Tekib kõva, vees lahustamatu kaltsiumkarbonaadikiht. Värvaine reageerib krohvis oleva lubjaga ning tekivad tugevad rikkalikud värvitoonid. Freskomaali ei ole võimalik korrigeerida. Fresko on paindlik, väga püsiv ja suhteliselt odav tehnika. Freskot iseloomustab peen läige. Secco Lisaks tuntakse ka "kuiva freskot" , mille puhul töö võib lõpetada kuival pinnal, näiteks temperavärvidega peale maalides. Kuivale lubjapinnale tehtud maali nimetatakse secco. Fresco secco't on tihti kasutatud detailide lisamisel või paranduste tegemisel valmis freskodele. Kahe tehnika suurim erinevus seisneb selles, et tõeline fresko on kestev, kuiv fresko aga kipub aja jooksul maha kuluma. Ajalugu Freskosid maaliti juba antiikajal, kuid Pompei ja teiste Rooma linnade väljakaevamistel leitud freskode puhul ei ole teada, kas sel ajal kasutati ülalkirjeldatud freskotehnikat ehk nn Itaalia meetodit, mida Cennino Cennini kirjeldab 15
Tempo: Aeglane Keskmine Kiire Grave-väga aeglaselt ja raskelt Adagio-rahulikult Allegro-kiiresti Largo-aeglaselt ja laialt Andante-rahulikult jalutades Vivo vivace-elavalt Lento-veidi kiiremini Sostenuuto-väljapeetud Presto-väga kiiresti Moderato-mõõdukas Prestissimo-üli kiiresti Kiirendamiseks-accel Aeglustamiseks- rit Accelerando-kiirendus Ritardando-aeglustades Stringendo-kiirendades, ägestudes Ritenuto-järk järgult aeglustades Animando-elavnedes Meno mosso-vähem liikuvamalt Piu mosso-liikuvamalt · Tempo-helitöö esitamise kiirus · Agoogika- teose esitamise viis Agoogika mõisted: Agitato- erutatult ...
1600 aastal oli polüfoonilises laulus oli muusika ja luule teravas vastuolus: muusika domineeris luule üle, sõnadest on raske aru saada , muusika moonutab teksti rütmi ja kõla ning põhjustab sõnade kordumist. 17.saj. alguses sai ansamblilaulu asemel ideaaliks instrumentaalsaatega soololaul. Saate pilliks sai lauto. Hiljem 17 saj. Tõusis ansamblimadrigali asemele aaria, mida lauldi ainult lauto, pillirühma või suurema ansambli saatel. Sajandi lõpul tuli kasutusele itaalias da-capo-aaria.Koosnes 3 lõigust(ABA). Esimesed kaks erinevad helistiku ja enamasti ka karakteri poolest. Pärast teist lõiku kordub esimene osa. 17 saj. Lõpul oli itaalias ainuvalitseja. Võeti kasutusele ka Saksamaal ja Inglismaal. Retsitiiv on kõnelähedane laul, mis arenes varabaroki laulvast deklamatsioonist. Aarias teksti vähe, retsitiivis on teksti ülesehitus kooskõlas kõne loogikaga. Meloodia on monotoosem või liikuvam.retsitiivi saadetakse harvade akordide seda ni...
värvipigmentides kasutatav plii. Elu lõpul jäi ta ka pimedaks. • Tema loomingus oli romantilisi jooni, kuid ta oli nii omapärane ning iseseisev, et ühegi stiiliga teda lõplikult seostada ei saa. Mustad maalid (kõik värvid segatud mustaga) • Goya maalide nimetus, mis sisaldab 14 frescot. Goya kasutas tehnikat al secco niiske krohvi peal , nad olid maalitud seina peal tema majas
BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS 1) Baroki mõiste (barrocco - port. k “lopergune pärl”), üldiseloomustus, võrdlus renessansiga (ka kunst, arhitektuur jne.) lk. 86 + ajastuste tabel. Ebakorrapärane, kummaline, tavatu. Väliselt toretsev ja elu nautiv. Algselt oli mõistel halvustav tähendus. Kõige selgemalt väljendus barokk arhitektuuris. Heliteos pidi olema algusest lõpuni ühes emotsionaalses seisundis. Eesmärk oli publik nutma ajada. Barokiajastu muusika oli õukonnakesksem.Suund polüfoonialt homofooniale. 2) Kolm barokkajastul levinud muusikastiili Muusikaline barokkstiil pärineb poliitiliselt killustatud Ülem-Itaaliast, mis mõjutas muusikamoodi suures osas Lääne-Euroopast. Vana ehk kiriklik stiil jätkas Rooma koolkonna polüfoonilist kirjastiili, kuid vabamal kujul Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillidele ja väiksematele pillikoosseisudele. Teatraalne stiil oli kõige uu...
BAROKIAJASTU UUED ZANRID OOPER Ooperi eelkäijad olid vanakreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid, renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad. Esimesed ooperid olid Jacopo Peri `Daphne`(1597) ja Òrpheus ja Eurydike`(1600). Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse aga Claudio Monteverdit, kelle ooper `Orpheus` oli esimene terviklik teos selles zanris. Seal kasutas helilooja võtteid (kõlavärvid dramaturgia kandjana, muusikalised kujundid ehk juhtmotiivid), mis on leidnud tee ka järgnevate sajandite ooperiheliloojate loomingusse. 17. sajandi algul korraldati ooperietendusi õukonnapidustuste osana. 1637 avati Veneetsias esimene avalik ooperiteater Teatro San Cassiano. Ooperimuusikas kujunes välja mitu koolkonda: Veneetsia ooper tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga, palju tegelasi, suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid; Napoli ooper valitses 1...
Fuuga- polüfoonilise muusika põhiline vorm, üles ehitatud ühe või mitme teema imiteerimisele eri häältes. Opera seria- itaalia tõsine ooper Barokktrio- barokkajastu pilliansambel, kuhu kuuluvad kaks meloodiapilli ja basso continuo. 22. Concerto grosso- instrumentaalkontserdi tüüp, kuhu kuuluvad väiksem ansambel (barokktrio) ja suurem toetav pillikoosseid (concerto grosso) Opera buffa- itaalia koomiline ooper Primadonna- naispeategelane ooperis Secco retsitatiiv- kiire kõnemeloodiat jäljendav laulmine Passioon- oratooriumizanri alaliik, ulatuslik helitöö, mille läbiv teema on Kristuse kannatused ja ristisurm. 23. Bachi loomingu perioodid 1. Arnstadt ja Mühlhausen 2. Weimar 3. Köthen 4. Leipzig 24. 300 kirikukantaati ,,Kantaat nr 140" 20 ilmalikku kantaati 2 (säilinud) passiooni- ,,Johannese passioon", ,,Matteuse passioon" Missad- missa h-moll Oratooriumid ,,Jõuluoratoorium" 25
Kordamisküsimused baroki tööks BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS 1) Baroki mõiste (barrocco - port. k "lopergune pärl"), üldiseloomustus, võrdlus renessansiga (ka kunst, arhitektuur jne.) lk. 86 + ajastuste tabel Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Renessansiajastu kunst ja muusika otsisid harmooniat ja tasakaalu, barokiajastu tõi selle asemele aga pingestatud dünaamika, efektse teatraalsuse ning sageli äärmusliku tundelisuse. (Tunded & kirg) 2) Kolme barokkajastul levinud muusikastiili Muusikaline barokkstiil pärineb poliitiliselt killustatud Ülem-Itaaliast, mis mõjutas muusikamoodi suures osas Lääne-Euroopast. · vana ehk kiriklik stiil jätkas Rooma koolkonna polüfoonilist kirjastiili, kuid vabamal kujul · kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillid...
1. Seleta mõisted ja too näited. Originaal kunstniku enda tehtud, ei ole järgi tehtud. N: Adamson Eric ,,Natüürmort pasuna ja kaabuga" Koopia järele tehtud töö st. tehtud originaali järgi, tavaliselt kellegi teise poolt kuid ka kunstnik ise võib teha oma tööst koopia. N: Aapo Puki maalitud koopia M.Maxolly maalist ,,Paju Lahing" Repro (duktsioon)- trükipilt mõnest maalist ja väga erinevate mõõtmetega, tavalselt värvilised. N: kirjanduses (Raamatus ,,Kunst. Maailmakuulsate maalide taustast" sisaldab 45 reprot), postkaartidel, mapid muuseumides. Professionaalne kunst kui kunsti teevad need, kes on omandanud vastava eriala, diplomeeritud kunstnikud N: J.Arrak, Epp-Maria Kokamägi, Johann Köler (Eesti esimene professionaalne (maali)kustnik) Isetegevuslik kunst ilma erialase väljaõppeta. N: Navitrolla, Toomas Vint. (Mare Vint, Tõnis Vint graafika) ...
BAROKIAJASTU MUUSIKA Sel perioodil oli Euroopa poliitiline elu rahutu. Kirikusfääris toimusid ususõjad katoliiklaste ja protestantide vahel (pärast Lutheri kirikureformi). Loodi Jesuiitide ordu, mis tegutses vastureformatsiooni ja inkvisitsiooni huvides. Prantsusmaal valitses äärmuseni priiskav absoluutne monarhia(Louis XIV 1661 1715), õukonna elulaad nõudis palju raha. Kolooniatest saadav rikkus voolas Euroopasse, et rahuldada kõrgklassi üha aplamaks muutuvaid ambitsioone. Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid Inglismaal ja Madalmaades. Ühiskond kääris. Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Portugalikeelne sõna barocco tähendab lopergust pärlit (midagi kummalist, tavatut). Vastandina renessansi harmoonialisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt ku...
Muusikaajaloo kirjalik töö Pirje Pesor PT-14 1. Joonista ajatelg, sajandid ja paiguta sellele muusikaajastud alates antiigist kuni klassitsismini. 2. Muusikalised väljendusvahendid on: rütm, meloodia, tempo, dünaamika, harmoonia, helilaad, faktuur, helistik, tämber, vorm, žanr, orkestratsioon, 3. Miks ja kuidas tekkis inimeste poolt loodud muusika? Nimeta vähemalt 5 põhjust : Muusika tekkis ja kujunes ürgühiskonnas looduse ja ühiskondliku elu tulemusena (kombetalitused, jumalate ülistamine jne.). 1) Inimese erutatud, emotsionaalne kõne ehk inimhääl tekib tunnete väljendamise vajadusest. 2) Rutiinse töö kergendamiseks, saatmiseks, teadete edastamiseks rütmi abil.Arvatakse, et ürginimene kujunes inimeseks tööpro...
Portfoolio Ida-Virumaa Energiarikas tulevikupiirkond (Päike tõuseb Ida-Virumaalt) Sissejuhatus Ida-Viru maakond asub Kirde-Eestis. Ida-Viru maakond piirneb läänes Lääne-Viru maakonnaga, edelas Jõgeva maakonnaga ning idas Vene Föderatsiooni Leningradi oblastiga. Maakond piirneb ka Soome lahe ja Peipsi järvega. Maakonda läbivad Tallinn–Peterburi maantee ja raudtee. Narvas asub Eesti-Vene oluline piiripunkt. Pindala on 3 364,05 km² ning maakonnas elab 149 483 inimest . Rahvaarvu poolest Eesti kolmas maakond ja pindalalt viies maakond. 20% maakonna rahvastikust moodustavad eestlased. Ida-Virumaa majandusel on Eestis ülioluline koht — seal toodetakse peaaegu kogu Eestis tarbitav elektrienergia. Maakonna majanduses on tähtis koht põlevkivil. Tähtis koht maakonna majanduses on puidu-, ehitusmaterjalide ja metallitööstusel. Alevikke on 14 - Aseri, Avinurme, Erra, Iisaku, Lohusuu, Lüganuse, Mäetaguse, Olgina, ...
1. Sissejuhatus. Historitsismi eelõhtu Mõisaarhitektuur ja mõisaansamblite ehitamine sai populaarseks barokiperioodil, mida Eestis dateeritakse tavaliselt XVII sajandi teise kolmandikuga. Sel ajal tõusis arhitektuuris esiplaanile toretsev representatiivsus, mis avaldus mõisate lossilikus hoonestuses ja nende juurde kuuluvates iluaedades. Sealjuures oli tavaline lääne arhitektuuri nähtuste kopeerimine. Historitsismile eelnes mõisaarhitektuuris klassitsism (XVIII sajandi lõpp-XIX sajandi algus). Juba sel ajal võib täheldada mõngaid neogooti elemente, millele lisandus 1770. aastaist korrapäratu inglise stiilis park, mis kokkuvõttes oli eelõhtuks romantismile ja historitsismile arhitektuuris. See tähendas enese ümbritsemist mineviku elementidega, mis pidi aitama paremini mõista ka oma rahvuse olemust. Saksa uurija Klaus Döhmer on nimetanud XIX sajandi historitsismi põhiliste tunnusjoontena pluralismi ja eksplikatiivsust. Hoonete juures ka...
on itaalia laval aga ikka retsitatiivid. Endiselt valitseb (alates barokist, täpsemalt umbes 1650) bel canto kauni meloodiaga virtuoosne laulustiil ja seda kuni 19. sajandi keskpaigani. 19. sajandi esimese poole itaalia tõsist ooperit (umbes alates Rossinist, eriti aga itaalia romantiline ooper Bellini, Donizetti, varane Verdi) ei nimetata enam opera seria'ks, vaid melodramma serio'ks. Secco-retsitatiivi asemele tuleb järk-järgult orkestrisaatega retsitatiiv (ent secco jääb edasi opera buffasse), Bellinil ja Donizettil ongi tõsises ooperis retsitatiivid ainult orkestrisaatega (recitativo accompagnato). Sellega kaasnevad olulised muutused stseeni ülesehituses: enne Recitativo ed aria (retsitatiiv ja aaria), nüüd rohkem Scena ed aria (stseen ja aaria), kusjuures Scena on rohkem seotud aaria muusikalise materjaliga, rohkem on orkestri kommentaare. Aaria (või ka dueti) vormiks kujuneb
MTX 335. Modernism ja muusikateater Eksamiteemad 1. Modernismi mõiste ja tunnusjooned 19. sajandi lõpul (seostage ka muusikateatriga). Varased modernismi ilmingud. Wagner. Modernismi kujunemine oli 1883 – 1914 (Wagneri surmaasta – I MS algus). (ld. k. modo – just praegu; uudne; moodne) 1900. aasta paiku mõistetakse sõna „modern“ all esmajoones midagi (radikaalselt, kompromissitult) uut. Viini kunstnikerühmitus „Secession“ (lahkulöömine, eraldumine) loosung: „Ajastule anda oma kunst, kunstile oma vabadus“ Wagner oli esimene, kes kasutas muusika kohta mõistet modernne ja seda negatiivses tähenduses. Ta kritiseeris selle sõnaga 1840-del Prantsuse Suurt Ooperit ja eelkõige Meyerbeeri (et see jälgib liiga publiku maitset). 1860.-e algul kanti Pariisis ette Wagneri ooper „Tannhäuser“. Sellest vaimustus väga luuletaja Charles Baudelaire. Tema omakorda kasutas nüüd mõistet „Modernne“ positiivses tähenduses, ilmestamaks Wagneri muusikat. Wagne...
MTX 315. Varane ooper Eksamiteemad 1. 16. ja 17. sajandi õukonnakultuur. Õukonnaetendused muusikaga 16. sajandi I poolel Itaalias: intermeediumid, pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus" (Rappresentazione di Anima, et di Corpo) 1600. Rooma koolkond. Landi "Püha Aleksius" (Sant' Alessio) 1631. 5. Esimene avalik ooperiteater Veneetsias 1637. Teatrikorraldus. Veneetsia koolkond. Monteverdi viimane oo...
ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast on pärit ka Homerose „Odüsseia“. Kultuslikud laulutüübid-paiaan, treen, ditüramb-kõigi ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
