Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

RELIGIOON - INIMESE PÄÄSTJA VÕI HUKUTAJA? (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks religioon on inimese pääastja?
RELIGIOON - INIMESE PÄÄSTJA VÕI HUKUTAJA?
Minu esse teema on „ Religioon - kas inimese päästja või hukutaja?“. Mina valisin seda teema,sest ta on väga aktuaalne tänapäeva elus. Mina ise elan multikultuursus ühiskonnas, kus on olemas paljud erinevad inimesed,kellel on oma kultuur ja oma usk. Kuna kõik inimesed on erinevad, meie maailmas tekkivad palju skandaale ja usuteemalise tüli. Minu esse eesmärk on arutada selle teema kohta ja teha oma kokkuvõte, saada aru kas religioon on inimese päästja või hukutaja.
Kuna minu esses jutt läheb religioonist ja tema mõjutamist, tahan alustada sellest,mis on religioon üldse. Wikipeedia sõnastikus on kirjutatud,et „Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused.“ Mina olen täiesti nõus selle väitega.
Siin tekib küsimus : Miks religioon on inimese pääastja? Esiteks,võib alustada sellest,et religioon tekkis väga palju aega tagasi.Religioossetest tekstidest on alguse saanud ja edasi kandunud kirjakeeled ning kirjaoskus. Religioon on ajaloos olnud ja on ka praegu tihedas seoses hariduse, teaduse, meditsiini, filosoofia, ajaarvamise, kunsti, kirjanduse, muusika valdkondadega. Minu meelest see argument on väga tähtis,sest usulised inimesed oma religiooniga alati arendavad ise ennast.Veel usk annab inimestele toetust ja lootust,et elus kõik võib muuta heaks. Sest olid paljud loot , millal inimeste usk päästis nende elu. Näiteks,sõja ajal usk alati andis inimestele lootust. Minu meelest, usk ja religioon annab inimestele hingelisi rahu. See toetab inimeste psühilisi süsteeme stresiilisis situatsioonis. Sõja ajal selline rahu päästis inimeste elu. Kui mina räägin religioonist,siis muidugi pean ütlema Piiblist.Seal on kirjutatud kuidas peab elama usuline inimene. Ta ei pea tapma , alkohooli jooma, palju sööma jne. Minu meelest, selliseid reegleid annavad inimestele võimalust elada tervisliku eluviisiga ja elada nii kaua ,kui ta saab. Piibli reegleid annavad võimalust inimesele tasakaaluda tema elu. Ta annab inimesele rahu. Näiteks, kaua aega tagasi kirik ja usk päästis inimesi ,kellel olid psühilised häireid. „Haige“ inimene elas kloostris koos nunnudega. See rahu atmosfäär mõjutas väga õiges suunas. Minu meelest, religioon võig olla inimeste päästja, sest ta annab inimeste tuune ,et ta ei ole üksinda. Usuline inimene tunneb toetust isegi kui tal ei ole pere ja sõpru. Religioon annab inimesele ergutus edasi minna. Sest, Jumal ütleb, et kõik asjad meie elus võivad muuta. Vanene inimene võib saada rikkas, inimesed haigusega võivad saada terveks. Veel religioon arendas kunsti. Paljud maalidtehnikad olid sündinud ainult usu pärast. Inimesed hakkasid ehitama paljud kirikuid, kloostreid. Arhitektuur hakkas arendama ka. Usu pärast hakkasid levima paljud traditsioonid. Näiteks, minu peres kõik usulised pühad me veedame ainult koos perega .See on meie tradistioon:me istume kõik koos suhtleme,minu jaoks see on väga tähtis. Mõtlen,et minu pere ei ole ainuke selles kohas.
Teiselt poolt,võin öelda,et religioon võib olla hukutaja. Erinevatel inimesel on erinev usk. Kahjuks,tänapäeva maailmas on väga palju konflikte usu pärast. Usulised inimesed tahavad,et nende usk oleks kõige tähtsam maailmas. Siin tekkivad skandaalid ja sõjad . Tänapäeva elus mina väga tihti kuulan, et olid terkatid ,sõjad ainult usude pärast. Näteks, oli terakt USA’s 11.septebril, paljud sõjad Israelis, Hiina tegi Tibeti okupatsiooni. Usu pärast sai surmani paljud inimesed. Veel saan öelda, et mõned usulised sektid ka kahjustavad inimesele. Näiteks, Jehoova tunnistajad mõjutavad inimest niimodi ,et nad annavad sektile oma kortereid,oma raha. Minu meelest, usk mõnikord kitsendab inimeste õigusi.Paljudel naistel ei ole õigust vabalt elada ainult usu pärast. Nad peavad istuma kodus ja ootama oma meest. Nad ei saa valitseda ja nendel ei ole õigust oma arvamust väljedada. See toimub 21.sajandil?! Minu meelest, inimesed peavad olema võrdsed. Veel sellised proobleemid tihti tikkivad,kui inimestel on erinevad usud ja nad armastavad üks teist. Paljud religioonid ei päästa usu segimineku. Kahjuks, juhtub nii,et inimesed ei saa olla üks teisega ainult usu pärast. Muidugi mõned inimesed vahetavad oma usu, aga see on väga raske teha usulise inimesele. Minu meelest,usk on väga suur võim.Meie maalimas juhtubki niimodi ,et keegi tahab selle võimuga maailma saavutada. Kahjuks,mõned inimesed ei saa aru,et oleks parem,kui erinevad inimesed hakkaksid üks teist lugupidama. Usk peab rahu andma meie maailmasse, aga mitte konflikte.Näitekst, taoismis rahu maailmas ja inimestel seisab esimesel kohal.
Kokkuvõteks, saan õelda,et nii palju kui on inimesi ,nii palju on ka arvamusi . Kõik inimesed on erinevad ja igaüks peab ise otsustama, kas religioon on tema jaoks hukutaja või päästja. Minu meelest, religioon on inimeste jaoks rohkem pästaja kui hukitaja. Minu argumentid näitasid,et usk annab rohkem plussi kui miinusi.Mina arutasin seda teema kahest poolt , proovisin aru saada ,kuidas religioon mõjutab inimestele. Kuna mina olen usuline inimene, mina leidsin rohkem eeldusi selle teema kohta. Mina mõtlen,et religioon on päästja ,sest ta annab inimestele võimalust areneda ja tasakaaluda tema elu, saada lootust ja toetust ,elada ja mõelda sellest,et kõik elus võib muuta. Muidugi mõnikord juhtuvad usuteemalised konfliktid. Selleks,et ei oleks sellist probleemi, inimesed peavad aru saama ja lugupidama üks teist. Usud võivad olla erinevad, aga kõike usude eesmärk on ainuke. Ja sellest peab mäletama. Kui inimesel on usk, lootus ja armastus, siis on tal tulevik.
RELIGIOON - INIMESE PÄÄSTJA VÕI HUKUTAJA #1 RELIGIOON - INIMESE PÄÄSTJA VÕI HUKUTAJA #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-10-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor anlan Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Religioon – inimeste päästja või hukkuja
2
doc

Religioon – inimeste päästja või hukkuja.

Religioon ­ inimeste päästja või hukkuja. Inimese elus on väga palju probleeme : raha- või tööpuudus, ebaõnnestunud armastus, kõrvalolevate haigused, depressioonid, paha kliima, looduslikud katastrofid ja nii edasi. Kõik need probleemid tekkitavad stressi, ja inimestel on vaja kellegi tugi, et sellega saama hakkama. Tänapäevane elu pakkub meile tohutu võimalusi tugi leidmiseks. Üks vanim viis probleemidega toime tulla on usk. Usk heledasse ja heasse. Nii moodi paljud leavad enda toetuseks religiooni.

Religioon õhtumaises kultuuris
Religioonipsühholoogia
5
doc

Religioonipsühholoogia

Religioonipsühholoogia on religioossete kogemuste, uskumuste ja käitumise uurimine. Religioonipsühholoogia uurimisobjektiks on sisemine ja välimine usuline käitumine. Religiooni- psühholoogia uurib, mis on inimese jaoks religioon, kuidas see avaldub ja palju muud. Meetodid on samad, mis sotsiaalteadusel- ankeedid, küsitlused, vestlus, introspektsioon ehk enesevaatlus jne. Saab uurida isiklikul ja sotsiaalsel tasemel, ühe- ja mitme-dimensiooniliselt. (allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Religioonips%C3%BChholoogia ) Usuline kriis on vaid üks nendest religioonipsühholoogia teemadest, mille kohta on hulgaliselt küsimusi ja suhteliselt vähe vastuseid.

Psühholoogia
Religiooni roll inimese elus
2
doc

Religiooni roll inimese elus

Religiooni roll inimese elus Religioon on uskumuste ja usukommete kogum, mida mingi inimeste hulk jagab. Selle tekke tõenäoliseks põhjuseks peetakse seda, et ürgaja inimesed ei osanud seletada loodusnähtusi, tänu millele tekkis arvamus, et looduses valitsevad võimsad üleloomulikud jõud, kes mõjutavad ka inimese elu. Religioone on maailmas väga palju. Pole teada ühtki rahvast või kultuuri, kel poleks mingisuguseidki religioosseid uskumusi. Need on kõigis ühiskondades olnud inimeste elu ja kultuuri üheks kujundajaks, sageli ka inspiratsiooniallikaks kirjandusele, muusikale ja kunstile. Lisaks mõjutab see maailmapoliitikat, majanduselu, seadusandlust ja kombeid. Näiteks on islamimaades tööaeg reguleeritud selliselt, et kohustuslikud palvekorrad oleksid peetud. Religioon annab järgijaile kindla maailmavaate

Ühiskonnaõpetus
Kordamisküsimused religioonipsühholoogia eksamiks
12
docx

Kordamisküsimused religioonipsühholoogia eksamiks.

Kordamisküsimused religioonipsühholoogia eksamiks. Sügissemester 2017/18 1. Religioonipsühholoogia on psühholoogia meetodite ja teooriate süstemaatiline rakendamine religiooni valdkonnas (Wulff). Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega, seega on objektiks e uuritavaks inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine (seostes religiooniga). Uurimiseks on erinevaid meetodeid: 1) psühholoogiline meetod: usulise kogemuse mõju inimese elukäigule; 2) teooriapõhine: religioon kui kiindumusprotsess ja Jumal kui kiindumusobjekt; 3) religiooni seos erinevate elu- ja käitumisvaldkondadega: nt tervis, toimetulek ja organisatsioonikäitumine. Ameerika Psühholoogide Assotsiatsioon APA Rahvusvaheline Religioonipsühholoogia Assotsiatsioon 2

Psühholoogia
Religioonipsühholoogia kordamisküsimused 2018 sügis
24
docx

Religioonipsühholoogia kordamisküsimused 2018 sügis

Religioonipsühholoogia kordamisküsimused 2018 sügis 1. Religioonipsühholoogia seos psühholoogiateadusega. Psühholoogia uurib inimeste hingeelu ja religioonipsühholoogia uurib seda, kuidas religioon mõjutab inimese hingeelu (ja seost käitumisega) 2. Vaimsus ja usklikkus Vaimsus ­ raske hoomata Usklikkus ­ põhimõtete ja seisukohtade süsteem (piibel, koraan), kuuluvus (riik on usklik ja vanemad on usklikud ­ siis on ka laps usklik), regulaarne kollektiivne praktika. 3. Religioonipsühholoogia kaks suurt organisatsiooni: APA ja IAPR. APA ­ Ameerika psühholoogide assotsiatsioon. Religioonipsühholoogia on 36 divisjon.

Psühholoogia
Religiooni olemusest
3
docx

Religiooni olemusest

Religiooni olemusest Tänapäeval kehtib igal maal erinvaid uske. Näiteks Idamaades kehtib peamiselt islam, Eestis kehtib peamiselt kristlus jne. Peamiste uskude kõrval levib meil ka õigeusk jms. Kõik usud erinevad üksteisest mingil moel. Need erinevused on tingitud eri maade kultuuri ja traditsioonide erinevusest ning ka ajaloo sündmuste tõttu. Religioon ehk usk on tihedas seoses ka hariduse, teaduse, filosoofia, kunsti ja muu sellisega. Siiski on uskudel ka sarnaseid jooni. Samuti on usu mõju riigile ja rahvale erinev riigiti ja on muutunud ajaloo vältel. Usu levimine ja selle vastuvõtmine rahva poolt ning selle sallimine on samuti erinev. Ilma religioonita rahvaid ei ole maailmas olemas olnud ning ei tulegi, sest see on kuidagi alati seotud inimestega. Religiooni mõistetakse igal pool erinevalt. Selle mõiste on muutuv ning sõltub

Ajalugu
Religioonipsühholoogia kordamisküsimused
30
pdf

Religioonipsühholoogia kordamisküsimused

Religioonipsühholoogia kordamisküsimused. 1) Religioonipsühholoogia seos psühholoogiateadusega. Religioonipsühholoogia mõiste on seotud psühholoogia mõistega. Psühholoogia erinevad harud lähenevad hingeelu ja käitumise seletamisele erinevatest vaatenurkadest. (nt. keskkonnapsühholoogia uurib füüsilise keskkonna mõju inimese mõtlemisele, tunnetele, suhetele ja käitumisele, arengupsühholoogia tegeleb arenemise psühholoogiliste seaduspärasustega jne.) Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega. Seega on religioonipsühholoogia objektiks, see mida uuritakse, inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine. Objekti uuritakse tema seostes religooniga. (Religioon- s

Psühholoogia
Sekulariseerumine- mis see on
2
odt

Sekulariseerumine- mis see on?

poleks olemas. Sekulariseerumist peetakse moderniseerumise vältimatuks tagajärjeks ning Euroopa kui moodsa ühiskonna häll, on selles arengus kaugemale jõudnud kui teised maailmajaod. Sekulariseerumist eristatakse kolmel tasandil: makro-, meso- ja mikrotasandil. Makrotasandil võib vaadata riiklike institutsioonide ja kiriku vahelisi seoseid. Eestis ei ole usuorganisatsioonidel tugevat poliitilist jõudu, olulist osa haridussüsteemis või hoolekande teenuste osutamises. See on kahtlemata teisiti näiteks Poolas või Saksamaal, kus kiriklikud organisatsioonid on ühiskonnas olulised nii suurtööandjatena kui ka poliitilise mõjujõuna. Mesotasandi ilmalikustumise all peetakse silmas religioossete organisatsioonide tasemel toimuvat. Üheks näiteks on ,,suurte" kirikute kui usklikke koondavate organisatsioonide rolli vähenemine, mille mõõdetav väljendus on kahanev kirikuliikmete arv

Usuõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun