Ussid ja limused (0)

Lameussid
Rõngusssid
Ümarussid
Teod
Karbid
Peajalgsed
Näide
Imiussid , paelussid : maksakaan, nookpaeluss , laiuss, nudipaeluss
Vihmauss , kaan, mudsatuplane, hulkharjasuss
Liimuksolge
Kiritigu, sarvtigu,. Mudatigu, viinamäetigu , seatigu
Rannakärp,järvekarp, lamekarp, südakarp, ebapärlikarp
Sepia, Kalmaae, kaheksajalg
Välisehitus
Lame keha, keha kaitseb rakutu kest e. kutiikula , 2 ininappa, lülistumata keha.
Vöö, nahklihamõik, lülistunud keha, pea puudub, harjased , epiteel
Mõlemast otsast teritunud, lülistumata, pisike, kutiikula
Koda, nahakurd , silmad(näevad ainult valgust), pea ja ajlg, kühtjalgsed, 2 paari kombitsaid, maitsmine , kompimine
Lubiainest laheosaline koda, kere ja jalg, pole pead, kompimine, maitsmine
Kombitsad iminappadega, kotikujulised, maitsmine, nägemine, suured silmad, lõuad, millega purusatavd kalu
Seedelundkond
Suu- neel -sööögitoru- umbselt lõppev sool. Sool mahukas ja külgmiste jätketega, nendee kaudu toimub toidu jaotumine ussi kehas. Pärakut pole, tahked toidujäägid eritatakse suu kaudu, vedelad neerudega
Algab suuavaga, söögitoru, pugu, magu , sool, pärak, eritustorukesed
Sooltoru algab suuavaga ja lõpeb pärakuga. Toit ja toidujäägid ei segune. Kaks neeru.
Suuava-neel-hõõrel-magu-sooltoru-maks-üks neer /pärak
Magu, maks, sooltoru, süda, neer,
Tindinääre, seepiaplaat, lehter
Vereringe
Puudub
Väike peaaju , kõhtmine närvikett, suletud vereringe, pikissoned, ringsooned
Puudub
Avatud vereringe, veri voolab veresoontes ja kehaõõnsustes
Süda , veresooned
Veres vaseühendid, peaaegu suletud
Hingamine
Puudub
Naha kaudu
Puudub
Masismaateod kopsudega, veeteod lõpustega
mantlihõlmade vahel paiknevate lõpustega
Toitumine
Toitub peremeeslooma maksast
Toitub taimejäänustest ja org-ainetest.
Toitub iniemse sooles olemvast poolseeditud toidust
Toitub taimedest /lehtedest
Toitub ainurasketest, vähikestetst mis satuvad veega mantliõõde
Seepiad ja kalmaarid- ujuvatets kaladest ja selgrootutest, kaheksajalad merepõühjas elavatest loomadesr
Paljunemine
Liitsugulised.
uss muneb munad peremeha maksa, sealt liiguvad munad soolde ja siis rohule, satub vette, munast koorub vastne , tungib vees elava teo maksa, vaste tuleb uuesti vette ja kinnitub taime külge, rohusööja loom nakatub ussigas eda süües, soolest liigub uss maksa ja hakkab sellest toituma.
Liitsugulised
kaks vihmaussi vahetavad seemnerakke, limast moodustub kookon ja algab munemine, munarakud viljastatakse, vihmauss poeb kookonist välja, munad arene, seejärel koorub vihmauss, moodeta areng
Lahksuguline.
Muna alguses 2 nädalat õhu ja niiskuse käes, selle aja jooksul tekib vastne, saastanud toiduga satub inimese soolde, vastne väljub, kandub verega kopsu, elab kopsus, liigub täiskasvanununa kopsuõõnde , neelu , sõõgitorru ja mao kaudu soolde.
Liitsuguline , arenevad moondeta, vahetatvad seemnerakke, seemnehoidlas, munarakud viljastavad seemnerakud , munad asetataks emulda, kooruvad uued teod
Lahksuguline, moondega areng.
Munevad mantliöönde, veevooluga liiguvad emaskarbi juurde, munad viljastatkase, munast koorub vastne, kiinituvad karbi võrkjate lõpuste külge, kevadel lähevad vastesed vette, kinnituvad kala lõpustele, elavad seal paar kuud, siis laskuvad nad põhja ja muutuvad väikesteks karpideks
Lahksugulised.
Isane asetab kombitsaga seeemnerakud emaslooma mantliõõnde, emasloom muned mere põhja javalvab mune, pärast järglaste koorumist nad surevad.
Tähtsus
Parasiidid , nõrgestab peremeesorganismi, kui organism noor, siis võib ka surra.
Mulla kobestajad, lgundajad, osa toiduahelast
Vees ja mullas elavad. Lagundajaad, parasiidid loomasdes ja taimedes.
Osa toiduahelast, söögiks iniemstele, parasiitusside vastsed arenevad tigudes, aiakahjurid
Osa toiduahelat, väärisehted, toiduks, vee filtreerijad, kaltsium ja lubi söögiks kanadele, kahjurid
Osa toiduahelast, inimesed söövad neid.