rohkem kultuure segunevad, seda mitmekesisem see ka on. Seega arvan mina, et see on hea võimalus rahvastel mitmekesistada oma kultuuri. Teisalt on multikultuurse ühiskonna suureks miinuseks on näiteks oht väikerahvaste kultuuride hävimisele. Näiteks, kui üha rohkem ja rohkem segunevad erinevad rahvad, siis tihtipeale väikerahvaste kultuurid saavad kannatada ja kõige enam mõjutada teistest kultuuridest ning selle tulemusena võib nende enda kultuur hääbuda. Olgugi et muu maailmaga ühtemoodi tegutsemine võib tunduda lihtsamana, on siiski hea kultuuri erinevusi sälitada. Seega arvan ma, et iga rahvas ka väikerahvas võib oma kultuuri säilitada ka teadlikult, olenemata teiste kultuuride mõjust. Multikultuurse ühiskonna plussiks võib ka pidada seda, et see avardab palju inimeste silmaringi, nende mõttelaadi ja maailmapilti. See aga omakorda tähendab seda, et mida
paaritumise rituaalid kes ees see mees ja kui tuli mõni teisest hõimust loom (loomad elasid karjades ja enamasti paaritusid kellegagi sellest karjast) endale kaasat nõudma, aeti ta eemale, kuna tal olid teises hõimus olles teised tõekspidamised kujunenud ja kehtis vere puhtana hoidmise reegel. Saurused arenesid, puutusid tihedamalt kokku ja õppisid teistelt liikidelt ellu jäämise võimalusi kas pole see siis multikultuursus? Samas võisid eri liikide loomad koos ühel väljal vett juua või söögipoolist otsida. Nähes aga, et süüakse ka endale võõraid "asju", söödi nälja ajal ka neid nii jäid loomad ehk ellu multikultuursusest kasu lõikamine. Ürgajal tohiti järglasi saada vaid oma hõimu inimestega teise hõimu liikmeid ei lastud enda hõimu lähedalegi. Nii võis juhtuda, et üks hõim arenes edasi kiiremini kui teine, kasutades kergemaid ja tulutoovamaid töövõtteid,
SISSEJUHATUS Kuna rahvusvaheline kaubandus ja teaduslik ning poliitiline koostöö tihenevad, teevad akadeemikud, rahvusvahelised organisatsioonid ning koguni rahvad ja valitsused järjest suuremaid pingutusi, et parandada omavahelisi suhtlemisvõimalusi ja dialoogi. Üha enam saab selgeks, et selle eesmärgi saavutamiseks on lisaks võõrkeelte õppimisele senisest märksa laiemas ulatuses soovitatav ka heatahtliku, mõistva suhtumise kujundamine teiste rahvaste tavadesse, nende ühiskonna ja kultuuri eripäradesse. (Lewis, 2003, lk 24) Kuna Eesti ettevõtted on hakanud ja hakkavad tõenäoliselt ka edaspidi järjest rohkem koostööd tegema välismaal asutavate ettevõtetega, siis on töötajatel vaja tundma
NL-ga sarnaselt etnograafia). Antropoloogia kujunes välja eksootiliste kultuuride uurimisest ning see on välja kasvanud peamiselt koloniaalvallutustest (kasulik oli uurida koloniaalmaa inimeste maailmapilti) ja misjonitegevusest (ristiusustamise eesmärgil. Misjonärid uurisid ka enda maa kolooniate usku, et kristlust sujuvalt edasi anda). Etnoloogia lätteks sai ka rahvuslus: enda kultuuri juurte otsimine ja selle väärtuse tõestamine. Kultuuri mõiste & olemus etnoloogias ja antropoloogias Ühtsed definintsiooni pole kultuurile siiani, 90ndatel loeti kokku ~400 erinevat definitsiooni. On püütud arendada Tyleri stiilis kokkuvõtvaid ja olemuslikke sõnastusi (White, Tylor). Teised loobusid defineerimisel pikkadest loeteludest (Herkovits) E. Tylor 1871: "Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab inimese poolt ühiskonna
on kultuuriline kirevus, kuidas maailmas kõik erinevad rahvad koos elavad ja kuidas me võiksime seda mõista. Need distsipliinid tegelevad inimese uurimisega, neid huvitab milline on inimene kultuurilise subjektina. Mõista inimest kui sellist, inimest ühiskonnas, erinevas kultuuri keskkonnas. Põhiidee on et kõik inimesed, kultuurid ja tegevused on võrdsed, need ei ole ühesugused, vaid võrdsed. Kultuur. Põhiküsimus on, mis on põhiline termin, mis on selle mõte? Keskne mõiste mõlemas distsipliinis on KULTUUR. Üldiselt mõeldakse kultuurist millestki, mille on loonud inimesed, kes on üle keskmise andekad (muusika, kunst jne). Lisaks selle järgi suudab seda mõista ja tõlgendada samuti vähemus. Sel juhul on kultuur ainult mingile tippkihile. Selline mõistmine on intellektuaalide seas olnud valitsev ja kõik muu mis elus ette tuleb ei ole kultuuriks peetud. Kuid etnoloogia ja
Massiühiskonna tekkimine enam ei ole niivõrd märgatavaid kultuuripiire; rahvused muutuvad sarnasemateks (levivad sarnased kultuurielemendid). See ei tähenda , et inimeste vaheline mõistmine areneks. Massiühiskonnaga seonduvalt mõjutatakse inimesi ühiskonna ideoloogiale alluma. Sellele vastanduvalt tekivad subkultuurid. MÕISTED Kultuurirelativism väärtustatakse kultuuride erinevusi. Äärmuslikus olukorras mingit ühiskonda/ kultuuri saab hinnata ainult selle ühiskonna enda väärtushinnangutega ühist mõõdupuud ei ole. Etnotsentrism tendents pidada enda kultuuri paremaks, hinnata teisi kultuure oma mõõdupuuga. Emic uurimisstrateegia, mis keskendub uuritavate inimeste endi seletustele, tähenduskategooriatele. Püütakse uurida ühiskonda seestpoolt, kuidas ise maailma tunnetavad. Toob esile, kuidas inimesed ise maailma näevad. Etic rõhutab pigem teadlase enda seletusviise, kategooriaid, tähendusi, mida uurija tähtsaks peab.
Integreerides uusi väärtusi, jõuab inimene teisele enesemõistmise tasandile. 2.1 KULTUUR JA IDENDITEET Mõiste kultuur haarab maailma mitmekesiseid nähtusi ja seetõttu on tal palju erinevaid määratlusi. Esmakordselt käsitleti mõistet kultuur teaduslikust aspektist 18. sajandi teisel poolel. Saksa filosoof Wilhelm Wundt tõlkis ladinakeelset sõna kui hoolitsust, mis on suunatud elu paremaks muutmiseks. Tänapäeval on kultuuri mõistmine seotud küsimustega selle sisust (nt: mis on kultuur?), protsessist (nt: kuidas kultuur tekkis? loodi? kujunes ja kujuneb?) ja selle loojast. Niisiis mõistetakse kultuuri all inimtegevust ja selle tulemusi kõige üldisemal kujul, mis eristub loodusest st sellest, mis pole inimeste loodud. Mitmed 20. sajandi teadus- ja filosoofiasuunad, eriti antropoloogiline lähenemine, mõistavad kultuuri kui teatavat mentaalset ja käitumuslikku mudelit. Erinevatele inimrühmadele (perekond, kogukond, rahvus jm) on omane teatav
2) Kõik, mida inimesed on loonud, on kultuur See hakkas arenema 19.saj teisel poolel. 1871 inglise teadlane Edward Tylor esitas esimese antropoloogilise kultuuri definitsiooni: kultuuri uurimine kujunes professionaalseks teaduseks. Klassikaline kultuuridefinitsioon: Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab inimese poolt ühiskonna liikmena omandatud oskumusi ja harjumusi nagu teadmised, uskumused, kunstid, moraal , seadused, tavad ja paljud teised. Selle juures on oluline on see,et ta ei välista mitte mingeid nähtusi, pm kõik võiks kuuluda kultuuri alla. Kultuur peab olema loodud inimese poolt ühiskonnaliikmena. Leslie White hakkas 1930ndatel uuesti mõtisklema Tylori vaimus. Leiti, et Tylori mõtted on liiga lihtsakoelised. White : kultuur on kehaväline, ajutine kogum asjadest ja sündmustest, mis sõltuvad sümboliseerimisest. Kultuur sisaldab seadmeid, ornamente, rituaale, mäne, kunstiteoseid jne. Sümboliseerimine
Kõik kommentaarid