Saurused (0)

http://www.miksike.ee/docs/referaadid/roomajad.ht m
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/dinosaurused2.ht m
http://www.miksike.ee/docs/lisa/2klass/1dinosaurused/dinosaurused.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Dinosaurused
Entsüklopeedia: “Tahan kõike teada”
Saurused
1 . Saurused elasid me planeedil umbes 230 miljonit aastat tagasi.
Viimased , kellest me teame surid välja umbes 65 miljonit aastat tagasi.
Dinosaurused elasid maal umbes 150 miljonit aastat.
Ükski inimene pole kunagi dinosaurust näinud, sest esimesed inimesed ilmusid planeedile umbes 4 miljonit aastat tagasi.
2. Saurused olid roomajad , kes arenesid kõige erinevamateks eluvormideks.
Esimesed dinosaurused olid kerge ehitusega, harilikult 3-4,5 meetrit pikad. Nende kivistisi on leitud Madagaskarilt ja Lõuna-Aafrika rannikult.
Peamine, mis eristab dinosaurusi teistest roomajatest, on see, kuidas nende keha toetus jalgadele .
Iidsete ja tänapäevaste roomajate jalad asuvad keha küljel, nii et liikudes lohiseb keha mööda maad, dinosauruste luustikud olid arenenud nii, et jalad asusid keha all, tõstes kogu keha maast lahti.
3.
Dinosauruste suurus oli äärmiselt erinev
Kõige väiksemad olid kanapoja suurused.
Suurima dinosauruse pikkus ninaotsast sabaotsani oli kolmkümmend meetrit ja kaal kuni 130 tonni.
Sauruste nahk oli kuiv ja kõva, see koosnes väikestest ümaratest soomustest
Mõndadel saurustel oli kuni 2000 hammast .
Neil oli väga väike aju.
4. Dinosaurusi oli nii taim- kui ka lihatoidulisi.
Lihasööjad dinosaurused
Kõik lihasööjad dinosaurused olid enam- vähem sama kehakujuga, kuid suurusevahed olid märgatavad.
Kõik kuulusid teropoodide hulka.
Lihasööjad ei elanud karjades vaid hoidsid tavaliselt omaette .
Suured dinosaurused tõenäoliselt varitsesid saaki, rünnates neid avali lõugadega.
Lihasööjad liikusid kahel jalal ja suutsid joosta kuni 50km /h.
Tõeliselt püsisoojased võisid olla ainult lihasööjad saurused.
Taimetoidulised dinosaurused
Taimetoiduliste dinosauruste toit sõltus nende suutüübist.
Mõndade suu oli lame nagu pardi nokk, need sõid tõenäoliselt igasuguseid taimi.
Kitsalõualised saurused sõid tõenäoliselt ainult teatud taimi.
Taimesööjatel olid nürid hambad, mis olid head lehtede närimiseks.
Suurimad taimetoidulised saurused olid võimelised sööma kuni 1 tonni lehti päevas.
Taimetoidulised saurused olid kõigusoojased hiiglased.
Nad ei saanud oma kehatemperatuuri reguleerida. See oli tingitud soojast ja niiskest kliimast ning hiiglaslikust kehamassist.
5.Dinosauruste munad meenutasid linnumune ja olid üllatavalt väikesed.
Enamik oli umbes kartuli suuruse ja kujuga.
Väike suurus tähendab, et pesalane oli samuti väike ja vajas vanematelt palju hoolitsust ja kaitset.
Osad saurused munesid oma munad teiste kolooniatesse, et kaitsta neid kiskjate eest.
6. Tyrannosaurus on üks kõige tuntumaid sauruste liike.
Ta oli suurim ja hirmsaim maismaakiskja, kes kunagi olemas on olnud.
Täiskasvanud tyrannosauruse pikkus ninaotsast sabaotsani oli 14 meetrit ja kõrgus oli 6 meetrit.
Tal olid väga lühikesed esikäpad, ta ei ulatunud nendega isegi suuni.
Ta hambad olid väga teravad ning nende pikkus oli umbes 15cm.
Tyrannosaurused olid lihatoidulised ja toitusid teistest väiksematest saurustest.
7. Diplodocus kuulub kõige pikemate teadaolevate dinosauruste hulka.
Ta kael oli 8 meetri pikkune , keha 5 meetrit ja saba 14 meetri pikkune.
Loom kaalus 10 tonni.
Diplodocus oli taimtoiduline , ta rebis oma nõrkade hammastega puult lehti suutmata neid õieti puruks mäluda.
8.kuidas dinosaurused end kaitsesid?
Dinosaurused kaitsesid ennast mitmel erineval moel.
Esiteks võisid nad olla liiga suured, et teiste saagiks langeda
Teiseks suutsid mõned saurused väga kiiresti joosta ning kiskjate eest pääseda
Kolmandaks võis aeglaselt liikuv dinosaurus olla kaetud ogade ja sarvedega, millega sai kallaletungijaid peletada.
9. 65 miljonit aastat tagasi surid välja kõik saurused.
Paljud inimesed usuvad, et dinosauruste väljasuremise põhjustas kliimamuutus, kui suur meteoriit või asteroid tabas Maad.
Teise teooria järgi langes väljasuremine ühte vulkaanilise tegevuse kõrgperioodiga, mis kogu olemasoleva asutuse hävitas.
Siiski, välja ei surnud ainult dinosaurused, samal ajal suri välja enamik merisisalikke ja pterosaurusi, nagu ka plankton , mille tillukestest koorikutest on moodustunud kriidilademed, ammoniidid ja säilinud trilobiitide liigid.
On raske ette kujutada väljasuremise täpseid põhjusi või näiteks seda, miks kilpkonnad ellu jäid.