Mudatigu (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

10

odt

Mereannid

Teod Arvukad kojaga ja kojata teod kuuluvad tigude ehk kõhtjalgsete klassi. Kuigi me tunneme tigusid kui aiakahjureid, elab enamik 72 000 teadaolevast teoliigist meredes ja ookeanides. Paljud neist on lihasööjad ning osa halvab saaki tugevatoimelise mürgiga. Koos kalmaaride, kaheksajalgade ja karpidega moodustavad nad limuste hõimkonna. Eesti magevetes on enamlevinud mudateod, labateod, emateod ja punnteod. Veekogude tavaline asukas on mudatigu ehk mudakukk. Kojasuudmest väljaroninud mudatigu liigub mööda põhja edasilihaselise jala abil. Peas asuvad tal tundlad ja kombitsad. Nende puudutamisel tõmbab mudatigu end välkkiirelt kotta. Teod hoiavad tugevate lihastega oma koda suletuna, kaitstes end nõnda vaenlaste ja kuivamise eest. Mudateod toituvad veetaimedest, mida nad peenestavad kõvade hambakestega kaetud keele abil. Ka oma munad kinnitavad teod veetaimedele. Kuigi mudateod elavad vees, kasutavad nad hingamiseks õhuhapnikku

Kokandus

9

wps

Limused

Asudes vaatlema tigude pehmeid kehaosi, tuleb eelkõige märkida suuremal või vähemal määral eristunud pead, kus paiknevad suu, silmad ja kombitsad, ning kõhupoolel massiivset lihaselist laia tallaga jalga. Vahetult koja all asetseb mantel, mis ümbritseb sisusekotti ja mille eesmine paksenenud serv ripub vabalt looma kere peal ja katab oma all moodustuva mantliõõne. Eesti magevetes on enamlevinud mudateod, labateod, emateod ja punnteod. Veekogude tavaline asukas on mudatigu ehk mudakukk. Kojasuudmest väljaroninud mudatigu liigub mööda põhja edasi lihaselise jala abil. Peas asuvad tal tundlad ja kombitsad. Nende puudutamisel tõmbab mudatigu end välkkiirelt kotta. Teod hoiavad tugevate lihastega oma koda suletuna, kaitstes end nõnda vaenlaste ja kuivamise eest. Teod hangivad toitu mitmesugusel viisil ­ osa sööb ,,karjamaadel'' kas vee all või

Bioloogia

9

doc

Peajalgsed

Peajalgsed Limused ehk molluskid on väga rikas selgrootute loomade hõimkond; umbes 120 000 liiki. Peamised limuseklassid on teod, karbid ja peajalgsed. Peajalgsed (Cephalopoda) kuuluvad merelimuste klassi. Nüüdisajal on peajalgseid peaaegu 800 liiki. Peajalgsete hulka kuuluvad kalmaarid, seepiad ja kaheksajalad elavad soolastes meredes. Neid elutseb kõigis merekihtides, ka süvameres. Väljasurnud liike on üle 11 000. Enamik peajalgseid on kojata, koda on ainult laevukestel ehk nautilustel. Peajalgsed on kotikujulise kehaga ning neil puudub jalg. Nende keha on jaotunud pea ja kereosaks. Osal neist (nt. kalmaaridel ja seepiatel) on seljaosas naha all õhuke plaatjas sisemise toes. Jalg on muundunud suu ümber paiknevateks pikkadeks, iminappadega varustatud kombitsateks ehk haarmeteks. Nendega nad püüavad saaki. Kombitsatel paiknevate meelerakkude abil tunnevad peajalgsed väga hästi lõhna ja maitset. Nad leiavad saagi üles ka ilma seda nägemata. Saagi kinnipüüdmiseks kasu

Bioloogia

8

doc

SINIVAAL

Haapsalu Linna Algkool Hõimkond: keelikloomad Klass: imetajad Selts: vaalalised Sugukond: vaguvaallased Perekond: sinivaal SINIVAAL Referaat Koostas : Susanna Ojamäe Õpetaja : Viive Karnau Haapsalus, detsember 2010 SISUKORD: I Sisukord II Sissejuhatus III Teema; 1.Elukoht 2. Kehakuju ­ kohastumine eluks vees 3. Hingamine 4. Toitumine 5. Paljunemine 6. Käitumine 7. Sinivaala püük ja kasutamine IV. Kokkuvõte V. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus KAS TEADSID SINIVAALAST, ET... 2 * Suurim teadaolev isasloom, kellest on kirjalikke märkmeid, oli 31 meetrit pikk. Emasloomad on veelgi pikemad. Kõige raskem registreeritud vaal kaalus 178 tonni. * Inglastest vaalapüüdjad kuts

Bioloogia

4

doc

Vaalalised

Vaalalised Vaalasid on leitud kõikides ookeanides - troopikast jäisest polaarmeredeni. Suurim maailmas elanud loomadest on sinivaal ning väikesed delfiinid ja pringlid. Selles rühmas on kokku 70 vaalaliiki. Hammasvaalad jahivad kalu ja kalmaare kuid hiiglasuured kiusvaalad, kelle hulka kuuluvad sinivaal ja heeringavaal, toituvad veest kalu ja krevetisarnaseid loomi sõeludes. Hammasvaaladel on üks hingamisava, kuid kiusvaaladel on kaks. Kuigi ühtki vaalaliiki pole veel päriselt hävitatud, on küttimine, kalapüünised ja merede reostamine viinud paljude liikide arvukuse väga madalale. Enamik vaalalisi on karjaeluviisiga, osa sooritab igal aastal pikki rändeid. Vaalalisi on ka Eesti vetesse sattunud. Vaaladel kehakuju on arenenud voolujooneliseks, mis aitab vees kergemini edasi liikuda. Tugevad külje - ja sabalihased tõukavad neid edasi. Ka uimed on voolujoonelised. Vesi on külm elupaik, seepärast on vaalalistel paks kehasoojust hoidev rasvakiht. Kui saabub talv, rändab e

Loodusõpetus

1

doc

Tigu, karp

vahetavad seemnerakke. ja vahetavad seemnerakke. KIRITIGU JÄRVEKARP Väliskuju koonusjas lame koostis lubiaine lubiaine värvus mitmekesine pole eriti mitmekesine Eestis kaitstavad limused- ebapärlikarp,viinamäe tigu. Läänemere karbid- söödav ranna- ja südakarp. Limustele iseloom. tunnused- hõõrel, tundlad, kombitsad. Peajalgsetele iseloom. tunnused- kombitsad, nokataolised lõuad, suured silmad, tindinääre, lehter, närvisüst. võimaldab kehavärvi muuta, meelerakkude abil tunnetavad maitset ja lõhna. Karpidele iseloom. tunnused- sisse-ja väljavooluava (alumise kaudu sisse, ülemise välja), meeltest maitsmis- ja kompimismeel (jalaga), kaheosaline koda (lukuside ühendab pooli, avab ja suleb

Bioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)