Multikulturism - kas hea või halb? (0)

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Multikultuursus - tugevused ja selle nõrgad küljed

Inimestel on erinevad elunormid ning lisaks sellele võivad tulla ka rassilised ja majanduslikud probleemid ja vastuolud. Multikultuursusel on nii häid kui ka halbu külgi. Ega pole halba ilma heata ja vastupidi. Igaühel on oma arvamus ja mõni leiab mõnest asjas rohkem halba ja mõnes asjas rohkem halba. Mina näen multikultuursuses rohkem häid asju. Tänu sellele me areneme. Ja kui ma arvangi, et multikultuursus on halb asi siis seda ei saa kuidagi peatada. Ei saa ju riigile kõrget müüri ümber ehitada ja teisest rahvusest inimesi välja visata enda riigist.

Ajalugu

12

pptx

Multikultuur

säilitamiseks oma ajaloolisel kodumaal. Rahvuslased on vastu võõraste kultuuri- ja rahvaosade kokkusulandamisele rahvuskultuuris. Nad püüdlevad kõigi rahvaste eripärasuse säilitamise poole. Erinevatest pärimustest kokku pandud kultuur kaotab kõik mõõdupuud ning ei täida enam identiteedi andmise rolli. Multikultuur saab toimida kui on piisavalt tolerantseid inimesi. Tuleb meeles pidada, et pole halba ilma heata või vastupidi.  MIDA ON MUUTNUD? Me ei saa arugi kui väga me teineteisest, teistest rahvastest sõltume. Me ei pruugi elu ilma multikultuursuse tunnusteta ettegi kujutada. Kust tulid meile hiina toidud, jooga, igasugused mediteerimised? Siin on väga suur mõju multikultuursusel. Rassidevahelised suhted on paranenud  Me ei oska ettegi kujutada, et meil poleks telekat, raadiot, või telefoni. Aga mille tulemusel meil need on? Muidugi

ALG AJALUGU

3

odt

Multikultuursus, selle tugevad ja nõrgad küljed

pidevalt vabandades, et me tegelikult pole sellised. Kuidas on tekkinud need käärid, kus on tekkinud selline mittemõistmine? Miks kerkivad islami äärmusrühmituste grupid esile nagu seened pärast vihma. Kui Vana-Euroopa ei ole siiani toibunud II maailmasõja õudustes ja üksteise võidu käivad riigipead kannatanud riikides vabandust palumas, siis kas on praegune olukord islamimaades sama? Et kunagi paluvad ka nemad vabandust ja kõik algab otsast peale? Või ei olegi selleks ajaks inimkonda? Ühesõnaga, ma ei soovi praegu ainult negatiivsel peatuda, kuigi seda on lihtsalt nii palju. Ma peatuks natuke hoopis multikutuursuse positiivsetele külgedel, mis on rahulikud, pehmed ja üdini head. Kas meil oleks jõuluõhtul nii hästi maitsvaid hapukapsaid ja sülti või tänapäeva noorte hulgas nii populaarseid moetrende? See kõik on ju multikultuursus. Kui palju me

Ühiskonnaõpetus

34

docx

Ühiskonna majandamine

Miks? •Maa –Loodusressursid –Kliima –Maa •Kapital –Raha –Reaalkapital (taristu, seadmed jms) •Inimkapital –Tööjõud (kvantiteet) –Tööjõud (kvaliteet o Võrdle naturaalmajandust, plaanimajandust, turumajandust ja segamajandust Tunnus Naturaa Plaanimaj Vabatur Segamaj. lmaj. . umaj. Valitsuse roll Polegi Kontrollib Olematu Valitsus ametlikk kogu või väike kujundab u majandust roll seadused ja valitsust. reguleerib Feodaali majanduste de kord gevusi valikuvabadu Lähtuvalt Valikuvaba Tootjatel Piirangutega s sellest, dus ja valikuvabad

Ühiskond

6

docx

KUIDAS HOIAKUD JA ESMAMULJE MÕJUTAVAD SUHTLEMIST

Peale näo võtab teisest isikust mulje tekkimisel osa tema keha, kõne, hääl, kirjutised ja nende kombinatsiooniddu (Reis & Sprecher, 2009 lk 686). Teadlased väidavad, et esmamulje on meie jaoks väga otsustava tähtsusega just seepärast, et sellega tekkivad hinnangud on püsivad ning mõjutavad meie tulevasi lootusi, käitumist ja suhtlust inimestega (Reis & Sprecher, 2009 lk 685). Olen ka ise kogenud, et muljed, mida me jätame teistele või mida jätavad teised meile, mõjutavad meie elu paljusid aspekte. Näiteks meie sõprust, meie karjääri, romantilisi suhteid partneriga ja palju muud. Kohates tundmatut inimest võib üllatavalt kohe tunduda, et meil on selle inimesega palju ühist. Räägitakse palju ka armumisest esimesest silmapilgust. Sageli tunneme juba esmakohtumisel mingit seletamatut ühist keemiat sobiva inimesega. Tihti on siiski ka erandeid: inimesega, kelle kohta ütleb esmamulje, et

Suhtlemis psühholoogia

44

docx

Suhtlemist mõjutavad tegurid kultuurilise mitmekesisuse taustal

 1 ERINEVAD KEELED JA KULTUURID Kultuuri uurija Lewis (2003, lk 8) arutleb, et kultuuride mitmekesisus pole sedasorti nähtus, mis homme olematusse kaob. See on nähtus, millel on palju häid külgi ja nende külgede uurimine tuleb meile igati kasuks. Erineva kultuuritaustaga inimesed kasutavad küll ühiseid põhimõisteid, kuid näevad neid erineva nurga alt ja teistsuguses perspektiivis. See sunnib neid käituma viisil, mis meile võib tunduda väga imelikuna või koguni vastupidiselt sellele kuidas meie arvame, et õige on. Siiski tuleks kultuuride mitmekesisust vaadelda optimistlikult. Erineva kultuuritaustaga inimeste käitumine pole midagi segast. Eksisteerivad selged suundumused, järjepidevus ja traditsioonid. Nii ameeriklaste, eurooplaste kui ka aasialaste reaktsioone on võimalik ette näha, tavaliselt leidub neile seletus ja enamikul juhtudel ei teki suhtlemisel ületamatuid probleeme. Isegi riikides, kus poliitika ja majandus

Suhtlemine

19

docx

Eesti kultuuri alused ja tähendus

Eesti kultuuri alused ja tähendus. Kordamiseks. 1.Kultuur kui teine olemine (tekst ja protsess). Kultuur semiootilisest aspektist: Kultuur on teine olemine. Esmane olemine on loodus. Inimelu on evolutsiooni üks suurimaid paradokse. Me ei tea siiani ammendavalt, kas inimeseks arenemine oli evolutsiooni juhuslik hälve või seaduspära. Ja kuna me ei tea inimese algust, loodusteaduslikult võttes bio- ja ökosüsteemset otstarvet, piltlikult väljendudes aga inimese iseeneselikku eesmärki, siis pole ka võimalik tõsikindlalt väita, kas tegemist on evolutsiooni negatiivse tulemusega lõppeva eksperimendiga või jätkusuutliku liigiga. Teame küll seda, et inimese enda evolutsioon on sõltunud sellest, milline on tema vahekord esmase loodusega, kas ja kuidas ta on kohastunud nii füüsilises kui vaimses mõttes

Filosoofia

27

doc

EESTLASTE SUHTUMINE EESTI VENELASTESSE

halb, esineb palju omavahelisi probleeme ning eestlased üldiselt ei suhtu Eesti venelastesse hästi. Ka minul on ette tulnud paar ebamugavat olukorda Eesti venelastega, peamiselt keelebarjääri tõttu, kuid minu suhtumist see Eesti venelastesse muutnud ei ole. Mul on aga palju eakaaslasi, kes suhtuvad Eesti venelastesse pigem halvasti. Seega tahtsin uurida, kas negatiivsed hoiakud Eesti venelaste suhtes on tingitud oma kogemusest või stereotüüpidest, kuidas noored tegelikult üldse suhtuvad Eestis elavatesse venelastesse, mis seda suhtumist kujundada ja mõjutada võiks ning milliseid omavahelisi probleeme Eesti venelastel ja eestlastel esile kerkib, eestlaste vaatepuntkist. Nagu seda tööd kirjutades selgus siis selle teema kohta ei ole Eestis tehtud piisavalt uurimusi. Uurimistöö uuriva osa jaoks moodustasid valimi üle 15aastased eesti rahvusest noored üle Eesti. Minu uurimistöö hüpoteesid on:

Euroopa integratsioon

Kommentaarid (0)