Putuka ajakiri (0)

Putuka ajakiri
Selts liblikalised
Päevapaabusilm
Hiidkarul
Timo Juurik
Valtu Põhikool
8.klass

Sisukord

Päevapaabusilm 3
Välimus 3
Sigimine 3
Rõõvik 3
Elukoht ja toitumine 3
Hiidkaruslane 4
Kohad 4
Välimus 4
Munemine 4
Intervjuu 5
Sõnumiveerg 6
Kasutatud materjal 6

Päevapaabusilm

Välimus

Päevapaabusilma tiibade siruulatus on 40–55 mm. Tiibade ülakülje põhitoon on kirsipruun [1]. Iga tiiva tipus on valge, sinise ja musta tooniga silmlaik. Tiibade alaküljed on tumehallist mustani. Lennul paistab ta hästi silma tiibade ülakülje kirevuse tõttu.

Sigimine

Eestis, nagu suures osas Euroopast, on päevapaabusilm kõikjal tavaline. Ta lendab augustist septembri alguseni ja pärast talvitumist aprillist juunini enne munemist. Erinevalt pajudest liblikatest talvitub ta valmikuna. Ta muneb kuni 500 muna korraga.

Rõõvik

Röövik on kuni 42 mm pikk. Tal on 6 rida jäiku ogasid ja igal kehasegmendil on palju pisikesi valgeid täppe. Ta koorub munast umbes nädal aega pärast munemist ning toitub kõrvenõgestel ja humalatel. Röövikud elavad mitmekaupa. Nukk on nurgeline ja liblika pea on nukus suunatud allapoole.

Elukoht ja toitumine

Täiskasvanud päevapaabusilmad elavad metsadel, põldudel, aasadel, karjamaadel, parkides ja aedades. Nad elavad mägedes kuni 2500 m kõrguseni ning toituvad mitmesuguste taimede nektarist, samuti toituvad nad puumahlast ja mädanenud puuviljadest .

Hiidkaruslane

Kohad

On enamalt jaolt aktiivsed õhtusel ajal, aga võivad pimedas lennata ka valguse peale. Neile sobivad niiskemate lehtmetsade lagendikud ning metsaveered. Suvel kohtame ühe põlvkonna valmikuid – juuni keskpaigast kuni augustini .

Välimus

Esitiibade põhivärv on mustjasroheline koos sinaka metallläikega, neid ilmestavad kollakasvalged kuni oranžid laigud. Karmiinpunastel mustade veertega tagatiibadel näeme musti laike. Liblika mustjasrohelisel rindmikul näeme kahte oranži pikijoonekest ning tiibade siruulatus võib olla nii vähem kui enam viiest sentimeetrist.

Munemine

Emasliblikas muneb paar-kolmsada muna, kes talvituvad kas nuku või röövikuna.

Intervjuu

Päevapaabusilmaga
Miks ei valitud sind aasta putukaks?
Järelikult pole minu aasta, aga ega ma kurb ei ole, lasen teistel ka särada.
Kas oled üllatunud ,et Hiidkaruslane valiti aasta putukaks?
Jah natukene küll, sest ega teda alati ei näe.
Mis sa arvad miks valiti tema `?
Sest, et ööliblikaliike esineb meil küll kümme korda rohkem kui päevaliblikaliike, ent rahva hulgas teatakse neist veel vähem kui päevaliblikatest. Ööliblikate maailm on vähemalt sama põnev kui päevaliblikate maailm ning kui oleme valinud aasta liblikaks ööliblika, on meil võimalus seda maailma pisut ka teistele tutvustada.
Mis on veel temas erilist?
Kolmandaks on hiidkaruslase lugu põnev ka tema eksootilist välimust arvestamata.
See liik leiti Eestist esmakordselt 1902 . aastal, leiukohaks Kübassaare Saaremaal. Tervelt saja aasta jooksul oli ta meil sõna otseses mõttes legendi tasemel, pikkade ajavahemike järel leiti vaid üksikuid isendeid, kes tõenäoliselt olid juhuslikult siia sattunud. Ning järsku ilmus liik nii Eesti kaguossa kui lääneossa (2003. aastal). Neis piirkondades on hiidkaruslased sellest ajast alates püsivalt elanud, sest üksikuid isendeid on leitud peaaegu igal aastal. Ja sealjuures lendavad nad Kagu-Eestis paarisaastatel, Saaremaal aga paaritutel aastatel.

Sõnumiveerg

Kadunud noor päevapaabusilm, viimati nähti teda õunapuutalu juures. Kui teda näete võtke ühendust Mari Muriga.
Leitud paaripäevane Päevapaabusilm. Hetkel on toimetatud hooldaja juurde, kui kellegil on kaduma läinud siis ühendust võtta tel 5446857.
Müüa Hiidkaruslase munad, 10 tk 5 eurot. Sobivad elama maale, korterisse ei sobi. Tel 52873945

Kasutatud materjal

Wikipeedia
Postimees
Google