sellise täienduse teinud flöödile Liu Xi Tang'i ajastul (618-907) eesmärgiga "parandada pilli toonikvaliteeti". Vertikaalselt puhutav bambusflööt xiao omab teadaolevalt rohkem kui 2000-aastast ajalugu ning on levinud Hiinast ka mitmetesse teistesse Aasia riikidesse. Kõige levinum on pillitüüp, millel on esiküljel viis ning tagaküljel üks sõrmeava. Xiao tämber on mahe ning sügav, seda kasutatakse nii sooloinstrumendina kui ka ansamblis teiste pillidega. Euroopa: Iiri flööt Iiri flööt on tuletis inglise põikflöödist 19. sajandil, mis on hiljem võetud Iiri traditsioonilisse muusikasse. Iiri flööt ei ole algselt Iiri põlirahvaste oma. Alates 20.sajandi lõpus on kahte stiili Iiri flööte:pratt ja rudall, rose. Lõuna-Ameerika: Quena Quena on Andese traditsiooniline flööt. Seda valmistatakse bambusest, roost või puust. Tal on 5 või 6 sõrmeava ja üks pöidlaava. Quena on sarnane Jaapani flöödile. Pill on 25-50 sentimeetrit pikk. Mängitakse seda nii, et puhud
Ian Anderson. Ehitus Flööte on valmistatud õõnsastest luudest, bambusest, savist ja puidust. Tänapäeval valmistatakse flööte ka kunstmaterjalidest, sealhulgas metalli- ja muudest sulamitest, klaasist ja süsinikkiust. Levinuim keskklassiflööt kannab enamasti hõbedaproovi 900. Flöödid jagunevad otsast puhutavateks pikiflöötideks (plokkflööt) ja küljelt puhutavateks põikflöötideks (traaversflööt), millest arenes tänapäevane flööt. Tänapäeval on flööt ainuke puhkpill, millesse puhutakse mitte toru otsast, vaid küljelt, hoides pilli suu ees paremale põiki, sellest ka nimetus põikflööt (saksa keeles Querflöte). Nüüdisaegse välimuse ja omadused andis flöödile saksa pillimeister Theobal Böhm (17941881). Plokkflöödi omapära võrreldes teiste puupuhkpillidega on ehituse lihtsus: tal puuduvad liikuvad osad. Flöödil on ca. 15 auku, mida saab katta klappidega. Klapid on enamasti kinnised
Rebekka Helena Pindma Laura Venelaine Flöödi tutvustus Puupuhkpill Soolo- ja orkestripill. Jazz- ja rockmuusika Ainuke puhkpill, millesse puhutakse mitte toru otsast vaid küljelt Ehitus Flööte on valmistatud õõnsastest luudest, bambusest, savist ja puidust Flöödid jagunevad otsast puhutavateks pikiflöötideks (plokkflööt) ja küljelt puhutavateks põikflöötideks (traaversflööt) Flöödil on ca. 15 auku, mida saab katta klappidega. Ajalugu Flööt on maailma vanim inimkätega valmistatud pill. Karu sääreluu, mammutikihv, pilliroost ja konnakarpidest. Jahiretkedel peibutati muusikariistade kõrgete signaalidega ulukeid. Flatus (ladina keeles) Mängimine Huulikuava Rikas tämber Kõla Erinevad flöödid Pikoloflööt Altflööt Bassflööt Kotrabass- ja subbassflööt Tuntud flöödimängijad Ian Anderson Peter Gabriel Ann Wilson Jaan Õun Videod https://www.youtube.com/watch
Jakob Westholmi Gümnaasium Referaat Flööt Annabel Kaur 5.c 2018 Flööt (itaalia keeles flauto (traverso)) on puupuhkpillide hulka kuuluv soolo- ja orkestripill. Tänapäeval kasutatakse flööti ka džäss- ja rokkmuusikas – neist viimase üks säravamaid esitajaid on näiteks Ian Anderson. Partituuris noteeritakse flöödipartii tavaliselt kõige ülemisele noodijoonestikule viiulivõtmes. Suur flööt noteeritakse in C, kuid flöötide perekonna muud pillid on transponeerivad muusikainstrumendid: pikoloflööt noteeritakse tavaliselt kas in C (kõlab kirjutatust oktav kõrgemal), in Des või in Es; altflööt noteeritakse kas in G, in F või in Es bassflööt noteeritakse kas in C või in B kontrabassflööt noteeritakse in G. Ehitus Flööte on valmistatud õõnsastest luudest, bambusest, savist ja puidust. Tänapäeval valmistatakse flööte ka kunstmaterjalidest, sealhulgas metalli-
KOOLI NIMI NIMI 7.a PUHKPILLID Referaat Võru 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. PUUPUHKPILLID 4 1.1 Flööt 4 1.2 Oboe 4 1.3 Klarnet 4 1.4 Saksofon 4 1.5 Fagott 4 2. VASKPUHKPILLID 5 2.1 Metsasarv 5 2.2 Trompet 5 2.3 Tromboon 5 2.4 Tuuba 5 KOKKUVÕTE 6 KASUTATUD KIRJANDUS 7 2 SISSEJUHATUS Puhkpillid ehk aerofonid on põhimõtteliselt tühjad torud, mille ühes otsas on huulik. Huulikut kasutab mängija torust sisse puhumiseks
muusikast tulenevad juba 7. sajandist. Vokaal ja löökpillid on kõige olulisemad aspektid traditsioonilises indiaani muusikas. Vokaalil on palju vorme, alates soolost ja lõpetades koorilauluga. Löökpillid, eriti trummid ja kõristid, on ühised saated, mille abil saavad lauljad hoida ühist rütmi. Pärimusmuusika tavaliselt algab aeglaste ja ühtlaste löökidega, mis kasvavad järk-järgult kiiremaks. Indiaani flööt on saavutanud mingil määral kuulsust iseloomuliku heli tõttu, mida kasutatakse erinevates New Age ja maailma muusika salvestistes. Selle muusikat oli kasutatud kurameerimiseks, meditatsioonis ja vaimsetes rituaalides. Indiaani flööt on ainus flööt maailmas, mis on ehitatud kahest õhk-kambrist - seina sees ülemine (aeglane) õhukamber ja alumine kamber, kus on vilistamise- ja sõrmeaugud. Ülemises kambris on
Flööt on üks vanimaid muusikariistu. Tänapäeva flöödi eelkäijad ja temaga sarnased pillid olid tuntud maailma paljude rahvaste seas juba ammustel aegadel. Niisugune flööt, mida praegune pillimees mängib, kujunes välja XVII - XIX sajandil. Saksa flötisti ja pillimeistri T. Böhmi 1846. a Tehtud uuendusi flöödi ehituses kasutavad kõik tänapäeva flöödimeistrid. Tänapäeva flöödiga, selle puupuhkpillide printsiga, on juhtunud üks naljakas asi. Nimelt ei valmista praegu flööte põhiliselt mitte puust, vaid metallist. Neid on tehtud isegi hõbedast, kullast ja plaatinast. Nii et flöödi hõbedasel hääles on vahel päris otsene hõbedane kest.
Flööt Konspekt 8. klassi muusikaõpetusest Tänapäeva flöödil on 15 sõrmeava, mis on varustatud klappmehhanismiga. Pilli hoitakse põiki suu ees. Huulikuks on ovaalne ava, mille nimi on aukhuulik. Pilli ulatus: c1-d4. Flööt on nii soolo- kui ka saatepill. Tämber on õrnalt mahe; Madalamas registris kahisev, nukker. Keskmises registris pehme, helge, kõlav. Kõrges kõlav, terav, kile. Pilli ajalugu ulatub aastatuhandete taha. Tänapäeva pilli isaks võib lugeda Saksa pillimeistrit Theobald Böhm (1794-1881).
kutsumiseks või mõne signaali andmiseks. Click icon to add picture Taanist leitud trompeti eelkäija ,,Lur" Trompeti eelkäijaid võib leida ka Vana-Rooma kultuurist, nad võtsid selle üle etruskidelt. Põhiliselt oli need märguannete tegemiseks, kuid kasutati ka sõjaväe moraali hoidmiseks lahingu ajal ja ka vastase hirmutamiseks. Click icon to add picture Vana-Roomas kasutatud ,,Buccina" Click icon to add picture Flööt Flööt on puupuhkpillide hulka kuuluv soolo- ja orkestripill. Flöödil on ca. 15 auku, mis on tavaliselt kaetud klappidega. Palju flöödid on ka aukudega, et võimaldada kaasaegses muusikas kasutavat glissandot. Flööte on valmistatud õõnsatest luudest, bambusest, savist ja kõige rohkem puidust. Click icon to add picture Üks huvitamaid flööte on Hiina pill shakuhachi. Shakuhachi on umbes 55 cm pikk bambustoru. Selle ülemises osas on neli auku
oma kodumaale jõudnud. Viis ise on aga väga meeldejääv . Väga hästi oli flöödiga edasi antud kevade omapära. Suvi (allegro non molto) oli veidi nukrama alatooniga , sellist erksat tooni nagu kevades , ei olnud. Arvan , et teosega püüti edasi anda küll suve soojust aga ka äikese torme ja vihmast ilma , sellest ka vahepeal kiirem rütm , mis vaheldus väga rahumeelse ja suhteliselt aeglase rütmiga . Kiirema rütmi ajal soleeris algul flööt , siis hiljem kammerorkester. Suve osa ei olnud nii väga meeldejääv kui kevad. Järgmine osa oli sügis (adagio molto) , mis algas ka rahulikumalt , tagasihoidlikumalt , vaikselt ning mängis kogu koosseis.Arvan , et püüti edasi anda sügise nukrameelsust ja seda , et lehed langevad puudelt , linnud hakkavad ära lendama ja ka sügise halli , vihmast , sombust ilma.Vahepeal luges Üllar Saaremäe vaheteksti( vahetekst oli iga
.......................................................5 3.4. Tuuba ...................................................................6 4. Puupuhkpillid..................................................................... 7 4.1. Aukhuulik............................................................... 7 4.2. Ühekordne lesthuulik ehk trost...................................... 7 4.3. Kahekordne lesthuulik ehk topelttrots............................. 7 4.4. Flööt.................................................................... 7 4.5. Oboe.................................................................... 7 4.6. Klarnet.................................................................. 7 4.7. Fagott................................................................... 8 4.8. Saksofon................................................................8 5. Kokkuvõte................................................................
Korea ja Hiina muusikute poolt. Traditsiooniline taiko on puust tünn, mis on pealt kaetud tiheda hobuse- või hirvenahaga. Taikot mängitakse kahe lühikese puust pulga (bachi) abil. (Jaapani muusik 2013) Jaapani trummide seas on kõige tavalisemad odaiko (suur kahepoolne kaunistustega trumm), tsuri daiko (teatud liiki gong), kakko (väike kahepoolne trumm, mida kasutati orkestrites ja õukondades) ja uchiwa daiko (käepidemega tamburiin). (Samast) Puhkpillid Shakuhachi Shakuhachi on flööt, mis toodi sisse Hiinast Nara ajastu algul. Sakuhachi on umbes 55 cm pikk bambustoru. Selle ülemises osas on neli auku ja alumises osas üks auk pöidla jaoks. (Samast) Shakuhachil on oma muusikaline repertuaar. Sellel on oma koht ka No (üks traditsioonilise jaapani teatri vorme) orkestrites kus see tihti saadab kotot või shamiseni. Shakuhachit mängiti algselt Zen-teenistustel ja oli rändavate buda-preestrite lemmikinstrument. Ehkki see flööt
Selleks et õhusammast pikendada, on vaja pillitoru auke kinni katta. Seda saab teha kas sõrmedega või klappidega. Kui kõik augud on kinni, teeb pill nii madalat häält, nagu ta üldse teha saab. 4 PUUPUHKPILLID FLÖÖT Flööt on üks vanimaid muusikariistu. Tänapäeva flöödi eelkäijad ja temaga sarnased pillid olid tuntud maailma paljude rahvaste seas juba ammustel aegadel. Niisugune flööt, mida praegune pillimees mängib, kujunes välja XVII - XIX sajandil. Saksa flötisti ja pillimeistri T. Böhmi 1846. a Tehtud uuendusi flöödi ehituses kasutavad kõik tänapäeva flöödimeistrid. Tänapäeva flöödiga, selle puupuhkpillide printsiga, on juhtunud üks naljakas asi. Nimelt ei valmista praegu flööte põhiliselt mitte puust, vaid metallist. Neid on tehtud isegi hõbedast, kullast ja plaatinast. Nii et flöödi hõbedasel hääles on vahel päris otsene hõbedane kest.
Õhusammas pannakse võnkuma huultega vastu huulikuava serva puutudes. Ühekordne lesthuulik e trost(klarnet ja saksafon) Kinnitub klambriga pillitorule ja paneb õhujoa vibreerima ning suunab selle pillitorusse. Kahekordne lesthuulik e topelttrost(oboe ja faggot) Kaks õhukest omavahel ostast kinnitatud pillirooliistakud hakkavad puhudes huulte vahel vibreerima, tekitades nasaalse tämbri Flööt Kõrgeima heliga. Tänapäeval kasutatakse küljelt puhutavat põikflööti. Sellel on 15 sõrmeava mis on varustatud klapimehanismiga. Oboe Väiksema mängu ulatusega oill. 16-22 sõrmeava. Osa avad kaetakse sõrmedaga teised klappisüsteemiga.Algaja mängitud oboe kõlab nagu keedetaks elavat parti, see kõlab kähedalt ja nasaalseltVirtuoosi mängitud oboe kõlab: kirkalt, vibreerivalt, mahedalt ja kaeblikult
Tänapäevaks on tango muutunud. See on segunenud paljudest kultuuridest, mõtetest ja moevooludest. Nii on ka võistlustel tantsitav tango saanud oma kuju Euroopas, mis erineb paljuski sellega, mida armastatakse tantsida näiteks Ameerikas. Isloomustus Kõikidest standardtantsudest erinev tango oma temperamendiga, see on tugeva rütmiga ja energiline. Ajalooga seostab tango noavõitlustega ja seksuaalse ergutusega. Tantsu ennast aga saatis tavaliselt viiul, kitarr ja flööt. Algselt tantsiti tangot igasuguse muusika järgi, mis tangole omast rütmi omandasid. Hiljem aga hakati looma spetsiaalselt tangole sobivaid palasi. Üldiselt saatsid tangot viiul, klaver, kitarr, flööt ja akordion. Tango tempoks on 33 takti minutis, saatemuusika on 4/4 taktimõõdus ja umbes 120 lööki minutis. Sammud on järsud ja teravad, rütmiskeemiks on aeglane-aeglane-kiire-kiire aeglane. Tangos tähendab aeglane samm kiiret sammu, millele järgneb paus. Astutakse üle
Erkki-Sven Tüür Sündinud 1959. Pärdi kõrval II tuntuim Eesti helilooja maailmas. Algharidus muusikuna tuli tal ise õppijana. 1980 lõpetab Georg Otsa Nimelise Muusikakooli, erialaks on flööt. Nende isa kuulas klassikalist ja sümfoonilist muusikat. Kuigi Tüür keeldus muusikakoolis klaverit õppimast, mängis kodus iseseisvalt klavetir. 12 või 13 aastaselt ehitas endale ise kitarri ja hakkas tegema rock bandi. Elab Hiiumaal, tuli Tallinnasse õppima, mängis samal ajal ansamblis ja laulis. Lõpuks sai aru, et peab hakkama muusikat õppima. 1970. teisel poolel rajab bändi nimega Esra. 1979 saab sellest In Spe.
Plaan – konspekt I osa 1. Eesmärk: Muusikainstrumentide tutvustamine, loovuse arendamine 2. Teema: Muusika, meloodia 3. Kellele: 4 tüdrukut ja 2 poissi, 6aastased, raske vaegnägemine 4. Koht: väikses ruumis 5. Aeg: Hommikul kl 9-9.30 6. Vahendid: a) muusikapala, b) viiul, c) flööt, d)kõristi, e)klaver, f)ksülofon, g) laul, h)väike trumm 7. Kordamine 8. Kasutamine, praktiline tegevus. Muusikapala kuulamine näidisena ning pillide katsumine, lapsed peavad ise proovima ja kuulama mis heli antud pill teeb. II osa 1. Tervitus, kontroll – 2 min 2. Uus teema: a) muusikapala (kuula ja tunneta) 3 min b) viiul (kuula heli, katsu, tunneta, proovi käsitled) 2 min c) flööt (kuula, proovi puhuda) 2 min d) kõristi (kuula, kõrista, proovi leida rütmitunnetust) 2min
4. Tämber Puhast, ilma kaasvõnketa heli pole olemas. (seda saab teha vaid elektrooniliselt siinusheli) Pilli tämbrit mõjutavad: 1) Ülemtoonide arv 2) Ülemtoonide kõrgus (järjekord) 3) Ülemtoonide intensiivsus Keelpillid on kõige ülemtooniderikkamad. Klarnetil domineerivad paarituarvulised ülemtoonid. Tämber sõltub heli tajumisest (atakk, hingamine). Oboe, fagott madalad ülemhelid, põhiheli hästi kuulda. Flööt on ülemhelide vaene. Helispekter Ülemtoonide rida PILLIDE JAOTAMINE A 1) Häälestuvad Vastavalt spekter on 2) Mittehäälestuvad harmooniline ja mitteharmoonliline B Mängimiseviisi järgi: 1) Keelpillid Poogenpillid, näppepillid 2) Puhkpillid 3) Löökpillid 4) Klahvpillid C Erich Moritz von Hornbostel ja Curt Sachs avaldasid uue liigituse raamatus Zeitschrift für Ethnologie 1914
Seda nimetatakse inimeste tantsuks. See on kantud edasi põlvkondade kaupa. • Libertango https://www.youtube.com/watch?v= RUAPf_ccobc • Tango https://www.youtube.com/watch?v=k6_cg2LNc- g • Gato https://www.youtube.com/watch?v=23yGtAI12jg INSTRUMENDID • Bandoonium-kuusnurkse põhiplaadija lõõtspill, mis teeb kõrget häält. • Bombo legüero-puust trumm, mis on kaetud kitse-, lamba- või lehmanahaga. • Erkencho-Argentiina klarnet. • Pifilka-aukudeta flööt. NÄITED • https://www.youtube.com/watch?v=woLb87m9tqs • klaver, viiul,kitarr, flööt http://www.visittangobuenosaires.com/musical_in struments-Piano-en.htm LISAKS • Astor Piazolla (11.03.1921-4.07.1992) oli Argentiina tango helilooja ja lõõtsamängija. • Eva Peron-hüüdnimi on Evita. • Ta asutas Eva Peróni Fondi, institutsiooni vaeste abitamiseks. • Töölised jumaldasid Evitat ning Argentiina jõukas
Puhkpillid Reet Jürima 2011 Puhkpillid Puhkpillidel tekib heli puhudes pillitorusse Puhudes hakkab pillitorus õhusammas võnkuma Puhkpillid jagunevad: 1. puupuhkpillid (PPP) 2. Vaskpuhkpillid (VPP) Puupuhkpillid Flööt Oboe Klarnet Fagott Saksofon Flööt Tänapäeva flöötide eelkäijaks on plokkflöödid Kuula YouTube Plokkflöödilugu Flöödi kohta räägitakse huvitavaid legende, näit. pillimees olevat meelitanud flöödimänguga rotid linnast välja või pannud kõik oma võluflöödi järgi tantsima Kuula YouTube - Greg Pattillo - Piano/Flute/Bea tbox Oboe Oboe on üks kõige raskemini õpitavaid instrumente Algaja mängitud oboe kõlab nagu keedetaks elavat parti, see kõlab kähedalt ja nasaalselt
6. Kuidas lõppeb? Lõpplahendus ,,Ooperiraamat noortele" Arnold Werner-Jensen Imbi Kull ,,Valmik ooperi süzeesid" 19. APRILL!!!!! + RETSENSIOON KUULAMINE. Ooper ,,Figaro pulm" Avamäng · Alguses valjem, mingi aeg läheb vaiksemaks ja siis jälle valjeneb Figaro aaria, mis pärineb esimesest vaatlusest · Eesti keeles · Mees laulab · ,,...Ei sa kanna siidirüüd..." · Tuntuim aaria sellest ooperist Ooper ,,Don Giovanni" Avamäng · Flööt, valjeneb, flööt..... · Heli läheb üles-alla-üles-alla Vahuveiniaaria e. Don Giovanni enda aaria · Vahepeale lõõritab ,,OOOOOOOOOOOOOOOO...." Ooper ,,Võluflööt" Avamäng · Rahulik · Aeglane, lüüriline · Siis tempo kiireneb Öökuningannaaaria · Naine lõõritab · Väga tuntud, kõrge · Undab, jube kuulata
saj. Korea ja Hiina muusikute poolt. Traditsiooniline taiko on puust tünn, mis on pealt kaetud tiheda hobuse või hirvenahaga. Taikot mängitakse kahe lühikese puust pulga (bachi) abil. Jaapani trummide seas on kõige tavalisemad odaiko (suur kahepoolne kaunistustega trumm), tsuri daiko (teatud liiki gong), kakko (väike kahepoolne trumm, mida kasutati orkestrites ja õukondades) ja uchiwa daiko (käepidemega tamburiin). Shakuhachi on flööt, is toodi sisse Hiinast Nara ajastu algul. Sakuhachi on umbes 55 cm pikk bambustoru. Selle ülemises osas on neli auku ja alumises osas üks auk pöidla jaoks. Shakuhachil on oma muusikaline repertuaar. Sellel on oma koht ka No (üks traditsioonilise jaapani teatri vorme) orkestrites kus see tihti saadab kotot või shamiseni. Peale shakuhachi on jaapanis ka teisi flöödi liike. Kõige tavalisemad (tehtud harilikult bambusest) on
puhumise teel. Heli tekitamiselt jagunevad pillid kaheks: heli tekitatakse huuliku avasse puhumise teel – flöödid ja heli tekitatakse lesta abil. Lesthuulikuga pillid jagunevad ühekordse lesthuulikuga – klarnet, saksofon ja kahekordse lesthuulikuga – oboe, fagott – pillideks. Kromaatilist mängu võimaldavad puupillidel ülepuhumine ja toru lühendamine. FLÖÖT .... on orkestri puupillide rühma üks kõrgemaid pille – on koos pikoloflöödiga vanimaid puhkpille. Flööt on pärit Aasiast. Esialgu nimetati flöötideks lihtsaid puust torusid, millel oli tavaliselt 6-8 auku ja mida helikõrguste muutmiseks sõrmedega kaeti. Tänapäeval kasutusel olevat flööti täiustas Müncheni õukonnakapelli flöödimängija Theobald Böhm. Tänapäeva flöödil on ulatus c1-d4, pilli heli on õrn, kerge.Pill on in C häälestuses ehk kõlab sama koha pealt kus mängib ka klaver. Noodid kirjutatakse viiulivõtmesse. Flööte valmistatakse peamiselt metallist
Xun (instrument) Xun (lihtsustatud hiina keelest: ; traditsioonilise hiina keelest: ; Pinyin: Xun; kantoni = hyun1) on kerajas laeva-flööt Hiinast. See on üks Hiina vanimaid muusikariistu ja on kasutusel olnud umbes seitse tuhat aastat. Xun oli algselt valmistatud savist või luust, hiljem savist või keraamikast. See on ainus säilinud näide maa (nimetatakse ka "savi") instrument traditsioonilise "kaheksa-tooni" (bayin) klassifikatsiooni muusikariist (olenevalt sellest, kas seade on valmistatud metallist, kivist, siidist, bambusest, kõrvitsast, mullast, nahast või puidust). Komponendeid Xun on munakujuline aerofon (puhkpill), mille eesküljel on vähemalt kolm sõrme auku ja kaks pöidla auku tagaküljel. Kõige peal on pillil on puhkumis auk ja sellel võib olla kuni kümme väiksema sõrme auku, igale sõrmele üks auk. See on sarnane Ocarina pillile, kuid ei sisalda plokkflöödid huulikut, nagu teised erineva...
legend neist ühe järgi elavad trummis muistsete muusikute hinged ja trummi helid on nende läkitus elavatele. Sõnal `yamato' on jaapani keeles mitu tähendust. See on Nara linna endine nimi, kuid tähistab ka tervet Jaapanit ning ka üht perioodi Jaapani ajaloos, mil õitsesid kaunid kunstid. 6 Peatselt Eestis esinev Yamato trummitrupp Puhkpillid 7 Shakuhachi on flööt, mis toodi sisse Hiinast Nara ajastu algul. Sakuhachi on umbes 55 cm pikk bambustoru. Selle ülemises osas on neli auku ja alumises osas üks auk pöidla jaoks. Shakuhachil on oma muusikaline repertuaar. Sellel on oma koht ka No (üks traditsioonilise jaapani teatri vorme) orkestrites kus see tihti saadab kotot või shamiseni. Shakuhachit mängiti algselt Zen-teenistustel ja oli rändavate buda-preestrite lemmikinstrument. Ehkki see flööt kujunes
saj. Korea ja Hiina muusikute poolt. Traditsiooniline taiko on puust tünn, mis on pealt kaetud tiheda hobuse- või hirvenahaga. Taikot mängitakse kahe lühikese puust pulga (bachi) abil. Jaapani trummide seas on kõige tavalisemad odaiko (suur kahepoolne kaunistustega trumm), tsuri daiko (teatud liiki gong), kakko (väike kahepoolne trumm, mida kasutati orkestrites ja õukondades) ja uchiwa daiko (käepidemega tamburiin). Shakuhachi on flööt, is toodi sisse Hiinast Nara ajastu algul. Sakuhachi on umbes 55 cm pikk bambustoru. Selle ülemises osas on neli auku ja alumises osas üks auk pöidla jaoks. Shakuhachil on oma muusikaline repertuaar. Sellel on oma koht ka No (üks traditsioonilise jaapani teatri vorme) orkestrites kus see tihti saadab kotot või shamiseni. Peale shakuhachi on jaapanis ka teisi flöödi liike. Kõige tavalisemad (tehtud harilikult bambusest) on
Väljakaevamistelt on leitud umbes 4500 aastat vana sumeri lüüra, mis on valmistatud sõnnikoljust. Sarvede vahele tõmmati sillus ja keeled. Selline pillikuju jäi püsima pikaks ajaks. Kuninglik pill lüüra oli mitte ainult muusikariist, vaid ka püha ese, mida kanti pidulikel rongkäikudel. Pillidest olid kasutusel veel löökpillid: täristid, lõgistid, kellukesed, trumm. Keelpillidest:harf, lauto. Puhkpillidest: flööt ja salmei. Egiptus. Egiptus asub Aafrika mandri kirdeosas. Maailma pikima jõe Niiluse kaldaile tekkis juba rohkem kui 5000 aastat tagasi võimas riik, mida valitses piiramatu võimuga vaarao. Vana-Egiptuse muusika oli kooskõlas suurejooneliste losside, templite ja püramiididega. Noored neiud tantsisid templites flöödi- ja harfimuusika saatel. Nende käte ja jalgade külge olid seotud teokarpidest kaunistused, mis liikumise ajal kaasa klõbisesid.
KLASSITSISM *tekkisid esimesed muusikaühingud Londonis,Pariisis,Berliinis,viinis *Klassitsismi ajal tuli keskhariduse asemel kõrgharidus *sümfoonia- 4 osaline instrumentaalteos *koomiline ooper- näitlejad teevad nalja *ooper seeria- mütoloogilise ja ajaloolise sisuga *avamäng- sissejuhatus(ooperisse) *sanatiin- 3 osaline instrumentaalteos, Klementi, Scarlati PUHKPILLID: *flööt *oboe *klarnet *fagott KEELPILLID: *Viiul *vioola *kontrabass *tsello
Hiljem Aasia mõjudel muutus muusika elavamaks. Muusika aluseks oli laskuv pentatooniline helirida, mis sisaldas suuri tertse ja pooltoone. Olemas oli 24 veerandtooni, aga kasutati 17 veerandtooni. Toimus templireform. Pillid tõrjuti jumalateenistuselt välja, alles jäi vaid sistrum e. käristi- Isise(viljakus jumalanna)pill. Keelpillidel oli oluline roll ilmalikus & vaimulikus elus (ka matustel). Muusikateooria oli preestrite salateadus. Egiptuses pärit muusikainstrumendid: Harf, flööt, lauto(püsis halvasti hääles), oboe, zalmei- aolos, trompet, trummid. Vana- Kreeka Vana-Kreeka kultuuri ja Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuri seos: Egeuse mere saartelt on leitud harfi ja topeltaulose mängijate marmorfiguurid. Sarnane muusikaõpetus neis maades. Apollonlikku muusikat iseloomustab korrastatult harmooniline ja mõistatuslikkus. Dionysoslikku muusikat aga ekstaatilisus ja meelelisus. Pillid:
Puupuhkpillid Konspekt 8. klassi muusikaõpetusest Puupuhkpillidel tekib heli õhusamba võnkumisel pillitorus. Heli on seda madalam, mida pikem on õhusammas. Piki pillitoru asetsevad augud, mida mängija katab sõrmedega või klappidega, et saada eri kõrgusega helisid. Et tekiks heli, on vaja õhk võnkuma panna ja selleks on vaja kahte asja: huulikut ja trosti. Puupuhkpill ei tähenda materjali nimetust, millest valmistatakse pilli, vaid pilli ehitust ja kõla omadusi. Pille valmistatakse enamjaolt tugevast puidust palisander, kookospalm, raudpuu. Tänapäeval kasutatakse ka sünteetilisi materjale klaas, metall. Puupuhkpillid on: flööt, oboe, fagott, saksofon, klarnet
Tango Sander Laurson Tango Väljendab kirge ja armastust Esitavad peamiselt mees ja naine Pärit Argentiinast(Buenos Airese tänavatelt) Iseloomulikud tunnused Sensuaalne Dramaatiline Tangot esitatakse orkestri saatel Standardtants Sammud järsud ja teravad Tango päritolu Sündis 19. sajandi lõpp Pärit LõunaAmeerikast (Argentinast) 20. sajandil Euroopasse Saatepillid Viiul Klaver Kitarr Flööt Akordion Taktimõõt 4/4 Tempo 120 lööki minutis Riietus Meestel: viigipüksid, triiksärk või ülikond. Naistel keskmise pikkusega kleit Huvitavat Legendi järgi nimetatakse Tangot prostituudi ja sutenööri suhteks. Argentiinas Buenos Airese linnas on püstitatud tango mälestussammas TÄNAME
MAA PILLID Egiptus Varasemad: müra- ja löökpillid 4.at.eKr Kaarharf Pikiflööt Lauto Lüüra Trumm Salmei Trompeti-laadsed pillid Sisfrum Mesopotaamia Lüüra harf lauto rooviled topeltaulos raamtrumm Hiina kin 3000 eKr pipa erhu sansjan lauto flöödi-ja oboe-laadsed pillid suuorel e. seng / luuseng king kong kellad trummid taldrikud e. bood India samgita 2500 eKr sitar vina tanpura sarod tablad pilutrumm tümpsutorud kellad kulinad ksülofo...
MUUSIKAINSTRUMENDID Muusikaõpetus VIII klass Lily Veidenberg Mooste Põhikool Põlva maakond Kaido Palu MUUSIKAINSTRUMENDID · Keelpillid · Puhkpillid · Klahvpillid · Löökpillid KEELPILLID · Poogenpillid · Näppekeelpillid POOGENPILLID Viiul Alt Tsello Kontrabass NÄPPEKEELPILLID Lauto Harf Mandoliin Bändzo Balalaika Kitarr PUHKPILLID · Puupuhkpillid · Vaskpuhkpillid PUUPUHKPILLID Flööt Oboe Inglissarv Klarnet Fagott Kontrafagott Saksofon VASKPUHKPILLID Trompet Tromboon Metsasarv Tuuba LÖÖKPILLID · Määratletud helikõrgustega löökpilid · Määratlemata helikõrgustega löökpilid MÄÄRATLETUD HELIKÕRGUSTEGA Timpan LÖÖKPILLID Ksülofon Kellamäng Vibrafon Kellad...
See algas rahulikult, kuid molnud minoorne. Kllalt tasane algus, polnud teravaid rtme. Siis muutus tugevamaks, kordustega ning prast seda oli ta jlle rahulik. Lugu oli kllalt lhike, kuid iseloomult oli rahulik ning see vikene lugu suutis edastada oma tunded ja pala lpuks jid ainult head mtted alles. Viimaseks palaks oli Theobald Boehm`i (1794-1881) kirjutatud Fantaisie sur les Airs Ecossais (Fantaasia shoti teemadele) op. 25. Lugu algas järsult, kiire tempoga, aktiivselt. Ja siis mängis flööt üksinda, kiirelt, kuid midagi kurba ja rahutut oli sees. Siis oli kiire korduv loo osa. Oli sõdurite moodi, kes marssisid ühe ja sama muusika saatel. Siis oli jälle laia ulatusega ja keskmise tempoga. Lugu jättis piduliku mulje. Seejärel oli aeglane osa, kuid seegi oli rõõmsameelne. Sellele järgnes hüplev ja kiirem muusika, kuid pidulikkus ei kadunud. Peale väikest pausi oli kiire tempo ja teravate rütmidega muusika, millele järgnes hüplev meloodia.
naine, eesti) F. Schubert „Metshaldjas“ klaver, tagaajamine, varsti mees tenor F. Schubert „Muusikale“ naine laulmas, suht aeglaselt kõrgel toonil, klaver F. Schubert „Ave Maria“ sõnad alguses, naine J. Brahms „Unelaul“ lullaby ooperi vormis G. Bizet ooper „carmen“ escamilio kupleed mees G. Bizet ooper „Carmen“ „Segedilia“ naine, flööt valss G. Bizet ooper „Carmen“ „Habeneera“ naine, halamine G. Verdi ooper „Traviata“ Joogilaul mees koor naine G. Verdi ooper „Traviata“ germonti aaria mees E. Grieg süit „Peer Gynt“ Solveigi laul aeglane sünge rahulik, vana naine kiljumas M. Glinka ooper „Ivan Sussanin“ Ivani aaria mees, aeglane M. Mussorgski ooper „Boriss Godunov“ Varlani aaria tempokas, mees, jooks Sümfooniad M
Kordamine Muusika sünd. Esi- ehk ürgaeg Homo habilis ehk mõtlev inimene muusika sünd algul rütmid ja rütmikeel keelpillid tekkisid vibu kasutuselevõtuga vanim puhkpill kiviaja flööt (luust, viis sõrmeauku) sarvepillid maagilise tähendusega tantsud kunst oli seotud uskumustega, tekkis religioon Vanaaeg. Iidsed tsivilisatsioonid põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskond varajane pronksiaeg riiklus, varanduslik kihistumine kasutusel kiri, ülestähendused vaimsetest väärtustest esimene noodikiri Kreekas noodikiri oli vokaali ja instrumentaali jaoks eraldi muusikalised tööd filosoofidelt: Platon, Aristoteles, Pythagoras muusika kosmoloogia maailmakorraldus
Tango Agnes Põder, Andriane Poljakova 8.B Päritolumaa Argentina Juured Tango sündis Tango linnas ja pärast rändas Hispaaniasse ja Argentinasse. Iseloomulikud tunnused tujukas seksuaalne dramaatiline täpsus Esitajad Astor Pantaleon Piazzolla, silmapaistvaim helilooja Tanguedia Quintet (viiul, bandoneoon, elektrikitarr, kontrabass, klaver) Carlos Gardel, laulja-laulukirjutaja Saatepillid Viiul klaver kitarr flööt akordion Tants ja riietus Tango sammud on järsud ja teravad. 4/4 taktimõõt Viigipüksid ja triiksärk või ülikond keskmise pikkusega kleit Huvitavad faktid legendi järgi kujutab tango prostituudi ja sutenööri suhet Buenos Aireses on püstitatud tango mäletussammas surmatants Näide https://www.youtube.com/watch?v=NZwTf8hnGHE Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Tango http://www.dcstiil.ee/liikmetele/tantsude-ajaloost-ja-iseloo must/ täname
Ansambleid saab liigitada kahe põhitunnuse järgi, need on: * muusikute arv · Pillikoosseis Ansamblite nimetused, mis lähtuvad muusikute arvust, on tuletatud ladinakeelsest arvsõnadest. Instrumentaalmuusikas on aja jooksul välja kujunenud teatud pillikoosseisude kindlad nimetused: Keelpillitrio- viiul, vioola, tsello Klaveritrio- Viiul, tsello, klaver Keelpillikvartett- Kaks viiulit, vioola, tsello Klaverikvintett- Kaks viiulit, vioola, tsello, klaver Puhkpillikvintett- flööt, oboe, klarnet, fagott, metsasarv Esitatavast muusikastiilist sõltuvalt võidakse mõiste ,,ansambel" tähistamiseks kasutada erinevaid sõnu: rahvamuusikaansamblit nimetatakse ka külakapelliks, rock- ja popmuusikas kasutatakse sõna ,,bänd" Küsimusi ja ülesandeid. 1. Milliste esituskoosseisude puhul pole tegemist ansambliga? 2. Tuleta meelde, millised muusikalised mõisted on veel seotud ladinakeelsete arvsõnadega. 3. Tuleta meelde, milline on rock-bändi koosseis. 4
pilli ehitus ja soe tämber(kookospalm, pukspuu, palisander, elevandiluud, eboniit, klaas, metall) Kõikide puupuhkpillidel in kõlalehter, klapisüsteem(leiutati 19. sajandil) Heli kõrgus sõltub pillitorus võnkuva õhu samba pikkusest . Igal puupuhkpillil on huulik. Huuliku erinevad tüübid 1.aukhuulik-flööt 2. ühekordne lesthuulik ehk trost- saksofon, klarnet 3. kahekordne lesthuulik ehk topelttrost-fagott, oboe Flööt Flööt on vanim puupuhkpill, kõige kõrgem. Kõige levinum on hõbeflööt. Tänapäeval on aga väga tuntud põikflööt(15 auku) Tuntuimad mängijad on Neeme Punder ja Mihkel Peäske. 1. puupuhkpill millel võeti kasutussele oli klapppuhkpill. Leiutas Theobald Boehm. Vaskpuhkpillid Vaskpuhkpill on lühem või pikem metall toru,mille ühes otsas asub kausshuulik ja teises kõlalehter. Vaskpuhkpilli valmistatakse põhiliselt metallisulamitest(messingist) Kõla on terav,plekine
Koraal ladina keelne ühehäälne kirikulaul. Melism kaunistus, ühe silbi juures lauldakse palju noote. Liturgia jumalateenistuse korrastatud ülesehitus. Keskaegne ilmalik laul: Goljaarid vagandid, panid kirja esimesi ilmalikke laule. Bernart de Ventadorn 12. saj trubaduurilüürikas enim säilinud viisidega mees. Estampii vanim tants. Saltarello väga populaarne tants renessansi ajal. Pillid: orel (vanimaid, õukonnamuusika), psalteerium, rataslüüra, flööt, trompet, tromboon. Von Bingen varasemaid heliloojaid, prohvet, kirjutanud loodusest, meditsiinist, luulet. Moralitee näidend inimesest ja saatanast. Mitmehäälne muusika keskajal: Burdoon saatehääl, meloodiast madalamal. Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt. Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. Organum saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. Leonius 12
tiheda hobuse- või hirvenahaga. Taikot mängitakse kahe lühikese puust pulga (bachi) abil. Jaapani trummide seas on kõige tavalisemad odaiko (suur kahepoolne kaunistustega trumm), tsuri daiko (teatud liiki gong), kakko (väike kahepoolne trumm, mida kasutati orkestrites ja õukondades) ja uchiwa daiko (käepidemega tamburiin). odaiko 8 Puhkpillid Shakuhachi on flööt, mis toodi sisse Hiinast Nara ajastu algul. Sakuhachi on umbes 55 cm pikk bambustoru. Selle ülemises osas on neli auku ja alumises osas üks auk pöidla jaoks. Shakuhachil on oma muusikaline repertuaar. Sellel on oma koht ka No (üks traditsioonilise jaapani teatri vorme) orkestrites kus see tihti saadab kotot või shamiseni. Shakuhachit mängiti algselt Zen-teenistustel ja oli rändavate buda-preestrite lemmikinstrument. Ehkki see flööt kujunes edaspidi vaid muusikute instrumendiks on
Tango tantsu sisuliselt jalgsi partner ja muusika järgi kõndides.On olemas 8 tango stiili.Näiteks cortina on tango pala umbes (2060sekundid). Mida mängitakse vahel palana tango tantsupidudel.Se annab tantsjatel teada et nende tants on lõppenud. 20. sajandi algul jõudis tango Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse ja sai eriti suurlinnade nooblites ja vabameelsetes ringkondades ülipopulaarseks. Tangomuusikat esitas tüüpiliselt orkester, kuhu kuulus viiul, klaver, kitarr, flööt ja akordion. Muusika päeval 22. novembril 2007. aastal Argentina pealinnas.Avatati tango mälestussammas.
20. sajandi algul jõudis tango Euroopasse ja Põhja- Ameerikasse ning sai eriti suurlinnade vabameelsetes ringkondades ülipopulaarseks. Tänapäevaks on välja arenenud mitu erinevat tangostiili: Argentiina stiil paljude eri variatsioonidega, Soome tango, võistlustantsus tuntud Ameerika ja rahvusvaheline stiil. Kuigi tango on Ladina-Ameerika päritolu, liigitatakse teda võistlustantsus standardtantsude hulka. Tangomuusikat esitab tüüpiliselt orkester, kus on viiul, klaver, flööt, akordion ja kitarr. Euroopas ja Põhja-Ameerikas tantsitava tango on tavaliselt 4/4 taktimõõdus mängitav pala. Sammud on järsud ja teravad, astutakse üle kanna, esmalt liiguvad jalad siis järgneb keharaskus. Argentina tangos liigub esmalt keha, siis jalad. Sammud on sujuvamad, astutakse üle päka, jalgade töö on keerukam, rütm varieeruvam, tantsuvõte lõdvem. Euroopa ja Põhja- Ameerika variatsioonile iseloomulikke järske peapöördeid Argentiina tangos ei tunta.
Ma olen käinud Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus, Poolas, Slovakkias ja Ungaris. Ungari reisist on mul kõige värskemad mälestused, kuna käisin seal eelmisel suvel. Kui ma Ungarisse läksin, siis külastasime mitmeid riike : Läti, Leedu, Poola, Slovakkia ja Ungari. Reisin koos ansambliga Karupojad, kus ma juba teist aastat mängin viiulit.Seal mängivad lapsed ja nende vanema erinevatel pillidel : mitut liiki kandleid, akordion, kontrabass, flööt ja erinevad rütmipillid. Meie lood on pärit rahvamuusikast. Selle ansambliga olen käinud ka erinevates laagrites. Reisi alguses sõitsime läbi Lätist ja Leedust. Poolas külastasime soolakoopaid. Soolakoobastes olid kõik ruumid soolast. Slovakkias käisime jääkoobastes. Seal oli väga külm, harjumatu oli suvel minna jääkoopasse. Vaatasime ka eemalt Kõrg Tattraid. Eemalt avanes kaunis vaatepilt. Külastasime ka Budapesti linna. Kangelaste väljakul olid
sajandil Korea ja Hiina muusikute poolt. Traditsiooniline taiko on puust tünn, mis on pealt kaetud tiheda hobuse- või hirvenahaga. Taikot mängitakse kahe lühikese puust pulga (bachi) abil. Jaapani trummide seas on kõige tavalisemad odaiko (suur kahepoolne kaunistustega trumm), tsuri daiko (teatud liiki gong), kakko (väike kahepoolne trumm, mida kasutati orkestrites ja õukondades) ja uchiwa daiko (käepidemega tamburiin). Puhkpillid Shakuhachi on flööt, is toodi sisse Hiinast Nara ajastu algul. Sakuhachi on umbes 55 cm pikk bambustoru. Selle ülemises osas on neli auku ja alumises osas üks auk pöidla jaoks. Shakuhachil on oma muusikaline repertuaar. Sellel on oma koht ka No (üks traditsioonilise jaapani teatri vorme) orkestrites kus see tihti saadab kotot või shamiseni. Shakuhachit mängiti algselt Zen-teenistustel ja oli rändavate buda-preestrite lemmikinstrument. Ehkki see flööt
RETSENSIOON Külastasin teisipäeval 25.11.2014 Keila muusikakooli kus esitas Peeter Vähi kontserdi ``Muusika Eestimaale``. Peeter Vähi sündis Tartus ning õppis akordionit, kontrabassi ja muusikateadust. 1974. aastal alustas Vähi Tallinna Konservatooriumis kompositsiooniõpinguid professor Eino Tambergi käe all ning 1980 omandas heliloojadiplomi. Vähi on töötanud kontserdiprodutsendina Eesti Kontserdis ning tegutsenud plaadiprodutsendina. Käesoleval hetkel on Peeter Vähi ERPi (Estonian Record Productions) kunstiline juht ning muusikafestivalide "Orient", "Klaaspärlimäng" kunstiline juht, Heliloojate Liidu juhatuse liige, Budismi Instituudi nõukogu aseesimees, Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi liige, Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu nõukogu liige ning Drikung Kagyu Ratna Shri Keskuse president. Tegemist oli instrumentaal muusika kontsertiga kus kõlasid paljud pillid: Neeme Punder (flööt), Harry Traksmann (viiul...
Tango sündis kiiresti kasvavate ja etniliselt kirevate suurlinnadeBuenos Airesse ja Montevideo alamklasside seas, sidudes Euroopa muusika ja tantsutraditsiooni (habaneera) Lõuna Ameerika päritolu milonga ja Aafrika rütmidega (candombe). Mis muusikaga tantsiti? Algul tantsiti tangot mistahes sobiva muusika järgi, hiljem hakati looma spetsiaalseid palasid. Tangomuusikat esitas tüüpiliselt orkester, kuhu kuulus viiul, klaver, kitarr, flööt ja akordion. Tangomuusika üheks väljapaistvamaks heliloojaks peetakse argentiinlast Astor Piazzollat. Astor Pantaleón Piazzolla oli Argentina tangohelilooja ja lõõtsamängija. Üldiselt Väljendab kirge ja armastust. Esitavad peamiselt mees ja naine. Iseloomulikud tunnused: sensuaalne, dramaatiline. Euroopas ja PõhjaAmeerikas seltskonna ja võistlustantsuna tantsitava tango saatemuusikaks on tavaliselt 4/4 taktimõõdus pala
1950. aastate algul kujunes bebop'ist välja muusikastiil mis sai nimeks cool jazz. Käibel on ütlus: mängida jahedalt olemata seejuures külm. Vastukaaluks bepop'i lärmakusele oli cool jazz rahulikum ja emotsionaalselt vaoshoitum. Phkpillide kõrgeregistri asemel eelistati keskmist, madalat, kõla oli mahe ja vahel isegi tuhm, kasutati tagasihoidlikke atakke ning vähest vibraatot. Hakati kasutama jazz- koosseisu jaoks ebatraditsioonilisi pille nagu flööt, vibrafon, baritonsaksofon ning isegi mitsasarv ja oboe. Cool jazz'i palad olid pikemad ja toetusid enam arrenžeeringutele. Loobuti hoogsast edasirühkivast rütmist, ideaaliks sai vaoshoitud, põhirütmist justkui mahajääv pulss. Harmooniasse tungisid mitme helistiku üheaegne kasutamine ja ning kindla helistiku puudumine heliteosel. See trend ilmnes esimesena trompetist Miles Davise mängus. Noorukina mängis ta Charlie Parkeri 1945. aasta kvintetis, aimates järele
vokaalaariale.* Aaria see on koht, kus tegelane oma tundeid välja elab. Meeleolu ei muutu ühes aarias. Retsiatiiv jutustatakse kõike. Oratoorium tuleneb sõnast palvesaal. Erinevus ooperist: puudub lavaline tegevus, sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega. Keskne tegelane on jutustaja. Koori tähtsus palju suurem kui ooperis. Kantaat esitas solist kammerans. Saatel Sümfooniaorkestri koosseisu kuuluvad: puupuhkpillid: nt flööt, oboe vaskpuhkpillid: nt trompet, tuuba keelpillid: nt viiulid, vioolad löökpillid: kellamäng, kastanjetid
Pärnu Linnaorkestri 2012-2013 hooaja lõppkontsed 26 aprillil toimus Pärnu Kontserdimajas Pärnu Linnaorkestri 2012-2013 hooaja lõppkontsert. Kontserd oli jagatud kolmeks osaks: Carl Maria von Waber 2. sümfoonia, Richard Wagner ,,Wesendonck-Leider" 1857-1858 (wesendoncki laulud) ja Richard Wagener ,,Siegfrid Idyll". Kontserdil mängis viiul, vioola, tsello, kontrabass, flööt, oboe, klarnet, fagott, metsasarv, trompet ja triangel. Kontserdil dirigent oli Jüri Alperten, solist Heli Veskus (sopran) ja kontserdmeister Kristel Eeroja-Põldoja. Esimene osa oli C.M. von Weber 2. sünfoonia. C.M. von Weber 2. sünfoonia oli jagatud kaheks ,,Allegro" ja ,,Adagio ma non troppo". Muusika algus oli mitmekülgne ja värvirikka kõla, aga lõpu poole muutus muusika rütmikamaks ja lõbusamaks. Teine osa oli R.Wagner ,,Wesendonck-Lieder"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
