mis oli aluseks kloostriõlle kvaliteedi pidevale

Eesti traditsiooniliselt kääritatud joogid
Kääritatud jookide kodused ülesanded
2
docx

Kääritatud jookide kodused ülesanded

1 1. Arutle - kas mees- või naisisik avastas käärimise võlud...? Meesisik avastas kääritatud joogid oma laiskuse tõttu. 2. Sumerite õllesortiment? Tuntakse tavalist ja meeõlut. 3.Vana-Egiptuse õllepealinn oli? Babüloonia. 4. Kes ja kus kehtestas esimesena aktsiisi? Keiser Friedrich I (Barbarossa), Augsburgis. 5. Humala kasutamine algas? Aastal 768 pärinevad esimesed teated ka humala kasutuselevõtmisest. 6. Kas klooster ja õlu sobisid oma vahel kokku? Aja möödudes hakati kodusele pruulimisele kitsendusi tegema ning eesõiguse said kloostritele ja jõukamatele kaupmeestele. Eriti heaks peeti kloostriõlut. Paavst oli munkadele keelanud ära veini kasutamise, kuid õlle tarbimist ei mõjutanud ükski reegel. Sellest tulenevalt tegelesid kloostrid õlle tegemisega süsteemsemalt kui kodused majapidamised. Mungad panid oma kogemused kirja, mis oli aluseks kloostriõlle kvaliteedi pidevale tõusmisele. Samas oli munkadel hea ja kange õlle pruukimine ka elutähtis tegevusala.

Joogiõpetus
Kodune töö
3
doc

Kodune töö

KÜSIMUSED: 1. Kas nais- või meesisik ''avastas'' kääritatud joogid....? Kääritatud jookide avastajaks oli ilmselt meesterahvas. 2. Milline oli sumerite õllesortiment? Sumerite õllesortimenti kuulusid tavaline ja meeõlu (ei olnud mõdu). 3. Vanas Egiptuses oli õlle(pea)linnaks? Mis linn? Vanas Egiptuses oli kuulsaks õllelinnaks Niiluse deltas paiknenud Pelusion 4. Kes ja kus kehtestas(-ti) maailma esimene joogimaks? Joogimaksu kehtestasid vaaraod Egiptuses, Kleopatra ajal. 5. Mis aastast pärinevad esimesed teated humala kasutamisest? Aastast 768 pärinevad esimesed teated humala kasutuselevõtmisest õlle valmistamisel. 6. Keskajal õlu ja klooster....! kas need omavahel sobisid kokku? Õlu ja klooster sobisid omavahel kokku. Keskajal peeti väga heaks kloostriõlut. Paavst oli munkadele keelanud ära veini kasutamise, kuid õlle tarbimist ei mõjutanud ükski reegel. Sellest tulenevalt tegelesid kloostrid õlle tegemisega süsteemse

Eesti traditsiooniliselt kääritatud joogid
Eesti traditsioonilised kääritatud joogid- Kodune töö nr 1
3
doc

Eesti traditsioonilised kääritatud joogid- Kodune töö nr 1

KÜSIMUSED: 1. Kas nais- või meesisik ''avastas'' kääritatud joogid....? Kääritatud jookide avastajaks oli ilmselt meesterahvas. 2. Milline oli sumerite õllesortiment? Sumerite õllesortimenti kuulusid tavaline ja meeõlu (ei olnud mõdu). 3. Vanas Egiptuses oli õlle(pea)linnaks? Mis linn? Vanas Egiptuses oli kuulsaks õllelinnaks Niiluse deltas paiknenud Pelusion 4. Kes ja kus kehtestas(-ti) maailma esimene joogimaks? Joogimaksu kehtestasid vaaraod Egiptuses, Kleopatra ajal. 5. Mis aastast pärinevad esimesed teated humala kasutamisest? Aastast 768 pärinevad esimesed teated humala kasutuselevõtmisest õlle valmistamisel. 6. Keskajal õlu ja klooster....! kas need omavahel sobisid kokku? Õlu ja klooster sobisid omavahel kokku. Keskajal peeti väga heaks kloostriõlut. Paavst oli munkadele keelanud ära veini kasutamise, kuid õlle tarbimist ei mõjutanud ükski reegel. Sellest tulenevalt tegelesid kloostrid õlle tegemisega süsteemse

Maastikuhooldus
Traditsiooniliselt kääritatud joogid konspekt
6
docx

Traditsiooniliselt kääritatud joogid konspekt

KÜSIMUSED! 1. Kas mees- või naisisik avastas käärinud joogi? - Meestik 2. Milline oli Sumerite õlle sortiment? - Meeõlu ja tavaline õlu 3. Kes kehtestas maailma esimese joogimaksu? - Keiser Friedrich I 4. Vanas Egiptuses oli õllepealinnaks - milline linn? - Babüloonia 5. Humal võeti kasutusele, mis aastal ja kus? - 768 a. 6. Keskajal õlu ja klooster. Kas sobisid? Kas munk oli õlle nägu või õlu oli munga nägu? - Sobisid väga hästi, see oli lausa elutähtis tegevusala. Mungad panid tarkused kirja ning tänu

Joogiõpetus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun