Retsensioon 11.oktoobril 2013.aastal me külastasime kooliga Estonia kontserdisaalis toimuvat Põhjamaade sümfooniaorkestri 16.hooaja avakontserdit. Kontserdi üld eesmärgiks oli avada uus tahk Arvo Pärdi loomingust ning taas ringiga esitada ühe oma lemmikteostest Tsaikovski Kuuendat sümfooniat. Samuti on need lood head sügiseseks sisevaatluseks. Mängis sümfooniaorkester,mis esitas Arvo Pärdi loomingut, kes on sündinud 1935 aastal Eestis Paides.Tema loomingust esitati lugu "Silhoette". Samuti esitati Carl Nielseni muusikat, kes oli sündinud 1865. aastal ning surnud 1931.a, ta oli pärit Taani helilooja. Tema loomingust esitati Flöödikontsertit mis on kirjutatud komponisti autoriõhtuks Pariisis 1926.aast sügisel. Kolmanda helilloja Pjotor Tsaikovski loomingust esitati tema viimast Kuuendat sümfooniat. Tsaikovski oli vene romantistlik helilooja.Kuuenda sümfoonia idee tekkis tal Pariisis 1892.aasta detsembris. N...
· ARVO PÄRT Paavo Järvi ja Viktoria Mullova juhendamisel. 2018. · SERGEI PROKOFJEV. Vadim Gluzmani ja Paavo Järvi juhendamisel. 2016. · DMITRI SOSTAKOVITS kantaadid. Paavo Järvi juhendamisel. 2015. · RUDOLF TOBIAS "Joonase lähetamine" Neeme Järvi. 2011. NÄITED · https://www.youtube.com/watch?v=DnWU x21VX5Q · https://www.youtube.com/watch?v= RWQct5Uxd9Y KASUTATUD ALLIKAD · https://et.wikipedia.org/wiki/ Eesti_Riiklik_Sümfooniaorkester · http://www.erso.ee/orkestrist/dirigendid/ · http://www.erso.ee/orkestrist/tutvustus/ · http://www.erso.ee/orkestrist/ajalugu/ · https://et.wikipedia.org/wiki/Neeme_Järvi TÄNAN KUULAMAST!
nimetada? Orkester. 5. Kirjuta lahti, milline vahe on ansamblil ja orkestril. Orkester on suurem instrumentaalkollektiiv kui ansambel. Ansambli eri nimetused tulenevad muusikute arvust aga orkestril pillide erinevatest koosseisudest. 6. Nimeta enim tuntud erinevaid orkestriliike Sümfooniaorkester, kammerorkester, puhkpilliorkester, rahvapilliorkester, jazz-orkester 7. Kirjuta lahti, kust alates ajaloos saab rääkida tänapäevasest orkestrist. Tänapäevasest orkestrist saab rääkida alates 17. sajandi teisest poolest, mida nim. ajalos barokiajastuks. 8. Kirjuta lahti sümfooniaorkestri (kreeka keeles symphonia kooskõla) tänapäevane algus ajaloos ja kooseis. Mis on üldse sümfoonia? Sümfooniaorkestri tänapäevane kuju ja koosseis kujunes välja 18. sajandi teisel poolel. Sümfoonia on 4- osaline suurteos, mida mängib sümfooniaorkester, kus
aastapäeva auks. Sisu kokkuvõte: Kokku sai kuulda Piirivalve orkestri Big Bandi poolt 10 lugu, millest pooled olid esitatud koos solisti Eve Pärnsaluga. Esitatute hulgas mainiks ära Roosa Pantri, Pika Ingliska, Kurjuselaulu ning Okay, Alright, You Win' i. Enamus lugudest olid dzass- stiilis ja need olid suuremjaolt dirigent Siim Aimla enda aranzeeritud. Orkestris oli 12 puhkpilli, 2 elektrikitarri, ühed trummid ning dirigent ja solist. Orkestrist tooksin esile eriti Jaak Vasara trompetiga. Arvamus: Nautisin seda kontserti täiel rinnal. Algas dzassilikult, kuid lõpp meenutas juba vägagi rock'n'rolli. Kõige parem oli minu arvates Pikk Ingliska, mis algas väga mõnusalt sellise omamoodi rütmiga, mis läks üle saksofoni sooloks. Sellele järgnes jällegi see rütm ning siis trompeti soolo. Vahepeal läks lugu vaiksemaks, kuid järsku liitus tugev trummimäng ja niimoodi kõik pillid ükshaaval
Koosneb kolmest osast: kiire, aeglane ja kiire. Concerto grosso tekkis zanrina barokkajastul. Concerto grosso suurim meister oli Arcangelo Corelli. Concerto grossot mängivad barokktrio (concertino) ja suurem orkester (ripieno). Teost on võimalik mängida ka ainult concertinoga - Alfred Schnittke Concerto grosso (ettevalmistatud klaverile, kirjutatud kahele viiulile ja keelpillidele). Soolokontsert Vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti. Solistid pole orkestrist sõltumatud nagu concerto grosso`s. Soolopillina kasutatakse sagedamini viiulit ja oboed, kuid soolokontserte on kirjutatud pea kõigile keel- ja puhkpillidele. Kolmeosaline: kiire, aeglane, kiire. Soolokontserdi vormi peamine kujundaja ja kuulsaim looja oli veneetslane Antonio Vivaldi Antonio Vivaldi (1678-1741). Süit Sonaadi ja kontseri kõrval oli instrumentaalmuusika kolmas olulisem vorm süit eri karakterites tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade tsükkel
ARVO PÄRT 3 kuulamisteost 1) ,,Perpetuum Mobile, op.10,, Kestvus: 4 min Esitaja: Bamberg Sümfooiaorkester Neeme Järvi juhatamisel Analüüs: Pala algus on rahulik, kuid on tunda kasvavat põnevust. Küllaltki hirmuäratav ja pingesatud algus, mis meenutab mulle tseeni õudusfilmist. Iga hetkega lisandub orkestrist pille juurde. Pala on kogu aeg kiirnev ja aina valjemaks minev. Sünge kõlaga, otsiva sisuga ja kiire teos. Umbes kolmandal minutil on loo kulminatsioon, kui muusika on muutunud väga jõuliseks, kiireks, valjuks pinge on laes. Seejärel muusika rahuneb, vaibub ägistav pinge, pille jääb aina vähemaks, kuni on kuulda vaid ühe pilli heli. 2) Cantus in Memory of Benjamin Britten Kestvus: 7. 26 Esitaja: Westminster Chamber okester Brandon Derfleri juhatamisel
· Hitleri lemmikhelilooja. · Reformeerija (ooperireform). · Reformooper Tristan ja Isolde. Hector Berlioz · Üks esimesi, kes kasutas väljaspool põhilava pillimehi (e. banda). · Kirjutas orkestratsiooniõpiku. · Ei kirjutanud üldse kammermuusikat. Georges Bizet · Andekas pianist. · Enimtuntud ooper Carmen. Giuseppe Verdi · Ooper Nabucco. · Ooperikuningas. · Ooperite eripärad: meloodia rikkus, jõuline rütmika, palju librettot, laulja orkestrist üle. Frédéric Chopin · 19. sajandi suurim klaverikomponist. · Uuendas mitmeid zanre: nokturn, etüüd, prelüüd, polonees. · Kasutab tihti tempo rubato't. · Muusika põhiosa moodustavad väikevormid sooloklaverile. Franz Schubert · Romantilise kammerlaulu suurkuju. · Üks esimesi, kes hakkas oma laule koondama tsüklitesse.
Olles ise algklassides käinud Ellerheina poistekooris, on ta ka minu dirigent ning juhataja olnud. Samas ei tundnud ma teda esmapilgul äragi, sest tema liigutused ja kogu olek mõjus väga võimsalt. Riietuses kajastus selgelt tema võim orkestri üle, kuid samas ei varjanud ka tema naiselikku ilu. Oli ilus vaadata, kuidas naine juhatab nõnda võimsalt kõige kaunimalt kõlavat ja mitmekesiseimat orkestrit. Kahjuks oli küll pool orkestrist minu jaks praktiliselt variatud, sest istekoht lihtsalt ei võimaldanud rohkem, kui kogemus oli sellegi poolest võimas. Orkestriks oligi siis Põhjamaade Sümfooniaorkester, mis koosneb 15 Euroopa riigi muusikutest. Need muusikud on kokku saanud eesmärgiga esitada kaks romantilise ajastu suurteost. Nimelt on selles orkestris esindatud nii Läti minister, kui ka Andreas Lend, kes on üks Eesti parimaid tšello mängijaid. Dirigendiks, ja samuti ka selle orkestri asutajaks ongi
Minu muusikaelamus Minu suurimaks elamuseks kujunenud kontsert toimus 17. novembril Estonia kontserdisaalis, kus Eestit külastas Moskva Filharmoonia Akadeemiline Sümfooniaorkester, legendaarse dirigendi Juri Simonovi juhatusel. Orkester andis Eestis ainult ühe kontserdi. Kontserdil mängiti eranditult vene heliloojate teoseid. Alustati Mihail Glinka teosega ,,Valss- fantaasia", mis oli kohati kurblik, kuid sügav ja väga emotsionaalne. Kontserdi esimese poole suurvormiks oli Sergei Rahmaninovi ,,Klaverikontsert nr 2". Solistiks oli noor ja võimekas pianist Jekaterina Metsetina. Rahmaninovi klaverikontsert on kahtlemata kogu muusikaajaloo üks võimsamaid ja parimaid teoseid. Kui mitte ainult instrumentaal kontsertite hulgas, vaid ilmselt kõikide zanrite seas. Kontserdi teine pool oli sümfoonia päralt. Orkestri esituses kõlas Pjotr Tsaikovski ,,Sümfoonia nr 6 h-moll". Sümfoonia oli ühtlasi minu lemmik....
vaskpuhkpille, klahvpille ja näppepille. Piir orkestri- ja kammermuusika vahel oli ähmane. See sõltus ettekande kohast ja kui palju milliseid pille kasutati. Kuni 17. sajandini ei loodud muusikat kindlatele muusikainstrumentidele. Heliteostel oli märge per cantare o sonare, mis viitab sellele, et neid võis laulda või käepärast oleval pillil mängida. Orkestri liigid on Orkestri liigid on : 1) sümfooniaorkester 2) puhkpilliorkester 3) rahvapilliorkester Barokkorkester Orkestrist tänapäevases mõistes saab rääkida alles barokiajast (1600 1750). Sel ajal toimus instrumentaalmuusikas tormiline areng. Arenesid keelpillid. Mängiti keelpille, flööte, tsinke ja tromboone. Barokkorkestri põhirühma moodustas keelpillide perekond: viiulid, vioolad, tsellod, kontrabassid. Klassitsismiaja orkester Klassitsismiajal (1750 1830) muutus orkestrimuusika väga populaarseks. Korraldati palju kontserte. Instrumentaalmuusikat mängiti ooperiteatrites ja õukondades.
"klassikaliseks". Vorm oli laienenud neljale osale: esimene kiiretempoline osa, teine, lüürilise või traagilise karakteriga aeglane osa; kolmas - tantsuline osa, enamasti menuett; ja lõpuks kerge ja kiire finaal. Klassikalise sümfoonia pikkuseks oli enamasti 15 kuni 20 minutit. Seevastu Beethoveni II sümfoonia vältab juba 30 minutit ning tema III sümfoonia on ligi tunnipikkune mammutteos. Oma viimases, IX sümfoonias nägi Beethoven, et orkestrist üksi ei piisa tunnete väljendamiseks ja sümfoonia triumfeerivas lõpuosas koori laulma Schilleri oodi "Rõõmule". Et sümfoonia arenes pikkuse ja keerukuse suunas, kirjutasid hilisemad heliloojad neid aina vähem ja vähem. Kui Haydn lõi 104 ja Mozart 41 sümfooniat, siis Beethoveni üheksast sümfooniast rohkem suutsid kirja panna vaid vähesed hilisematest heliloojatest. Berlioz astus julge sammu edasi, viies oma "Fantastilise sümfooniaga" sümfooniazanrisse julgustava alge
rahvuvahelised külalisesinenejad. Samuti on Viini ooperilauljatetrupist tulnud nüüdseks tuntuks saanud lauljaid: Natalie Dessay Barbara Frittoli, Angela Gheorghiu, Vesselina Kasarova, Angelika Kirchschlager, Andrea Rost, Michael Schade, Bo Skovhus, Bryn Terfel and Ramón Vargas. Hetkel kuulub kollektiivi 36 dirigenti, näiteks Yves Abel, Marco Armiliato ja Philippe Auguin ja 77 nais- ja 108 meessolisti. Viini filharmooniaorkestrisse kuulub ka osa Viini riigiooperi orkestrist, seega võib öelda, et see on ülemaailmselt tunnustatuim orkester. Viini Riigiooperis on laulnud tähtsaid ooperirolle ka Eesti ooperilauljanna metsosopran Annely Peebo. Näiteks Verdi "Rigoletto" ja Benjamin Britteni "Suveöö unenägu". Juba viiendat hooaega töötab Eesti kuulsaim bass Ain Anger Viini Riigiooperi solistina.
Retsensioon peaks andma ülevaate neile, kes kirjeldataval kontserdil või teatrietendusel ei käinud. Seda võiks tinglikult nimetada ka ümberjutustuseks nähtust/kuuldust ning seda peaks olema huvitav lugeda. Nõutav retsensiooni pikkus on: 6.-7. klass 150 - 200 sõna 8.-9. klass 300 - 350 sõna 10.-12. klass 450 - 500 sõna Soovikorral võib lisada retsensioonile ka pilte kontserdil või teatrietendusel osalenud lauljatest, ansamblist, koorist, orkestrist, pillimeestest, dirigendist jne., mis on paigutatud lisalehtedele pärast retsensiooni teksti. Külastatud kontserdi- või teatripilet tuleb kleepida retsensiooni viimasele lehele. RETSENSIOONI VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED * retsensioon esitatakse arvutil trükituna, kasutades valget paberit formaadis A4, tekstiga vaid paberi ühel poolel, (6.-7. klass võib õpetajaga kokkuleppel esitada retsensiooni ka käsikirjaliselt);
Samal aastal visati Ivo ka Tartu Ülikoolist välja, sest ta ei käinud üldkehalises. Ivo luges ühiselamu seinalt teadet, et otsitakse seeneuurijat. Ivo linna võeti siis vastu ja sõideti Siberisse seeni uurima. Seeneteadlast tast küll ei saanud. 1969. Aasta augustil tuli ta Siberist tagasi. Samal aastal võeti Ivo Linna sõjaväeorkestrisse. Ta pani ka sõjaväes kokku oma estraadipundi. Pundis oli Gunnar Graps ja Peeter Podelski. Neid telliti lausa esinema. Kui ta orkestrist lahkus siis hakkas ta televisioonis laulma, kus ta Reedaga tutvus. 1973. Aastal ta abiellus temaga. Neil sündis ka tütar. Vahepeal laulis Ivo Linna Apelsinis. Siis tal oli valida kas jääb Apelsini või läheb bändi Rock Hotel. Eks ta valis siis Rock Hoteli. Rock Hotelil läks kohe alguses väga hästi. Rock Hoteli esimene välisreis oli 1980. Aastal Soome. Nad läksid Tallinna sadamast tolli, kus passikontroll ütles Põldroole, et tema pass on valesti täidetud
Tema tegi oma muusikaga dzässis revolutsiooni. Ta näitas, et dzäss ei ole ainult mustade töömuusika. Ta tegi palju ilusat muusikat ja korraldas kontserte, et näidata mis dzäss tegelikult on. Pärast Armstrongi oli dzäss arenenud juba tuntavalt. Dzässi hakati aina rohkem austama. Dzäss oli muutumas salajasest ja räpasest muusikast austatud muusikaks. Sellel ajal kogus tuntust Paul Whiteman. Ta oli tõeline dzässikunn. Tema muusikat armastati väga. Tema käe all oli orkestrist tulev muusika asendamatu. Ta oli omaaja parim orkestrijuht. Ajapikku arenes dzässist välja sving. See oli põhiliselt tantsumuusika. Inimestele meeldis väga svingi järgi tantsida ja sellest ajast on ka palju tuntud artiste. Kunagisest räpasest dzässist oli saamas ülemaailmne menuk. Ja ta ei olnud enam nii illegaalne. Dzäss arenes koos inimestega. Kunagised noored olid saamas aina vanemaks ning nad hakkasid austama teistsugust muusikat. Lõpuks lasti esitada
Swingivaimustuses loodi ansambleidorkestreid “Kuldne 7“ ja “Rütmikud“. Märkimisväärne oli “Rütmikute” koosseis, sest kõik selle liikmed-Arne Oit, Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Gennadi Podelski, Erich Kõlar, Vallo Järvi-on hiljem mõjutanud eesti popmuusika arengut. 1949 aasta tõi muutusi, mil algas Külm sõdaNõukogude Liidu ja läänemaailma vahel. Kõik sealne kuulutati halvaks ja kahjulikuks. Keelatud oli mängida saksofoni.Eesti Raadio orkestrist visati välja kõik saksofonid. Ka nimetus muudeti Eesti Raadio Estraadiorkestriks. Džässmuusikutel tuli hakata tegutsema salaja. Paljud noored džässihuvilised koondusid Uno Naissoo eestvedamisel loodud Swing Club’i. Rock’n’roll’i tulek E estisse muutus mõeldamatuks. Kontaktid välismaailmaga 1950- ndate aastate keskel peaaegu puudusid. Seepärast on mõistetav, miks rock’n’roll’i esimene tõusulaine U S A-s möödus Eesti popmuusikast sinna jälgi jätmata.
EESTI DZÄSSIAJALUGU Ilma dzässihelideta ei kujutaks Eestit ette vist keegi. Aastakümnetega on dzässist saanud midagi, mis on kogu aeg justkui olemas olnud ning mille puudumine tundub sama võimatu kui nafta lõppemine. Esimene katse dzässi mängida jääb Tallinnas aastasse 1918, kui hotellis ´Kommerz` alustas tegevust tundmatu nimega koolipoisteorkester. Samast orkestrist kasvas välja esimene professionaalne dzässansambel `The Murphy Band.` Eesti esimestel dzässmuusikutel puudusid selged eeskujud ja autoriteedid. Kuna Eestisse jõudis tol ajal esinema vaid käputäis muusikuid raja tagant, tuli õppida kuulmise ja tunnetuse järgi, abiks BBC tantsumuusikasaated. Samas arenes dzäss Eestis kiiresti. Dzäss oli noorte muusika ning andis edasise suuna kätte nii mõnelegi näiteks ooperilaulja Tiit Kuusik ja dirigent Gustav Ernesaks alustasid muusikuteed
MUUSIKALISED KOOSSEISUD 2. ORKESTER Orkester on suurekoosseisuline muusikagrupp, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist. Nimetus on tuletatud kreekakeelsest sõnast orchestra mis 6. - 5. sajandil eKr tähendas antiikteatri eeslava (orkestrat). Orkestrist tänapäevases mõistes saab rääkida alles barokiajast (1600 1750). Sel ajal toimus instrumentaalmuusikas tormiline areng, arenesid keelpillid. Klassitsismiajal (1750 1830) muutus orkestrimuusika väga populaarseks. Orkestrisse kuulusid: 10 I viiulit, 10 II viiulit, 4 vioolat, 4 tsellot, 4 kontrabassi, 2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 2 metsasarve, 2 trompetit ja timpanid. Tekkis tänapäevane klassikaline sümfooniaorkestri koosseis.
Mõni aeg hiljem sattus ta kuulsa kornetimängija Joe "King" Oliveri kaitsva tiiva alla ja kui Oliver 1918. aasta juunis Chicagosse siirdus, soovitas ta teda oma asemele (esinema). Oliveri bändiga ühinemiseks läks Armstrong 1922. aasta augustis Chicagosse, kus valmis 1923. aasta kevadel tema esimene helisalvestus. 1924. aasta 5. veebruaril abiellus Louis orkestri pianisti Lillian Hardeniga (Armstrongil oli kokku viis naist, Lillian oli teine). Abikaasa õhutusel lahkus ta Oliveri orkestrist ja sõitis New Yorki, et ühineda Fletcher Hendersoni bändiga. Aasta pärast tuli ta tagasi Chicagosse ning alustas 1925. aasta novembris koostööd The Dreamland Syncopators'itega, kus mängis ka ta abikaasa. Sel perioodil "vahetas" ta korneti trompeti vastu. 1919. aasta kevadel läks Louis Armstrong Fate Marable bändi, jäädes sinna 1921. aasta lõpuni. Kontsertidel esines ta aga koos Erskine Tate'i ja Carroll Dickersoni orkestritega. 1929
Varem olid orkestikoosseisud üsna erinevad,lähtudes õukonnamuusikutest,kuid klassikalises orkestris on kindlad,proportsionaalsed pillirühmad.Kõige suurema rühma moodustavad keelpillid:viiulid,vioolad ning bassihäälena tsellod ja kontrabassid.Oluliselt täienes puupuhkpilliderühm:flööt,oboe,klarnet ja fagott.Vaskpuhkpillidest on klassikalises orkestris ainult metsasarved ja trompetid ning löökpillidest timpanid.Barokile nii iseloomulikku klavessiini enam orkestrist ei leia.Muudatused toimusd ka teistes instrumentaalkoosseisudes.Kujunes välja klassikalinekeelpillikvartett,milles mängivad :viiul,vioolajatsello.Samuti olid levinud koosseisud,kus põhipilliks on klaver.Näiteks klaveritrio,milles mängivad klaver,viiuljatsello.Kirikumuusika ei olnud enam nii olulisel kohal,ülekaalus oli ilmalik muusika.Kõige enam muutus muusika helikeel.Klassitsismistiil tõi ka muusikasse
Suurilma elus pettunud ja tüdinenud elupõletaja Onegini hing, kes saab saatuse tahtel mõisniku staatuse, koos sellega kaasnevate võimaluste ja kohustustega, täitub mõneks ajaks uute lootuste ja ootuste nootidega. Erinevaid kõlakontraste tema loomuses värvivad ka usaldav ja kõiges head nägev romantik Vladimir Lenski ning tema armastatu Tatjana noorem õde, elurõõmus ja pinnapealne Olga. Suutmatusest sulanduda, tema jaoks uudesse heliteose vormi, otsustab Onegin orkestrist lahkuda peale dramaatilisi helinoote duellil, mis osutus näitemängu asemel reaalseks mehelikkuse tõestamiseks ja zestiks tõelise au kaitsmisel. Öeldakse, et südamevalu toob inspiratsiooni, paraku tuleb elus ette suhteid, mille käigus saadakse nii haiget, et hing sulgub. Kogedes vastuseta jäänud armuavaldust Tatjana ettekujutused spontaansusest, elujõust ja kirglikkusest teisenesid. Samuti nagu tema arusaam aususest ja otsekohesust, ning sellele
(eri tüübid: kiriku ja kammersonaat). Kuulsaim helilooja oli Arcangelo Corelli (1653-1713) · Kontsert tavaliselt 3osaline teos solisti(de)le ja orkestrile. Kiiretes osades vahelduvad orkestri- ja soololõigud. Concerto grosso teos solistide grupile ja orkestrile, kus orkester täiendab soliste lõiguti. · Soolokontsert vastandatakse orkestri üht või mitut solisti. Solist pole orkestrist sõltuvuses. Antonio Vivaldi (1678-1741) Ta oli Veneetsia Markuse kiriku viiuldaja poeg. Sai nii muusikalise kui ka vaimuliku hariduse (vaimulikupühitsuse sai juba 15 aastaselt). Juuste värvi tõttu hüüti teda "punaseks preestriks". 1703.a oli ta Veneetsia Vaeslastekodus viiuliõpetaja, pani tüdrukutest kokku orkestri , mis kasvas Euroopa säravaimaks kollektiiviks. Looming: Põhiliseks zanriks oli soolokontsert (üle 450 teose, pooled viiulile); kaks tuntumat oopust: op
Varem olid orkestikoosseisud üsna erinevad, lähtudes õukonna muusikutest, kuid klassikalises orkestris on kindlad, proportsionaalsed pillirühmad. Kõige suurema rühma moodustavad keelpillid: I ja II viiulid, vioolad ning bassihäälena tšellod ja kontrabassid. Oluliselt täienes puupuhkpillide rühm: flööt, oboe, klarnet ja fagott. Vaskpuhkpillidest on klassikalises orkestris ainult metsasarved ja trompetid ning löökpillidest timpanid. Barokile nii iseloomulikku klavessiini enam orkestrist ei leia. Muudatused toimusi ka teistes instrumentaalkoosseisudes. Kujunes välja klassikaline keelpillikvartett, milles mängivad I ja II viiul, vioola ja tšello. Samuti olid levinud koosseisud, kus põhipilliks oli klaver. Näiteks klaveritrio, milles mängivad klaver, viiul ja tšello. Kirikumuusika ei olnud enam nii olulisel kohal, ülekaalus oli ilmalik muusika. Kõige enam muutus muusika helikeel. Klassitsismistiil tõi ka muusikasse
Esitajad pillirühma, keda vastandatakse ajalt ühineb suur orkester peavad dialoogi orkestriga üksteisele e.ripieno Solistidel on oma continuo Solistide sõltuvus Soliste kui selliseid sõna otseses ning häda-pärast kõlbab Ei saa hakkama ilma orkestri orkestrist mõttes polegi teoseid esitada isegi ilma continuota orkestrita Kolmeosaline. I ja III osa Reglementeerimata, heaks Reglementeerimata, heaks kiired, orkester esitab neli tavaks peetakse aeglaste ja tavaks peetakse aeglaste ja korda nn.ritornelli, solist
sellest stiilist Pink Floyd, Queen ja Rush. · Speed Metal Siin on segu NWOBHM-ist ja hardcore pungist. Lühidalt kirjeldades oleks see ekstreemselt kiire ja tehniliselt nõudlik ja tähelepanu ning oskusi vajav stiil. Kuulsamad bändid on Mötörhead ja Accecpt. · Symphonic metal Ehk siis sümfooniline metal. Tüüpilised instrumendid on siin siis klaver, viiul, kitarrid, trummid ja vokaal. Selles stiilis on üsna tüüpilised elemendid sümfoonilisest orkestrist ja üleüldsegi sümfooniliselst muusikast. Kuulsamad bändid oleksid siis Nightwish, ja ka mõnel määral Evacence. · Trash metal Stiil mis sarnaneb speed-, death- ja glam metalile, madalad kitarririffid, aga selle-eest üldiselt väga kiire ja üsna kiired, kõrgetel nootidel olevad soolod on loomulikud sellele stiilile. Kuulsamaid bändid on: Black Sabbath ja Iron Maiden. · Viking metal Skandinaavia metal stiil mis arenes välja Rootsis.
2. ORKESTER Sõna ,,orkester" (kreeka keeles orchestra) tähistas algselt Antiik-Kreeka teatris ümmargust väljakut lava ees, kus laulis ja tantsis koor. Alles 18. sajandil hakati Prantsusmaal terminit kasutama pillimeeste kohta. Orkester on suurem instrumentaalkollektiiv kui ansambel. Orkestri erinevad nimetused tulenevad pillide erinevatest koosseisudest: Tuntumad on sümfooniaorkester, kammerorkester, puhkpilliorkester, rahvapilliorkester, jazz-orkester. Tänapäevasest orkestrist saab rääkida alates 17. sajandi teisest poolest, mida nim ajaloos barokiajastuks. Tolleaegne orkester oli väike, põhirühma moodustasid keelpillid, millele lisandus klavessiin. Vajadusel kaasati ka puhkpille. Eraldi orkestri dirigeeriat (juhatajat) ei olnud. Orkestrit dirigeeris klavessiinimängija pilli taga istudes. 2.1. Sümfooniaorkester Sümfooniaorkestri (kreeka keeles symphonia kooskõla) tänapäevane kuju ja kooseis kujunes välja 18. sajandi teisel poolel
ORKESTER Sõna "orkester" (kr k orchestra) tähistas algselt Antiik- Kreeka teatris ümmargust väljakut lava ees, kus laulis ja tantsis koor. Alles 18. sajandi algul hakati Prantsusmaal terminit kasutama pillimängijate kohta. Tänapäeval nimetatakse orkestriks ansamblist suuremat instrumentaalkollektiivi. Olenevalt pillide valikust ja esitatavast muusikast eristatakse sümfoonia-, kammer-, puhkpilli- rahvapilli- jazz- ja teisi orkestreid. Orkestrist tänapäevases mõistes võib rääkida alles 17. sajandi teisest poolest (barokiajastu). Tollane orkester oli väike, põhirühma moodustasid keelpillid, millele lisandus klavessiin. Vajaduse korral kaasati ka puhkpille. Orkestrir juhatas tavaliselt klavessiinimängija pilli taga istudes. Corelli Barokkorkester Sümfooniaorkestri (kr k symphonia- kooskõla) põhikuju kujunes välja 18. sajandi teisel poolel.
Cooper, ELO, Guns'n'Roses jne. C-jam tegutseb 2004.aasta sügisest. Ansambli koosseisu kuuluvad Pärt Tarvas, Villu Vihermäe, Margus Uus ja Andreas Lend. C- Jam on ainuke omalaadne koosseis Eestis, nelja klassikalise instrumendiga pakutakse kuulajatele rock-ja popmuusikat ning kavast ei puudu ka klassikalised teosed. Koos C-Jamiga mängis kontserdil ka Tallinna Kammerorkester, dirigendiks Eri Klas. Koostöös Eesti Filharmoonia Kammerkooriga üles astunud orkestrist on Tallinna Kammerorkester tõusnud iseseisvaks muusikakollektiiviks. Tallinna Kammerorkester on saanud kutsed maailma nimekate solistide poolt nende festivalidele - Arto Norase kammermuusikafestivalil Naantalis, 2008. aasta kevadel osaleti Moskvas Aleksander Rudini festivalil Pühendus, koos Jaakko Kuusistoga astuti aga üles Tuusulanjärve kammermuusikapäevadel. Ka Kölni filharmoonia suures saalis sai orkester ülipositiivse hinnangu esitades Beethoveni 7.sümfooniat. 2008. aasta novembris
1844. aastal asutas ta oma orkestri, kellega esitas nii enda kui ka isa teoseid. Nii sai temast isa suurim rivaal ning publiku poolehoid hakkas peagi poja poole kalduma. Pärast Strauss-seeniori surma 1849. aastal ühendas poeg nii enda kui isa orkestrid. Selle suure orkestriga andis J.Strauss kontserte Saksamaal, Poolas, Venemaal jm. 1872. aastal sai teoks J.Straussi Ameerika-reis. See oli suursugune ettevõte. Ta juhatas enam kui 100 000 kuulaja-vaataja ees 20 000 muusikust koosnevast orkestrist, abiks sada dirigenti. Aastatel 1863-1870 juhatas J.Strauss õukonna balliorkestrit. Johann Strauss on kirjutanud 16 operetti. Neist kuulsaimad on "Mustlasparun", "Öö veneetsias", "Viini Veri". Ennekõike on ta loonud orkestrile 168 valssi, nende hulgas "Ilusal sinisel Doonaul", "Roosid lõunast" ja "Kunstniku elu". SISUKOKKUVÕTE Üksi viinis viibiv krahv Balduin Zedlau otsustab külla
Haydni loomingust kuulsime: 3-osalist Trompetikontserti Es-duuris, Hob Vlle/1 (1796) ning 4-osalist Sümfoonia nr 94 ,,Üllatussümfoonia" G-duuris Hob 1/94 (1791). Kõiki palasid esitas orkester- Tallinna kammerorkester. Dirigent oli Risto Joost, kelle repertuaar ulatub barokist kaasaegsete heliloojate teosteni. Mozarti loomingust esitatud teise ning neljanda teose juures laulis solist Kädy Plaas, Haydni Tromperikontserdi juures trompetil solist Indrek Vau. Orkestrist tundsin ära järgmised pillid: timpanid, viiulid, tsellod, flöödid, metsasarved ja kontrabassid. Tean, et pillirühmad jagunevad ka omavahel näiteks 1.viiul 2.viiul ja 3.viiul- mängitakse küll sama pala, kuid erinevaid häälerühmi. Olen ise orkestris nii teist kui ka kolmandat viiulit mänginud. Kontserdist jäi igati positiivne mulje, mul oli seda huvitav kuulata, sest ma polnud pikka aega klassikalist muusikat kuulanud ning esitajad tõid teosed korrektselt vaatajateni. Mulle
erinevad, lähtudes õukonna muusikutest, kuidklassikalises orkestris on kindlad, proportsionaalsed pillirühmad. Kõige suurema rühmamoodustavad keelpillid: I ja II viiulid, vioolad ning bassihäälena tsellod ja kontrabassid.Oluliselt täienes puupuhkpillide rühm: flööt, oboe, klarnet ja fagott. Vaskpuhkpillidest onklassikalises orkestris ainult metsasarved ja trompetid ning löökpillidest timpanid. Barokilenii iseloomulikku klavessiini enam orkestrist ei leia. Muudatused toimusid ka teistes instrumentaalkoosseisudes. Kujunes välja klassikaline keelpillikvartett, milles mängivad I ja II viiul, vioola ja tsello. Samuti olid levinudkoosseisud, kus põhipilliks oli klaver. Näiteks klaveritrio, milles mängivad klaver, viiul jatsello. Kirikumuusika ei olnud enam nii olulisel kohal, ülekaalus oli ilmalik muusika. Kõige enam muutus muusika helikeel. Klassitsismistiil tõi ka muusikasse lihtsuse, selguse,
→ Concerto grosso suurim meister oli Arcangelo Corelli. Tema 12 kontserdist järgivad esimesed kaheksa kirikusonaadi ja viimased neli kammersonaadi eeskuju . 3) SOOLOKONTSERDIS vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti . Solistid pole orkestrist sõltumatud nagu concerto grosso ’s, vaid nende vahelõigud toetuvad orkestri bassile. Soolopillina kasutatakse kõige sagedamini viiulit ja oboed . Kontsert on reeglina kolmeosaline ( kiireaeglanekiire ); kiiretes osades vaheldub orkestri mängitud korduv teema virtuoossete soololõikudega, aeglases osas mängib solist
muusikud jrgisid suunda, mis oli saanud trendiks. Swingivaimustuses loodi ansambleid- orkestreid- Kuldne 7 , Rtmikud, Mikid . Mrkimisvrne oli Rtmikute koosseis, sest kik selle liikmed- Arne Oit, Uno Naissoo, Valter Ojakr, Gennadi Podelski, Erich Klar, Vallo Jrvi- on hiljem hel vi teisel viisil mjutanud eesti popmuusika arengut. Muutuse ti 1949 aasta, mil algas nn. Klm sda Nukogude Liidu ja lnemaailma vahel. Kik sealne kuulutati halvaks ja kahjulikuks. Keelatud oli mngida saksofoni- Eesti Raadio orkestrist visati vlja kik saksofonid. Ka nimetus muudeti Eesti Raadio Estraadiorkestriks. Jazzmuusikutel tuli hakata tegutsema n-. pranda all. Paljud noored jazzihuvilised koondusid Uno Naissoo eestvedamisel loodud Swing Clubi. Tingimustes, kus juba jazz oli plu all, m uutus rocknrolli tulek E estisse meldamatuks. Kontaktid vlismaailmaga 1950-ndate aastate keskel peaaegu puudusid. Seeprast on mistetav, miks rocknrolli esim ene tusulaine USA -s mdus eesti popmuusikast sinna jlgi jtmata
6. The Right Livelihood Awardsi omanikud · Raul Montenegro (Argentiina) tema märkimisväärse ja laiahaardelise töö eest väikestes kogukondades ning põlisasunikega keskkonna kaitsmiseks ja säilitamaks looduse ressursse Ladina-Ameerikas ning mujal. · Uri ja Rachel Avnery (Iisrael) - rahuaktivistidest abikaasad, kes asutasid juutide ja palestiinlaste leppimist ning terrorismivastast propagandat edendava organisatsiooni · José Antonio Abreu (Venezuela) - asutas oma kodumaal üle 150st orkestrist ja koorist koosneva võrgu, kuhu kuulub üle 100 000 (!) enamasti vähekindlustatud lapse ja noore · Centre Jeunes Kamenge (Burundi) nende suure julguse ja kaastunde eest, mis tõestas, et isegi pärast üheksat aastat tapjalikku tsiviilsõda noored inimesed erinevatest etnilistest gruppidest suudavad õppida elama ning tulevikku koos ehitama rahus ja kooskõlas. 7 Kokkuvõte
LOOMING: Chopinile asendas klaverile inimhäält. Tema teosed on enamuses loodud klaverile. Tema muusika on erakordselt nüansi rikas, tundlik. Kaks klaveri kontserdit. Teiseks väike vormid klaverile- etüüdid, prelüüdid, valsid *Antonin Dvorak 1841- 1904 Ta on Poola helilooja. Oma esimesed muusikalised teadmised sai ta külakoolist, kus õppis mängima ka viiulit. 12. Aastaselt alustas ta oreli ja muusikateooria õpinguid, mis ta 1857 aastal Prahhasse viisid. Teenis elatist mitmes orkestrist vioolat mängides. 1875 aastal võitis ta austria riikliku stipendiumi, mis võimaldas tal kolmeks aastak täielikult loomingule pühenduda. Brahmsi eeskostel hakati Dvoraki teoseid kirjutama Saksamaal, mis soodustas oluliselt helilooja populaarsuse kasvu ka mujal Euroopas. LOOMING: Ooperid- tuntuim ,,Näkineid" Sümfooniad- 9.sümfoonia ,,Uuest maailmast" Sümfoonilised poeemid ja instrumentaalkontserdid. ,,Slaavi tantsud" *Edward Greig 1843- 1907 Norra helilooja, sünni linnaks Bergen
kohe Wirkhausi abiga orkestri asutas. Läte asus koheselt hingega asja kallale ning suutis selle lühikese ajaga korralikult mängima panna. Esineti kontsertitel ja osaleti Lätte enda helitööde ettekandmisel. Tugev kollektiiv lagunes aga varsti, sest nende juht siirdus Nõosse. Juhi lahkumise tõttu soikusid üldse enamik koore ning juhi puudumise tõttu jäid ka paljud koorid loomata. Paljud isetegevuslikud dirigendid alustasid oma muusikaalast tegevust pillimeestena. A.Lätte orkestrist kasvas välja mitu orkestrijuhti. 9 4 PILLIMEESTEST ,,Meie Eesti rahwa keskel asuwad praegusel ajal küll 1000 mängijat, kes keelpillide ja pasunatega koorides koos mängiwad" kirjutad 1891. aasta jaanuaris oma laulupeoüleskutsetes J.H.Wirkhaus. Ma ei arva, et ta tahtis pillimeeste arvu vähendada, tõenäöline, et tal puudus ammendav ülevaade orkestriliikumise tõelisest alatusest, sest tegelikult oli üleskutse
Moraal- üksikisiku või inimgrupi arusaam heast ja halvast ning nendega seotud vajadustest Uuritakse eetost- kõlbeliste põhimõtete, normide ja ideaalide tervik. Filosoofiline eetika- mis on suurim hüve, ülim asi, mille poole ühiskond liigub Religioosne eetika- igal usundil on oma eetika Eetika mõõtmed: 1. inimestevahelised suhted 2. inimese suhe iseendaga 3. inimkonna eesmärk a. C.S. Lewis- pilt laevastikust, orkestrist jm Eetiline absolutism Teoloogilised eetikad Eetiline relativism Hedonism- Epikuros Emotivism- Ayer Platon, Moore, Barth, Utilitarism- J. S Mill, Psühholoogiline egoism- Brunner, J. Kant Benthon Nietzsche, Machiavelli Pragmatism- Dewey Kultuuriline relativism-
2)mood style orkestrite. Miller avastas ka meile tuntud orkestratsioonivõtte klarneti asetamise saksofonide grupi (meeleolu stiil) "Prelude To A Kiss"; 3) exotic style "Caravan", "Perdido" esimeseks hääleks. Svingmuusika väljakujunenud stiilile tegi Ellington mööndusi alles 1939. aastast alates. Eriti vaimustatud oli Milleri orkestrist noorsugu, kellele ta pakkus veidi sentimentaalset lüürikat, selle a) Blues kõrvale aga tugeva kontrastina ka lausa elektriseeriva pulsiga svingmuusikat. Ansambli mängukultuuri Kõigist ameerika olustikus levinud afro-ameerika muusikalistest vormidest on blues jazziga kõige ja kõla poolest olid Milleri tippsaavutused tol ajal üsna lähedased absoluutsele ideaalile. Ta arranzeeris otsesemates ja tihedamates sidemetes
Koosseisu erineva jagamise põhjal eristatakse kolme kontserditüüpi: 1. Mitmekoorilises kontserdis on kõrvuti 2-3 võrdse tähtsusega pillirühma. 2. Concerto grosso puhul on tavalisele barokktriole (väike koosseis. concertino) lisatud suurem ansambel (conceto grosso). Suurem grupp toetab ja täiendab väiksemat. 3. Soolokontserdis vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti. Solistid pole orkestrist sõltumatud nagu concerto grosso's, vaid nende vahelõigud toetuvad orkestri bassile. Soolopillidena kasutatakse kõige sagedamini viiulit ja oboed. Kontsert reeglina 3-osaline (kiire-aeglane-kiire): kiiretes osades vaheldub orkestri mängitud korduv teema virtuoossete soololõikudega, aeglases osas mängib solist meloodiat orkestri saatel. Süit sonaadi ja kontserdi kõrval instr muusika olulisim vorm, mis oli eri karakteriga tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade sükke. 17
Kiiretes osades vahelduvad orkestri ja soololõigud. Concerto grosso mitmeosaline orkestriteos, kus väike rühm soolot mängivaid pille võistleb (vastandub) orkestriga. Need on pidulikud ja rõõmsad teosed, mis võimaldas ära kasutada orkestri kõlavärve ja luua efektseid kontraste. Corelli ja Vivaldi; saavutab tipu Bachi loomingus ,,Brandenburgi kontserdid" Soolokontsert vastandatakse orkestri üht või mitut solisti. Solist pole orkestrist sõltuvuses Süit eri karakteriga tantsude või instrumentaalpalade tsükkel. Tihti tuletati samast viisist hulk eri iseloomuga tantse. Süidi tähtsamad tantsud: allemande 4osaline takt, rahulik saksa sammtants courante 3osaline takt, kiire prantsuse hüppetants sarabande aeglane, 3osaline takt, pidulik hispaania tants gigue soti hüppetants, kiire
VÕITJA USS Vaat õudne käimas piduöö kord ruumeis toredais: üks inglihulk kuldtiivune ja loores, pisarais teaatris istub vaatamas üht mängu jubedat, orkestrist kuna kõlamas sfääride muusikat. Ja näitlejad, need armetud nii tasa kuiskavad, nad nagu nöörest tõmmatud traatnukud liiguvad. Neid juhib jõuk õudolendeid, kes taga stsenerii,
astmega, jäädes tegelikkuses euroopalikule kõrvale ebamäärasele kõrgusele suure ja väikese tertsi vahele. Tekkinud intervalli kutsuti meie muusikute hulgas “käotertsiks”, Leo Normet kasutab analoogilise nähtuse kohta määratlust “neutraalne terts” (Normet 2004: 117). 22 Kogu varase džässi instrumentaarium ja mänguoskus oli pärit euroopalikust puhkpilli- orkestrist. Ka džässikriitika sündis Euroopas – esimese arvestatava džässiapoloogia kirjutas šveitsi diri- gent Ernest Ansermet 1919 20 , esimese džässiraamatu “Aux frontières du jazz” avaldas 1929 belglane Robert Goffin, 21 esimese džässiajakirja (Hot Club of France bülletäänid 22 ) asutas 1929 prantslane Hughes Panassié 23 , esimene džässiajaleht Jazzgossen ilmus 1923 Rootsis, esimese džässi diskograafia koostas 1930. aastatel prantslane Charles Delaunay, Euroopast
koosseisu. Koosseisu erineva jagamise põhjal eristatakse kolme kontserditüüpi: 1. Mitmekoorilises kontserdis on kõrvuti 2-3 võrdse tähtsusega pillirühma. 2. Concerto grosso puhul on tavalisele barokktriole (väike koosseis. concertino) lisatud suurem ansambel (conceto grosso). Suurem grupp toetab ja täiendab väiksemat. 3. Soolokontserdis vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti. Solistid pole orkestrist sõltumatud nagu concerto grosso's, vaid nende vahelõigud toetuvad orkestri bassile. Soolopillidena kasutatakse kõige sagedamini viiulit ja oboed. Kontsert reeglina 3-osaline (kiire-aeglane-kiire): kiiretes osades vaheldub orkestri mängitud korduv teema virtuoossete soololõikudega, aeglases osas mängib solist meloodiat orkestri saatel. Süit sonaadi ja kontserdi kõrval instr muusika olulisim vorm, mis oli eri karakteriga tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade sükke
kellel sai "näuguvast" saksofonist tõsiseltvõetav soolopill. Selleks ajaks oli kogu moodne tantsumuusika omandanud jazziliku ilme. Jazzist sai tulus müügiartikkel. Seda kasutasid ära paljud orkestrijuhid eesotsas Paul Whitemaniga (1890- 1967), keda reklaamiti kui "jazzikuningat" (King of Jazz). 1924 aastal tuli Paul Whitemani orkestri saatel esiettekandele George Gershwini "Rhapsody in Blue". Klaveripartii esitas autor. Nii sai Whitemani orkestrist alguse ka mõiste "sümfooniline jazz". MUUSIKA KUULAMINE: 1. Bud Freeman I got Rhythm (http://www.youtube.com/watch?v=HIz4SHJeaEs) 2. King Oliver Creole Jazz Band Dippermouth Blues (http://www.youtube.com/watch?v=J- HJI464CVs) 3. Paul Whiteman and His Orchestra Rhapsody In Blue(George Gershwin) (http://www.youtube.com/watch?v=PG7MNU1JmHw) 21 SWING (~1930) Swing saab alguse jazziajaloo teise suure väljarändega- ümberasumisega Chicagost
Inglismaa, sõites esinemistele oma mikrobussis. Jimmy oli esinemistel peamine "vaatamisväärsus". Ta keerutas, kummardus nii, et pea puutus peaaegu põrandat, lühidalt öeldes - ta esitas kogu tolleaegset rock'n'rolli koreograafiat. Ühel õhtul pärast Sheffieldis esinemist läks Jimmy jalutama ja kaotas teadvuse. Teadvusele tuli ta alles grimeerimistoas. Arstid leidsid, et tegemist on äärmise üleväsimusega, mida raskendas rauapuudus. Kui kahju sellest ka polnud, pidi Jimmy orkestrist lahkuma. Ta lahkus ansamblist Crusaders ning astus kunstikooli.Inglismaal toimus sellel ajal muusikarevolutsioon. Ühelt poolt tulid juba välja The Beatles esimesed plaadid, teiselt poolt sündis rütm & blues'ist mõjutatuna The Rolling Stones. Jimmy muidugi jälgis seda kõike ning ei lõpetanud muusikaga tegelemist. Tõsi küll, üliõpilasisetegevuses ta ei osalenud. Veelgi enam, ta isegi varjas, et oskab kitarri mängida. Kitarri harjutas ta kodus
orkestreid- “Kuldne 7” , “R ü tm ik u d ”, “M ik id ”. M ärkim isväärne oli “R ütm ikute” koosseis, sest kõik selle liikmed- Arne Oit, Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Gennadi Podelski, Erich Kõlar, Vallo Järvi- on hiljem ühel või teisel viisil mõjutanud eesti popmuusika arengut. Muutuse tõi 1949 aasta, mil algas nn. Külm sõda Nõukogude Liidu ja läänemaailma vahel. Kõik sealne kuulutati halvaks ja kahjulikuks. Keelatud oli mängida saksofoni- Eesti Raadio orkestrist visati välja kõik saksofonid. Ka nimetus muudeti Eesti Raadio Estraadiorkestriks. Jazzmuusikutel tuli hakata tegutsema n-ö. põranda all. Paljud noored jazzihuvilised koondusid Uno Naissoo eestvedamisel loodud Swing C lu b ’i. T ingim ustes, kus juba jazz oli põlu all, m uutus rock’n’roll’i tulek E estisse mõeldamatuks. Kontaktid välismaailmaga 1950-ndate aastate keskel peaaegu puudusid. S eepärast on m õistetav, m iks rock’n’roll’i esim ene tõusulaine U S A -s
annaabi.ee 
