Klassikirjand "Eesti head ja vead" (0)

Klassikirjand
„Eesti head ja vead“
Eesti on arenenud riik Ida-Euroopas, mille rahvaarv küündib 1,3 miljonini. Eesti pindala on ligikaudu 45 000 ruutkilomeetrit, mis on teiste riikidega võrreldes üsna pisike number. Eestimaa ei pruugi olla pindalalt suur, aga see-eest oleme me vaimult suured. Vanust pole samuti palju, kõigest 20 aastat. Eesti riik on sobilik nendele, kes otsivad rahulikku elupaika Euroopas koos toreda elanikkonnaga ja paljude võimalustega äraelatumiseks. Eesti on riik, mis kannab hoolt oma elanikkonna eest nii heas kui halvas . Aga olenemata sellest on eri arvamusi sama palju kui Eestis elanikke. Kõikidel on eri muljed oma kodumaast ning sellega seonduvast elu- olust . Need muljed on seinast seina ja kohati väga vastakad.
Eesti näol on tegu arenenud riigiga, mille tugitala põhineb organiseeritusel ja oskuslikul tegutsemisel. Meie riik ei ole iseseisvunud esimest korda. Ajaloost natuke. Esimest korda taasiseseisvuti 1918. Aastal, mil püsiti lausa 22 aastat iseseisvana. Selle sündmuse saavutamiseks nähti tohutul kombel vaeva, inimesed surid oma riigi eest, tehti riskantseid otsuseid ja eelkõige üritati kõigest väest. Kõik nulliti, kui 40. Aastal okupeeriti Eestimaa vene võimude poolt. Järgnes pikk periood musta vaikust , kuniks 1991. Aastal saavutati NSVL liidu lagunemise järel taasiseseisvus . See sündmus tekitas Eestist taas vaba riigi, mis oli otsekui hüppelaud riigi arengus. 20 aastaga on olnud tohutu areng ja minevik näitab, mida on tehtud, et meie saaksime olla vabad ning võtta maksimumi endi eludest.
Eestis elamisel on omad plussid ja omad miinused. Neid on piisavalt palju, et kõik ei tule lausa hoobilt meeldegi, ja kui tuleks, siis ei oleks ühelgi inimesel piisavalt aega neid lahata. Probleemidel on erisugused lahendused, mõnikord pole nende lahendused kiiretoimelised ja efektiivsed, teinekord on küsimus lihtsalt viitsimises. Eesti võimukamate riigiorganite peamine ülesanne on hoida Eesti riik tegevuses ning olla võimeline vastu astuma kõiksugustele takistustele. Elu on näidanud, et kui tekib mingisugune möödapääsmatu probleem, siis abi leitakse kiirelt. See on Eesti juures vägagi hea, tekib probleem, siis võetakse asi võimalikult kiiresti vaatluse alla ja tegutsetakse võimalikkuse piires. Konfliktide ja erimeelsuste lahendamisel käitub Eesti väga sõbralikult ja kainelt, mõeldes kõik enne tegutsemist viimseni läbi. Teiste riikide hädast väljaaitamisel paneb Eesti tihtipeale samuti käe külge ja toetab abivajajaid. See on suurepärane, sest nii luuakse rahvusvahelised suhted teiste riikidega, mis omakorda võib tulevikus vägagi kasulikus osutuda. Viimane põhiline näide siin kontekstis on Kreeka abistamine nende raskel ajal. Meil pole küll piisavalt raha anda, aga iga väiksemgi summa on neile abiks. Väga üllas tegu.
Eestis on 47 linna, mõned neist suuremad, mõned väiksemad. Igas ühes on erinevad võimalused, kas on rohkem ostukeskuseid või näiteks spordiharrastajatele trenne. Need tegurid on seinast-seina ja midagi katastroofilist mõndade poekettide mitteeksisteerimises pole. Küll aga on üks suur viga Eesti oma raha ära kaotamine. EEK oli meie iseseisvuse peamine tunnus, võib öelda lausa, et sümbol. Oma raha on privilieeg, mida ei tohiks anda ära või kaotada nii lihtsalt. Euro on küll Euroopa liidu ühine tunnusmärk, aga isegi ilma eurota oleksime saanud rahus edasi olla. Eesti kroonil polnud isegi otsest devalveerimise ohtu, kuigi võrreldes euroga on viimane üks vägagi stabiilne raha. Loodetavasti oli euro kasutuselevõtmisel ka mõni tagumine eesmärk, mida lihtrahvas , siinkohal mina, ei tea. Jätkates positiivsemal toonil, siis Eestil on peale raha veel paekivi , rukkilill ja suitsupääsuke, seega kultuuri kadumine pole ohus. Nende asendamine muutuks juba märksa raskemaks pähkliks sealsetele kõrgematele organitele Toompeal.
Minu kodumaa on hea paik elamiseks kõikidele inimestele. Multikultuursus on siin mingil määral levinud ja seda tolereeritakse. Siin on eri riikide saatkonnad, huviringid , klubid ja kõiksugused muud võimalused leidmaks kommunikatsiooni oma rahvuskaaslastega. Eestimaa on tuntud otsekui väga ilusa turismiriigiga, kus on kaunid naised ja odavad kaubad . Las see arvamus püsib, inimesed külastavad ilusat riiki olenemata levinud arvamusest. Eesti muutub järjest suuremaks , välismaalt liiguvad rahvusvaheliste firmade kontorid Eestisse, uued tuntud brändid saabuvad Eestisse ja majandus areneb väljamaa firmade ning inimeste arvelt.
Eestil on häid külgi hulganisti rohkem kui halbu külgi. Eesti elatustase on kõrgemal keskmisest, tööpuudus väheneb järjestikku ning aastate jooksul on tekkinud tugev infrastruktuur majanduses, mille abil suudetakse meelitada rahvusvahelisi firmasid Eestisse. Eesti pole pelgalt majandusriik, kus on kõrge elatustase. Eesti on riik, kus on oma kultuur, oma keel, oma rahvas ja oma inimesed. Meil on pikaajalised traditsioonid, mis on tekkinud pika aja jooksul läbi pikkade aastate. Eestimaa ajalugu on väga kirev ning sellele pole veel lõppu tulla. Olgu see nii hea kuis tahes, Eesti on hea riik oma sisult ja olemuselt .