Erinevad linnud (1)

Hiireviu

Levik : Hiireviu on levinud Euraasia metsa ja metsastepivööndis ning Vahemeremaadel ja mõnedel Atlandi ookeani idaosa saartel ja Lõuna-Himaalajas. Eestis on hiireviu kõikjal levinud tavaline haudelind .
Toitumine: Saaki varitseb õhus käratult tiireldes või kuskil kõrgemal kohal vaikselt varitsedes. Toitub valdavalt hiirtest, mügridest, värvulistest, noortest kanalistest ja partidest. Ründab ka kodukanu, eriti kui need veel noored on.
Pesitsemine: Pesapuuks valib enamasti kuuse või männi, harvem mõne lehtpuu. Sama pesa võib hiireviu kasutada aastaid, kusjuures iga pesitsuskorra eel lisatakse pessa värskeid oksi. Täiskurna 2...4 munaga leiab aprilli lõpul. Munad on valged, kaetud roostepruunide, kollaste ja hallikate laikudega.
Ohustatus ja kaitse: Hiireviu on looduskaitse all, kuuludes kaitstavate liikide III kategooriasse.
Laanepüü
Levik: Levinud on laanepüü Euraasia metsa- ja metsastepivööndis, mägimetsades alates Ida- Prantsusmaast ja Norrast kuni Kolõma ülemjooksu, Ohhoota mere ranniku, Hokkaido ja Kesk-Koreani. Eestis mandril kõikjal levinud, saartel mõnes üksikus kohas Hiiu- ja Saaremaal.
Toitumine: Sööb nii taimset kui ka loomset toitu. Viimaseks oleksid mardikad , sipelgad ja teised selgrootud. Talvel toitub lehtpuude pungadest, suvel rohttaimede lehtedest, seemnetest, selgrootutest ja marjadest.
Pesitsemine: Laanepüü on monogaamne liik, paarid moodustuvad kas kevadel või sügisel. Mängud toimuvad kevadel ja sügisel, valdab aga ikka kevadine. Paarid püsivad koos kogu haudeperioodi, haub vaid emaslind . Pesa asub maapinnal lohus või puu otsas vanades viupesades. Muneb aprilli keskpaigas ja pesas on kuni 15 muna.
Ohustatus ja kaitse: Kuulub looduskaitse alla, III kategooriase.

Kanakull

Levik: Levinud on Euraasia ja Põhja-Ameerika metsades ja avamaastikes. Ka Madagaskaril. Eestis ühtlaselt levinud harilik haudelind.
Toitumine: Kanakull on tüüpiline röövlind, kelle saagiks langevad pisinärilised ja väiksemad linnud .
Pesitsemine: Pesitsema hakkab hiliskevadel, pesa ehitab enamasti kuuse, harvem männi, kase või haava otsa. Mai alguses on kurnas 3...4 muna, harva 2 või 5.
Ohustatus ja kaitse: Kuulub looduskaitsealuste liikide II kategooriasse.

Metskurvits

Levik: Metskurvits on levinud Euraasia metsvööndis, Euroopas ka metsastepis, alates Püreneedest, Prantsusmaast, Briti saartest ja Skandinaaviast kuni Sahhalini ja Jaapanini.
Toitumine: Metskurvitsa toiduks on mullas elavad ussid, putukad ja nende vastsed . Eelistatumateks toitumispaikadeks on metsaojade ja -kraavide pehmed kaldad , veeloike ääristav muda ja üldse vesisemad kohad, kust saab toitu hankida nokaga mudas songides.
Pesitsemine: Suve jooksul pesitseb kaks korda, mistõttu mäng kestab vastavalt aprilli keskelt mai keskpaigani ja juuni keskelt juuli alguseni . Mängulennul lendab isaslind lagendike ääres puulatvade kõrgusel ja toob kuuldavale piiksuvaid või krooksuvaid häälitsusi. Pesa on kurvitsale tüüpiline - kõrtega väheselt vooderdatud maapinnalohk varjavate põõsaste või noore puu all. Täiskurnas on 4 kreemjat hallide koorelaikude ja ruugete väikeste pealislaikudega kirjatud muna. Esimene kurn on täis aprilli lõpul - mai algul. Kui esimene kurn peaks mingil põhjusel hävinema, esineb tal ka järelkurni, mis aga ei ole tavaliselt enam nii suured.
Ohustatus ja kaitse: Looduskaitse alla ei kuulu.

Järvekaur

Levik: Euroopa, Aasia , Põhja-Ameerika arktiline, subarktiline ja boreaalne vööde. Eestis haudelind rabadel.
Toitumine: Peamiselt kalatoiduline. Eestis võib sooritada toiduotsinguil ka 40 km rändeid sisemaa rabajärvedelt merele.
Pesitsemine: Peamiselt tundra - ja taigavööndis, rabaveekogudel. Eelistab suremaid, sügavaid ja hästi taimestunud järvi.
Ohustatus ja kaitse: Kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse.

Ronk

Levik: Levinud üle kogu Eesti vastavalt sobiva pesitsusbiotoobi olemasolule. Üldiselt on liik levinud valdavas osas Euroopas ja Aasias. Toitumine: Segatoiduline lind, kelle toiduks on nii haiged või haavatud linnud kui ka väiksemad imetajad ning putukad, igasugune taimne toit ja raibe. Pesitsemine: Pesitseb okasmetsades ja pesa ehitab peaaegu eranditult männile, enamasti kõrgele selle võrasse. Võib kasutada ühte pesa mitu aastat järjest. Pesa koosneb okstest ja raagudest, sees on pehmem materjal. Kurnas on 4...6 muna, mis rohekashallid ja tumepruunide laikudega.
Ohustatus ja kaitse: Ei kuulu kaitstavate liikide hulka.

Sinikael- part

Levik: Levinud peaaegu kogu Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis on üldlevinud haudelind.
Toit: Segatoiduline. Sööb veetaimede rohelisi osi, seemneid ja juurikaid, teraviljade seemneid, veeputukaid, vähilaadseid ja limuseid.
Pesitsemine: Pesa ehitatakse enamasti vee lähedale. Tavaliselt paikneb pesa kuivades kohtades maapinnal, olles hästi varjatud põõsaste jne poolt. Munemine algab aprillis, massiline munemine toimub mais. Täiskurnas on 8...11 muna.
Ohustatus ja kaitse: Ohustavaks on eelkõige veekogude reostumine. Looduskaitse alla ei kuulu.

Siidisaba

Levik: Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika metsavööndi põhjaosas, talviste hulgurännete ajal massiliselt ka lõuna pool kuni Lõuna-Euroopani ja Kesk-Aasiani. Eestis tavaline läbirändaja kevadel ja sügisel, pesitsemas haruharva.
Toitumine: Väga ablas lind. Kogu talvepäev kulub toiduotsinguile. Sööb hiiglahulgal marju ja mitmesuguseid teisi vilju , sageli tühjendavad täielikult kogu pihlaka, viirpuu , kadaka, kibuvitsa või mõne muu puu. Osa suurest marjade ja viljade kogusest väljub seedetraktist seedumata ja nii aitab neid levitada. Poegi toidetakse enamasti selgrootutega.
Pesitsemine: Metsatundras, taiga okas- ja kasemetsades, alustab maikuus. Vanemad ehitavad koos pesa, enamasti 2...15 m kõrgusele kuuse otsa, sageli ka männile. Ehitusmaterjalina kasutab kuivi raagusid, samblikutorte ja sammalt, kasetohu kiude, see on kausjas ja massiivne, põhi vooderdatud sulgedega. Pesas 3...6 (7) muna, haub peamiselt emaslind, isaslind aga toidab teda sel ajal. Inkubatsiooniaeg 14 päeva. Eesti pesitseb juhuslikult.
Ohustatus ja kaitse: Ei kuulu looduskaitse alla.