Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kameelion (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

PowerPoint Presentation



Kameeleoni tutvustus


Liigid ●  Kameeleonide liike on umbes 90. ●  Enamik kameeleonidest  elab Madagaskaril, Aafrikas (välja arvatud Sahara  kõrbes) ja Lõuna-Aasia põõsastel ja puudel. Neid on ka Lõuna-Euroopas.      Panther kameeleon Veiled kameeleon  


Välimus ● Kameeleonide kere on külgmiselt  lapik. ● Tangitaolised haardjalad (varbad  on rühmiti kokku kasvanud). ● Haardsaba soodustab liikumist  puudel ja põõsastel . ● Silmad liiguvad teineteisest  sõltumatult, see võimaldab jälgida 
kogu ümbrust. ● Silmi katavad poolkerajad laud,  milles on ainult väike ava.


Toitumine ●  Kõik kameeleonid püüavad putukaid. ●  Saba kasutavad kameeleonid vahel ka haardeorgina saagi      tabamiseks. ●   Kameeleon  liigub  okstel  ülimalt  aeglaselt.  Näpitsakujulised  varbad  võimaldavad tal hästi oksast kinni hoida. Nad püüavad putukaid kiiresti 
väljapaiskuva pika kleepuva keele õõnsasse tippu. Keel võib pikeneda 
kuni kuus korda ja liikuda kiirusega ligi 10 m/s.


Munemine ● Emane muneb 20 kuni 30 päeva pärast paaritumist. ● Munemise algusest saab aru emase rahutuks muutumisest. ● Emane muneb 30 kuni 60 ovaalset muna, mis kaaluvad 1-1.5 grammi. ● Muna jäetakse pinnasesse kraabitud urgu hauduma 3–10 kuuks. ● Kameeleon vabastab end ise munast.                                                


Kuidas ja miks kameeleonid  värvi muudavad? ● Läbi aastasadade on need kavalad roomajad arendanud endas võime  värvust ja mustrit muuta – seda just selleks, et ümbrusega kokku 
sobituda ja end ohu eest peita. ● Kameeleoni nahk koosneb mitmest värvi- ehk pigmendikihist. ● Temperatuurist, taustavärvusest ja meeleolust sõltuvalt muudab nahk  värvi. ● Sageli on kameeleon roheline, sest ta elab peamiselt lehestikus. ● Samuti võivad nad muuta oma nahavärvust, et köita vastassugupoole   tähelepanu.


Faktid kameeleoni kohta ● Kameeleonidel ei ole trummikilet, seepärast ei suuda nad vastu võtta  helisid. ● Maailma suurim kameeleon on hiid- ehk raitkameeleon, kes elab  Madagaskari saarel Kenyas ja on 63 sentimeetrit pikk. ● Madagaskarilt on avastatud kääbuskameeleoni liik, mis on nii tilluke, et  võib kõndida täiskasvanud inimese sõrmeküüne serval. Ta kasvab 
maksimaalselt 16 mm suuruseks (meessoost isendi puhul) ning 30 mm 
pikkuseks, mis teeb sellest maailma kõige väiksema neljajalgse looma.


Brookesia micra- kääbuskameeleon


Aitäh kuulamast!

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • page10

Vasakule Paremale
Kameelion #1 Kameelion #2 Kameelion #3 Kameelion #4 Kameelion #5 Kameelion #6 Kameelion #7 Kameelion #8 Kameelion #9
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2022-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Vassu123 Õppematerjali autor
Kameelioni liigid, välimus, toitumine, munemine, kuidas värvi muudavad, faktid

Sarnased õppematerjalid

Kameeleon
1
docx

Kameeleon

Kameeleon Kameeleonlased (Chamaeleontidae) on lähedases suguluses agaamlastega. Kameeleone on üldse kokku umbes 90 liiki, enamik neist Madagaskaril ja Aafrikas. Kameeleonide kere on külgmiselt lapik. Tangitaolised haardjalad (varbad on rühmiti kokku kasvanud) ning haardsaba soodustavad liikumist puudel ja põõsastel; saba keerdub ümber oksade spiraalselt. Silmad liiguvad teineteisest sõltumatult, see võimaldab jälgida kogu ümbrust; silmi katavad poolkerajad laud, milles on ainult väike ava. Kameeleonidel ei ole trummikilet, seepärast ei suuda nad vastu võtta helisid. Neil on võime valguse, niiskuse, hirmu, nälja, ärrituse, janu ja muu sellise puhul muuta oma värvust ja mustrit. Kui kameeleon liigub lehtedeta oksale, muudab ta oma värvi kiiresti pruuniks, lehtedes jällegi roheliseks. Vastasega silmitsi seistes võib kameeleon muutuda isegi mustaks (kui ta on vihane). Värvus muutub sel moel, et naharakud muudavad suurust ja v

Ajaloolised sündmused
Puisniitude loomastik
47
doc

Puisniitude loomastik

EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/iseloomustus.htm) Kasvukoha järgi ja

Pärandkooslused
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To

Kirjandus



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun