Referaat röövritsikast (0)

Tõrva Gümnaasium

Piia Pähklamäe
8.a klass

Röövritsikas

Referaat

Juhendaja
õpetaja Tiia Tamm

Tõrva 2007

Sissejuhatus
Röövritsikad kuuluvad putukate klassi, röövritsikaliste seltsi ning sugukonda. Röövritsikad veedavad oma elu, otsides putukaid, kellele oleks võimalik jahti pidada. Nad ei põlga nälja kustutamise eesmärgil ära isegi oma lähisugulasi. Kannibalistlikud kalduvused sunnivad röövritsikaid erakuelu elama. 2000 liiki, kellest kõige värvikirevamad ja omapärasemad elutsevad troopilistes ürgmetsades. Nad väga omapärase välisehituse ning eluviisiga vaegmoondelised putukad.
Eluviis
Kõige rohkem röövritsikaid elutseb sooja kliimaga piirkondades, eriti troopikas, mis on koduks enamikule teadaolevast 2000 liigist. Nad elavad kuivadel kõrbealadel, mägistel aasadel, Aafrika savannides ning niisketes vihmametsades. Röövritsikalised elavad enamasti üksikult, osade liikide isenditel esinevad individuaalterritooriumid, mida sissetungijate eest kaitstakse. Elupaigaks on enamasti puud, põõsad ja teised taimed, kus nad püsivad enamasti liikumatult paigal ning varitsevad saaki. On siiski ka liike, kes elutsevad maapinnal ning jälitavad saaki.
Toitumine ja jahipidamine
Röövritsikal on ainult talle omased röövjalad, mis on varustatud teravate ogadega. Reis ja jalasäär käivad kokku, moodustades kääridena toimiva võimsa haardeaparaadi. Saaki varitsev ritsikas istub rohu sees või põõsaste lehtede varjus ülestõstetud eesselja ja eesjalgadega. Sellise poosi tõttu kutsutakse röövritsikaid tihti ka palvetajateks. Ohvri lähenedes ründab palvetaja teda ootamatult. Põgenemiskatsed on mõttetud, kuna ogade abil hoiab ritsikas oma ohvrit kindlalt kinni. Et ohver ei liigutaks, hammustab palvetaja kõigepealt selle pea otsast ning seejärel neelab alla saagi ülejäänud osad. Selleks, et saakloom varitsevat röövritsikat ei märkaks on röövritsikatel evolutsiooni käigus välja kujunenud varjevärvus ja kehakuju, mis nad vastavas keskkonnas märkamatuks teeb.
Paljunemine
Röövritsikate kurameerimisest on peaaegu kõik kuulnud , muuhulgas seda, et mõnedel liikidel hammustab emane isasel suguakti ajal pea otsast. See komme avastati röövritsikaid vangistuses jälgides ning pikka aega peeti seda putuka sigimisega seotud nähtuseks. Uuemad uurimused näitavad siiski, et vabaduses elavate röövritsikate hulgas esineb kannibalismi palju harvem. Röövritsikate tuntuimaks esindajaks on kahtlemata palvetaja, kelle munemisperiood algab suvel ning venib hilissügiseni. Munemine toimub, nagu kõigil röövritsikatel, küllaltki omapäraselt. Emane hakkab munema kohe pärast paaritumist – ta istub seejuures rahulikult kivil või taimevarrel, vaid aeg-ajalt ettepoole kummardudes. Sel ajal tulevad munetist välja munad koos kleepuva vedelikuga, mis mune kattes kiiresti tardub. Nii tekib iseloomulik kapsel - ooteek. Neid võib tihti näha näiteks tarade või telefonipostide otsas. Ooteek koosneb kambritest, milles igaühes asub piklik muna. Munade arv kõigub 100- 300-ni, nad jäävad kapslisse kevadeni. Ooteegi ülaosas on eriline sagar, kus asub kapslist väljumise ava. Kevadel poeb vastne läbi ava poolenisti välja ning kestub. Ta meenutab juba täiskasvanud palvetajat, ent peab veel palju kasvama ja läbi tegema veel neli kestumist.
Enesekaitse
Röövritsikatel on rohkesti vaenlasi ennekõike lindude hulgas. Mõningad suured ritsikaliigid kaitsevad end rünnaku eest esijäsemetega, mille siseküljed on nii teravad , et võivad inimese käe verele kriimustada. Teised üritavad ründajaga võideldes teda hirmutada. Näiteks Ida-Aafrika liik Pseudocreobotra wahlberg tõstab oma kattetiivad selja kohale, paljastades eredad silmatähnid. Mõned liigid üritavad tekitada ka hirmuäratavaid helisid. Kalimantani saarel elav Hestiasula sarawaka paljastab tiibu sirutades oma punased puusad, kollased reied ja mustad, kollaste laikudega tiivad. Lisaks krabistab ta tiibadega ja plõksutab eessääri vastu reisi. Parim kaitse on siiski hea maskeering. Enamik rohus või lehestikus elutsevatest röövritsikatest on rohelist värvi. Liikumatus asendis on nad peaaegu nähtamatud.
Kas tead, et…

• Röövritsikaid nimetatakse ka palvetajateks.
  
• Oma suurusest hoolimata munevad kõik röövritsikad sama suurusega mune.
  
• Suured röövritsikad on võimelised ründama ning ära sööma isegi konni ja linnupoegi.
  
• Mõningad Aafrikas ja Kaug-Indias elutsevad röövritsikad meenutavad kujult ja värvuselt lilli. Kunagi arvati, nende välimus peaks ligi meelitama õienektareist toituvaid putukaid. Hiljem selgus siiski, et see peaks neile vaenlase silmis hirmuäratavust lisama .
  

Põhiandmed
Suurus
Pikkus: Sõltuvalt liigist 1-16cm.
Tiivad: Mõnedel liikidel tiivad puuduvad, mõnedel on jälle kaks paari.
Paljunemine
Troopikas aastaringselt , parasvöötmes suvel.
Munade arv: 10-400
Koorumisaeg: Sõltuvalt temperatuurist 3 nädalast kuni 6 kuuni.
Eluviis
Harjumuspärane eluviis: Elavad üksikult.
Toitumine: Teised putukad ja ämblikud, suured liigid söövad isegi konni, pisikesi sisalikke ja linnupoegi.
Lähisuguluses olevad liigid
Tarakanid ja heinaritsikad.
Kasutatud kirjandus:
http://www.zbi.ee/satikad/putukad/roov/roov_o.ht m
http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://www.zbi.ee/satikad/images/r/r004.jpg&imgrefurl=http://www.zbi.ee/satikad/putukad/roov/roov.htm&h=408&w=399&sz=15&hl=et&start=5&tbnid=2L3paBC4J5gE9M:&tbnh=125&tbnw=122&prev=/images%3Fq%3Dpalvetaja%26svnum%3D10%26hl%3Det%26sa%3DN
Loomariigis Kaart 4