väetise suvel. mulda segamine YaraMila N 11% Kevadel Igakordse Väetis Kemira Sisaldab Cropcare P2O5 11% kasutamisel puistatakse Growhow kõiki K2O 21% mullapinnale taimede ja arenguks kobestatakse vajalikke kergelt mulla mikrotoit- sisse. aineid.
Mults On tõhus umbrohtude tõrjumise ja taimede väetamise viis aga ka kompostimise viis. Maapinnale laotatud sõnniku, põhu turba, puulehtede, niidetud rohu, heina, saepuru, puukoore kihis toimuvad samad protsessid, mis kõdukihis metsa all. Multsimine kaitseb taime juuri ja allapainutatud oksi külma eest, mulda kuivamise eest, ei lase mullapinda umbrohtuda, kaitseb kuuma päikese eest ega moodusta õhuvahetusest tingitud koorikut mullapinnale. Mult varustab taimi orgaanilise väetisega ja seetõttu on eriti oluline maapinna lähedaste juurtega taimedele (rodod, magnooliad) mullakihi peal olev multz meeldib vihmaussidele ja nad tegutsevad aktiivselt 15 cm paksuses mullakihis. Ussid õhutavad ja parandavad mulla sutruktuuri. Väidetakse et vihmauss tungib kuni 1,8m sügavusele ja toob sealt üles sinna uhutud toitaineid. Kompostimine ja kompost Kompost parandab kõigi muldade lõimist ja struktuuri
ei kandu taimes laiali. Nad ei hävita alati pikaealiste umbrohtude juuri; - süsteemsed herbitsiidid tungivad taimesse juurte või maapealsete osade kaudu, kanduvad taimes laiali ning hävitavad kogu taime. Lehele sattudes võivad nad kiiresti jõuda juurtesse ja vastupidi; - mullasisesed ehk tärkamiseelsed herbitsiidid mõjuvad hävitavalt tärkavatele umbrohtudele ja toimivad pikaajaliselt. Nad pritsitakse mullapinnale ja segatakse 2- 5 cm sügavusele mulda. Mullasiseste herbitsiidide efekt on suur küllaldase mullaniiskuse ja soojuse (15 oC) juures; - tärkamisjärgsed herbitsiidid toimivad tärganud umbrohtudele ning neid tuleb kasutada umbrohtude idulehtede ja esimeste pärislehtede faasis. Hilisemates kasvufaasides umbrohtude tundlikkus ja herbitsiidi efektiivsus väheneb. Herbitsiidid Pestitsiidide tagajärg Kui vabanevad keskkonda: jäävad sinna pikaks ajaks püsima
Tipust söömine neid taimi ei kahjusta. Intensiivne söömine kõrvaldab nende konkurente. Nii tekib rikkaliku toidu, kuid väheste varjevõimalustega elupaik. Preeria taimed on võimelised säilitama vajalikku niiskust kuiva perioodil. Peale kõrreliste kasvavad preerias veel ka poolpõõsad. (Taimed, mille maapealne osa on rohtne, maa-alune aga puitunud). Preeria Mullastik Preeria mullad on väga viljakad. Rikkalik rohttaimestik annab igal aastal rohkesti taimejäänuseid, mis ladestuvad mullapinnale või mulda. Niisketel perioodidel lagundavad neid mikroorganismid. Kuivuse ja lubjarikkuse tõttu tekivad püsivad huumusained, mis muudavadki preeriate mullad huumusrikkaks. Siinsed mullad on mustjaspruunid, mistõttu neid nimetatakse mustmuldadeks. Kõrge viljakusega mullad sobivad kultuurtaimede kasvatamiseks ja seetõttu on enamik preeriatest põllustatud. Siin kasvatatakse nisu, maisi, päevalille jt. söödakultuure. Preeria Loomad
Sooldumine-mullatekkeprotsess, kus aurumine on intensiivne ja mulla läbiuhtumine väike, sisaldavad mullad rohkelt soolasid. 13.Mullatekke tingimused ja -protsessid. Tundras-madal temperatuur, maapinna külmumine ja igikeltsa teke. Muld on liigniiske. Mullateke on aeglane.Vähene taimestik.Toimub gleistumine. Turvastumine. Okasmetsas-toimib läbiuhteline veereziim.Keerulise ehitusega mullad.Mullad on tekkinud graniitsel murendil, mis on liivakas ja vett läbilaskev. Koguneb mullapinnale püsiv mitmekihiline kõduhorisont. Toimub leetumine. Rohtlas- tekivad tüseda huumushorisondiga viljakad mustmullad.Kamardumine.Soodne keskkond taimedest toituvale rikkalikule mullaelustikule. Surnud orgaaniline aine laguneb kiiresti. Kõrbes-mullad on sooladerikkad. Aktiivne mullateke on võimalik seal,kus mullad saavad põhja- või jõgede veest niiskust juurde. Auramine suur. Toimub mulla läbikuivamine ning vees lahustunud mulla läbikuivamine.
4. Veestik 1) Seal on paar suuremat jõge, kuid suuri järvi pole. 2) Selle alal on suurem jõgi Parana , mille toiteallikas on merelt tulevad sademed. 3) Merelt tuleb palju sademeid, mis võivad põhjustada üleujutusi. 4) Suurimaid järvi pole. 5) Parana jõel sõidavad laevad ja transpordivad selle abil kaupu maailmasse. 5. Mullastik 1)Mustmulda esineb seal peamiselt, vahepeal ka pruunmulda. 2)Rikkalik tohttaimestik annab igal aastal rohkesti taimejäänuseid, mis ladestuvad mullapinnale või mulda. Lühikestl niisketel perioodidel lagundavad neid mikroorganismid, ent kestvad põuad aeglustavad seda protsessi. Kuivuse ja lubjarikkuse tõttu tekivad püsivad huumusained, mis muudavad rohtlamullad huumusrikkaks. Rohke orgaanilise aine ja kaltsiumiühendi tõttu nimetatakse neid mustmuldadeks. 3) Väga toitainerikkad , sellepärast ka väga viljakad. 6. Taimestik. 1) Rohttaimed , igihaldjad põõsad, korvõielised. 2) Esimene taim: pamparohi
ja igikeltsa tekke. Mulla-teke on aeglane vähese taimestiku ja karmi kliima tõttu, toimub vaid suvel ülessulavas osas. Külmu-nud mulla ülessulamisel toimub veega küllastunud igikeltsa ja mineraalsetes mullahorisontides gleistu-mine. Nõgudes, kus vett on rohkem, ei lagune taimejäänused lõpuni ja kuhjuvad turbana Okasmets jahe niiske kliima, sademed ületavad auramise, läbi-uhteline veereziim. Mullad liivakad ja vett läbilaskvad. Okkavaris laguneb aeglaselt ja mullapinnale koguneb püsiv mitmekihiline kõdu-horisont. Sademete toi-mel uhutakse mullalahus katioonidega mulla sügavustesse, tekib hallikasvalge väljauhte-horisont Rohtla kontinentaalne kliima, sademed ja aura-mine tasakaalus. Tekivad tüseda huumushorisondi, kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisaldusega mustmullad. Rohttaimede lehevaris ja juurestik tekitavad soodsa keskkonna mulla-elustikule, mis tagab intensiivse mulla-segamise. Huumus-horisont tekib suvel, kui aktiivne mikrobioloogiline
Neist enam levinud on pujuliigid. Kõrreliste ja puhmikute vahel kasvavad samblikud ja lühiealised õistaimed(pojengid, kullerkupud, tulbid). Väikesel maa-alal kasvab koos palju taimeliike, kuna taimed kasvavad ja õitsevad eri aegadel ning kasutavad vett ja toitaineid mulla erinevast sügavusest Mullastik Parasvöötme rohtlad levivad savikatel ja lubjarikastel setete l- lössil. Rikkalik rohttaimestik annab igal aastal rohkesti taimejäänuseid, mis ladestuvad mullapinnale või mulda. Niisketel perioodidel lagundavad neid mikroorganismid. Kuivuse ja lubjarikkuse tõttu tekivad püsivad huumusained, mis muudavadki rohtlamullad huumusrikkaks. Siinsed mullad on mustjaspruunid, mistõttu neid nimetatakse mustmuldadeks. Kõrge viljakusega mullad sobivad kultuurtaimede kasvatamiseks ja seetõttu on enamik parasvöötme rohtlatestpõllustatud. Seal kasvatatakse nisu, maisi, päevalille jt. söödakultuure. Loomastik
laiali. Nad ei hävita alati pikaealiste umbrohtude juuri; 4. süsteemsed herbitsiidid tungivad taimesse juurte või maapealsete osade kaudu, kanduvad taimes laiali ning hävitavad kogu taime. Lehele sattudes võivad nad kiiresti jõuda juurtesse ja vastupidi; 5. mullasisesed ehk tärkamiseelsed herbitsiidid mõjuvad hävitavalt tärkavatele umbrohtudele ja toimivad pikaajaliselt. Nad pritsitakse mullapinnale ja segatakse 2-5 cm sügavusele mulda. Mullasiseste herbitsiidide efekt on suur küllaldase mullaniiskuse ja soojuse (15 oC) juures; 6. tärkamisjärgsed herbitsiidid toimivad tärganud umbrohtudele ning neid tuleb kasutada umbrohtude idulehtede ja esimeste pärislehtede faasis. Hilisemates kasvufaasides umbrohtude tundlikkus ja herbitsiidi efektiivsus väheneb. Üldhävitava toimega herbitsiidid: Teravilja herbitsiidid Rapsi herbitsiidid
küllastunud,igikeltsa ja maapinna vahel asuvates mineraalsetes mullahorisontides gleistumine.*pidev liigniiskuse st soostumisega kaasnevat orgaanilise aine puudulikku lagunemist nim turvastumiseks. OKASMETSADE MULLAD-jahedas kliimas,kus sademed ületabad aurumise,toimib läbiuhteline veereziim.*mullad on sageli tekkinud graniitsel murendil,mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev*okkavaris laguneb maapinnal jahedas kliimas aeglaselt,st koguneb mullapinnale püsiv mitmekihiline kõduhorisont. *väljauhtehorisont-heledat värvi suuremateraline liivakas horisont näit seda,et muld on vaesunud tumedast ja peenemast toitainerikastest saviosakestest-leetumine-areneb eriti välja liivmuldadel.ROHTLATE MULLAD-kontinentaalses kliimas,kus aastane sademete hilk on tasakaalus auramisega,tekivad tüseda huumushorisondiga viljakad mustmullad *kamardumine-huumuse kogunemine.*poorne huumushorisont mahutab palju vett.KÕRBETE
· Tundra enamiku aastast · Okasmets jahe niiske valitseb madal temperatuur, kliima, sademed ületavad põhjustab maapinna auramise, läbi-uhteline läbikülmumise ja igikeltsa veereziim. Mullad liivakad tekke. Mulla-teke on aeglane vähese taimestiku ja karmi ja vett läbilaskvad. kliima tõttu, toimub vaid suvel Okkavaris laguneb ülessulavas osas. Külmu-nud aeglaselt ja mullapinnale mulla ülessulamisel toimub koguneb püsiv veega küllastunud igikeltsa ja mitmekihiline kõdu- mineraalsetes horisont. Sademete toi- mullahorisontides gleistu- mel uhutakse mullalahus mine. Nõgudes, kus vett on katioonidega mulla rohkem, ei lagune taimejäänused lõpuni ja sügavustesse, tekib kuhjuvad turbana hallikasvalge väljauhte- horisont
ja mõjutab ka lapse vaimset arengut. Et kindlustada kasvu- ja arengutingimusi lapse vanusele vastavalt, on vaja tunda arengu seaduspärasusi ja vanuselisi iseärasusi. (Varava & Hermlin) Sõrmede peenlihaste ja silma ning käe koostöö areneb siis, kui laps saab mängida erinevate väikeste esemetega: kivikeste, okste, käbide, tõrude ja muu sellisega, voolida savist, maalida sõrme ja pintsliga, lõigata ja liimida, joonistada puuoksaga mullapinnale, rasvakriidiga paberile, meisterdada ja punuda ning seejärel proovida ka tähti ja sõnu kirja panna kas lihtsalt valgel paberil või mõnes selleks koostatud vihikus. (Kivi, 2005) Oluline on teada, et kõik lapsed ei arene ühesuguse kiirusega. See, mis on ühes vanuses normaalne, ei pruugi olla arenguliselt normaalne teises vanuses. Viieaastane laps Selles vanuses on lapsed üldiselt jätkuvalt liikumises, kuid ka nende mõtlemine areneb. Võite
kevadel(suvesordid) või sügisel(taliküüslauk) maha panna tütarsibulad(küüned) või sigisibulad maitsetaimena, u. 5 cm sügavusele. Saaki koristada pärast ravimtaimena, lehtede kolletumist köögiviljaaeda paljundamiseks kaevatakse rabarber varakevadel maast välja ning tükeldatakse nii, et igale tükile jääb 2 - 3 suurt lehepunga ja 1 - 2 jämedat harunevat juurt. Tükid istutatakse mulda vahedega 0,7 - 1 m nii, et lehepungad jäävad mullapinnale. Suvel tuleb põõsaid väetada ja mulda kobestada. Õiekobarad tuleks ära murda, et nad põõsast ei magustoitude koormaks. Teisest kasvuaastast alates võib valmistamiseks, rabarberilt saaki võtta. ravimtaimena, ilutaimena seemned külvatakse reaskülvis kevadel vara (apr- mai algus) või sügisel enne maa külmumist Kasutatakse nii juurikaid reavahedega 30 - 40 cm. Külvi sügavus 3 cm. kui ka lehti toidu
väikeste toitainete hulgaga, aga samas tagastavad okkavarisega mulda ka väiksema koguse toiteelemente. Okkavaris laguneb maapinnal jahedas kliimas aeglaselt, seetõttu koguneb mullapinnale püsiv mitmekihiline kõduhorisont. Erinevalt lehevarisest on okkavaris happeline. Orgaanilise aine lagundamine toimub seente abil, mille niidistikust on kõdu keskmine kiht tihedalt läbi põimunud. Lagunemisel tekkinud orgaanilised happed liiguvad
kogunemine väga aeglane. See paikneb kohe igikeltsa peal. Maakasutus: Prudhoe Bay, AK Hooned ehitatakse sügavatele vaiadele ja paksule killustikupadjale, et vältida igikeltsa sulamist ja pinnase vajumist Termokarst Kui igikelts sulab, siis võivad tekkida maa sisse tühemikud. Halvasti planeeritud maantee on purunenud. Okasmetsamullad Leetmullad · Okkavarist tekib vähe ja see laguneb aeglaselt, mullapinnale kujuneb kõduhurisont. · Kõduhorisont on happeline · Sademeid on palju ja mulla toitained (aluselised katioonid Ca, Mg, K) uhutakse sügavamale, toimub leetumine. · Mulda kujuneb heledat värvi leethorisont Sademed ületavad Okasmetsad, okkavaris aurumise tekitab happelise keskkonna C vett hästi läbilaskev kruus või liivakivi Leetumine O happeliste huumusainete mõjul
Faaside kestus ja kvaliteet sõltub taimede pärilikest omadustest ja väliskeskkonna tingimustest. Teraviljataimedega toimuvad muutused (fenoloogilised arengustaadiumid) võib jagada vahemikku 1...100 (Eucarpia skaala, kasutusel alates 1979). Kood Lühikirjeldus Makrostaadium 0: idanemine 00 Kuiv seeme 01 Seemnete pundumise algus 03 Pundumise lõpp 05 Idujuur seemnest väljunud 07 Singas (koleoptiil) seemnest väljunud 09 Idanemine: singas tungib mullapinnale, leht sinka tipul nähtav Makrostaadium 1: Lehe areng 10 Esimene leht sinkast väljunud 11 Esimese lehe staadium: esimene leht avanenud, teise lehe tipp nähtav 12 Teise lehe staadium: teine leht avanenud, kolmanda lehe tipp nähtav 13 Kolmanda lehe staadium: kolmas leht avanenud, neljanda lehe tipp nähtav Staadiumid järgnevad kuni... 19 Üheksa ja enam lehte avanenud Võrsumine võib järgneda staadiumile 13; sellisel juhul järgneb kohe staadium 21
tõusmed tärkavad 15-25 päeva pärast Ajalugu Punet tundsid vanad egiptlased, seda taime hindasid kõrgelt kreeklased. Legendi järgi olevat selle taime loonud Kreeka armastus- ja ilujumalanna Aphrodite, et tähistada õnne ja rõõmu. Õites punetaimedega ehiti vanasti pruutpaar, et nende kooselus õnn elu lõpuni püsima jääks. Eestlaste uskumuste koheaselt oli harilikul punel maagilist jõudu. Kasvatamine Seemned külvatakse mullapinnale, kaetakse õhukeselt. Võib külvata ka avamaale. Vanemad taimed annavad juurevõsusid ja moodustavad suuri puhmikuid. Talvekatet ei vaja. Kevadel lõigatakse pune maapinna lähedalt maha, et taimed saaksid rikkaliklt uusi võsusid kasvatada. Kasvuruumiks jätta vähemalt 20 x 25 cm Paljundamine seemnetega ja puhmikute jagamise teel. Saagi kogumine Noori lehti ja võsutippe võib taimelt kuni sügiseni pidevalt näpistada ja värskena kasutada. Kuivatamiseks tuleb lõigata võrsed õitseajal,
Paljundamine pungpistikutega · Pungpistikutega paljundamine on väga ökonoomne paljundusmaterjali kasutuse suhtes, sest iga pung annab taime. · Seda paljundusviisi saab kasutada kergemini juurduvate liikide puhul, millel on võrdlemisi jämedad võrsed ja suuremad pungad (viinapuu jt.). · Pungaks võetakse 3 4 cm pikkune varre osa koos pungaga ja poolitatakse mööda säsi, või lõigatakse lõiked tugevalt kaldu. · Oksad pannakse substraati nii, et pung jääb mullapinnale. · Algul hoitakse temperatuuri 12 15 kraadi (2 nädalat) seejärel tº tõstetakse 20 25 kraadini. 27.04.2016 Marje Kask 101 Paljundamine lehepistiku, lehetükkpistiku ja pungaga lehepistikutega · Lehepistiku tegemiseks valitakse terve täiskasvanud leht, lõigatakse see ära võimalikult lähedalt varrelt, leheroots lühendatakse 3...4 cm pikkuseks. · Leherootsu ots kastetakse kasvustimulaatorisse ning pannakse
Istutamine kõrgematesse peenardesse · Piirab haiguse mõju ja levikut. · Vähendab kontakti taimejuurte ja vee vahel · soodustab kiiret äravoolu kuna · niiskus on antud patogeeni põhjustatud haiguste kujunemisel, levimisel ja pikaealisusel võtmetähtsusega. Solariseerimine · Spetsiifilistele taimedele nagu noored avokaadotaimed,(integreertud lähenemine) · Protsess kujutab endast päikeselt kiirguva kuumuse viimist puhaste mullapinnale asetatud polüetüleenist linade alla . Tagajärjed keskkonnale · tapab paljud vastuvõtlikud taimed, · bioloogilise mitmekesisuse jäädav vähenemine · Ökosüsteemi protsesside häirumine · resistentsete taimede arvu tõus Kasutatud kirjandus · https:// en.wikipedia.org/wiki/Phytophthora_ cinnamomi · https:// dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/han dle/10492/2238/Signe_Sabas_2015MA _LV_täistekst.pdf?sequence=1
risoomidega. Põõsake kasvab kolm- neli aastat ja siis viljub. Viljunud vars aga hukkub. Siiski ei ole see veel põõsakese lõpp, vaid tema varre alumisest osast kasvavad uued püstised varred. Kuid samal ajal on risoomist Pohl tulnud mullapinnale veel mitmed noored (Vaccinum vitis-idaea) põõsakesed. Talvel näeme, et mustikavarred seisvad täiesti alasti. Seega on ta heitlehine kääbuspõõsas. Kuid huvitav on tema paljunemine. Seemnetega paljuneb ta harva ja seda siis, kui mõni lind on marja ära söönud ja tema
Kui kiirgusbilanss oleks positiivne, siis toimuks pidev soojenemine kuni maakera ülessulamiseni ja ärapõlemiseni, negatiivse bilansi korral aga pidev jahtumine ja lõplik jäätumine. Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. 4. Kasvuhooneefekt. Kasvuhoones on temperatuur üldjuhul palju kõrgem kui ümbritsevas õhus, sest lühilaineline päikesekiirgus, mis läbib kasvuhoone klaasi või kile, jõuab mullapinnale ja soojendab seda tugevasti. Maapinnalt lahkuvat pikalainelist soojuskiirgust klaas või kile aga läbi ei lase. Maa õhkkond talitleb sarnaselt kasvuhoonega. Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, lisaks veel süsihappegaas, metaan, naerugaas, maalähedane osoon jt gaasid, samuti aerosool.
mille lõhn tõrjub teatud kahjureid või loob sobiva keskkonna kasurite eluks. Valdavalt tõrjutakse putukaid siiski taimedele mürke pritsides, siin ja ka muudel pritsimistel tuleb silmas pidada, et viimase pritsimise ja saagikoristuse vaheline aeg oleks võimalikult pikk, et kemikaalid ei satuks läbi viljade lõpptarbijateni. Insektisiide on samuti nii kontaktseid, mis mõjuvad kokkupuutel putukaga või süsteemseid. Süsteemsete kahjuritõrjevahendite puhul kantakse insektitsiid mullapinnale, kus see veega kandub läbi juurde taimesse. Kui putukas sööb taime, sööb ta sisse ka mürki.[1,3,5] 3.3 Haigustekitajate tõrje Taimehaigusi põhjustavad mitmed asjaolud, mõnede vastu aitab pritsimine, näiteks seenhaiguste vastu aitab pritsimine fungitsiididega. Mõni kord aitab haigusi ära hoida viljavaheldus, mis tähendab seda, et samal põllul teatud ajavahemik sama või sarnast kultuuri ei kasvatata, sedasi jõuavad kultuuripõhised haigustekitajad mullas ära hävineda.[1]
Jahedas niiskes kliimas, kus sademed ületavad aurumise, toimub läbiuhteline veereziim. Et niiskus- ja temperatuuriolud aasta jooksul vahelduvad, siis arenevad sellistes tingimustes välja keerulise ehitusega mullad. Mullad on siin sageli tekkinud graniitsel murendil, mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev. Sügiseste vihmasadude ja eriti kevadiste sulamisvete mõjul uhutakse aluselised katioonid mullast välja. Okkavaris laguneb maapinnal jahedas kliimas aeglaselt, seetõttu koguneb mullapinnale püsiv mitmekihiline kõduhorisont. Erinevalt lehevarisest sisaldab okkavaris vähe aluselisi katioone ja on happeline. Lagunemisel tekkinud orgaanilised happed liiguvad kõdukihist allapoole mineraalhorisonti, kus reageerivad aluseid sisaldavate sooladega ja viivad nad mullalahusesse. Kuna sademeid on palju, uhutakse mullalahus koos katioonidega mulla sügavatesse ja kõdukihi alla tekib hallikasvalge liivakas kvartsirohke väljauhtehorisont.
Rohttaimestikuta metsas varis, sammalde ja rohttaimede surnud osad, rohttaimede ja puude surnud juured. Org. Aine koguneb põhiliselt huumushorisonti, kõduhorisont võib puududa. Rohumaad- 2 rohtaimede ja lehesammalde surnud osad org. Aine koguneb huumushorisonti. Soostunud rohumaad orgaaniline aine kuhjub mullapinnale ja mulda. Orgaaniline aine akumulatsioonihorisondiks, toorhuumuslik või turbahorisont. Sood madalsoos rohttaimed ja puud, rabas turbasamblad ja rabataimed erineva lagunemisastmega turbahorisontidesse. Haritav maa kultuurtaimede ja umbrohtude surnud osad (juured, tüü, põhk, pealsed), ka orgaanilised väetised.Orgaaniline aine satub mulda ka loomsetest allikatest organismide suremisel, ka väljaheited. Orgaanilise aine kaod mullast: 1. Lagunemine (muundumine), mineralisatsioon 2
Jäätudes vesi paisub ja tekivad praod. Kui külmumise-sulamise käigus sorteeruvad mulla mineraalosadest välja peenemad kivid, mis moodustavad kiviringikesi, siis nimetatakse neid kivipolügoonideks. (AT, CG) -Okasmetsade mullad mullad on seal sageli tekkinud graniitsel murendil, mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev. Vihmasadude ja sulavetega uhutakse aluselised katioonid mullast välja. Okkavaris laguneb maapinnal jahedas kliimas aeglaselt, seetõttu koguneb mullapinnale püsiv mitmekihiline kõduhorisont. Orgaanilise aine lagundamine toimub seente abil, lagunemisel tekkinud orgaanilised happed liiguvad kõdukihist allapoole mineraalhorisonti, kus reageerivad aluseid sisaldavate sooladega ja viivad need mullalahusesse. Kuna sademeid on palju, uhutakse mullalahus katioonidega mulla sügavustesse ja kõdu all tekib hallikasvalge liivakas kvartsirohke väljauhtehorisont
1. Kamardumine rohttaimede jäänuste ja mikroobse orgaanilise aine muundumisel tekki-nud huumuse akumuleerumine mulla ülemisse kihti mineraalse osaga tugevasti seotud kujul. Tekkimiseks on vajalik rikkalik rohttaimestik ja parasniisked tingimused. Peegeldub huumushorisondi tekkes. Esineb kõigis parasniisketes muldades, v.a. männikud (roht- taimestik praktiliselt puudub) 2. Kõduhorisondi teke seisneb metsa- või rohumaade maapealse varise akumuleerumises mullapinnale lagunemata või poollagunenud kujul. Vaja on parasniiskeid tingimusi ja halvasti lagunevat taimset materjali. Kombineerub kamardumisega toimub segunemine ülemiste horisontidega. Peegeldub 0-horisondi tekkes. 3. Turvastumine liigniiskes õhuvaeses keskkonnas toimub taimejäänuste kogunemine kas mullapinnale või ülemisse kihti lagunenud või poollagunemata kujul. Vajalik on liigniiskus T > 10 cm 1. Mineraalainete akumulatsioon protsessid 1
Tihendusrullidega agregateerimisel umbrohutõrje efekt väheneb. Selliste kultivaatorite kasutamisel peetakse optimaalseks töökiiruseks 10...12 km/h. Teraviljade külviks maa ettevalmistamine on parem, kui selleks kasutatakse S-piidega kultivaatorit. Võrdluskatsed rähksel liivsavimullal näitasid, et S-piidega kultivaatoriga harimisel oli odra terasaak 290 kg/ha ehk 7,2% suurem kui C-piidega kultivaatoriga harimisel. Mullapinnale laotatud mineraalväetisi viivad mulda aktiivsete tööorganitega harimisriistad (horisontaal- või kahvelfreesid). Katsed on näidanud, et viimastega viidi pinnalelaotatud mineraalväetistest teraviljale optimaalsesse sügavusse 50...70% ja kultivaatoriga vaid 20...30%. Eestis on valdavalt kasutusel tavaline adrakasutusele tuginev teraviljakasvatuse tehnoloogia. Selle kontseptsiooni kohaselt haritakse mulda eraldi üksteisele järgnevate üksikute tööoperatsioonidega
osad,rohttaimede ja puude surnud juured 3)fulvohumaatne-suhe 1,0-1,5 4)humaatne-suhe siis,kui pind ei ima liiga kiiresti vett endasse. 3)Rohumaal-rohttaimede ja lehtsammalde surnud üle 1,5 Põ-E karbonaatsed mullad on MULLA HÜDROLOOGILISED osad 4)soostunud rohumaad-orgaaniline aine humaatsed,leedemullad fulvaatsed.HUUMUS KONSTANDID: 1)Wmh-pF(vesi on kuhjub mullapinnale ja mulda.Org aine VÕIB OLLA: 1)Keemiliselt püsiv huumus- mullaosakese küljes jõuga 100 atm.)väljendatud akumulatsioonihorisondiks toorhuumuslik või põllumuldade huumusest 40-50%,poolestusaeg kümnendlogaritmina(10 atm-pF=4) sõltub turbahorisont 5)soos-madalsoos rohttaimed ja 2000 aastat,väga püsiv osa huumusest. lõimisest ja huumusest-liivadel 0,8-2%,liivsavidel
Gleistunud rähkmullad paiknevad nõrgalt lainjate moreentasandike madalamatel osadel. Rähkmuldasid iseloomustab tugev karbonaatsus, tunnuseks on keemine kõrgemal kui 30 cm, suur kivisus ja lühike mullaprofiil. Osa nendest muldadest kannatab kevadeti ja sügiseti lühiajaliselt liigniiskuse all ning on sademetevaesel perioodil põuakartlikud. Rähkmuldade huumushorisont on kaltsiumirikkuse tõttu huumusrikas ja struktuurne. Varis laguneb kiiresti ja mullapinnale ei moodustu looduslikus olekus tüsedat kõdukihti. Gleistunud rähkmuldadele on iseloomulik vahelduv niiskusreziim ja need mullad kannatavad suvel tihti veepuuduse käes. Väike veemahutavus on nende muldade produktiivsust piiravaks teguriks. Taimekasvu seisukohalt on rähkmuldade suur huumuse- ja lämmastikusisaldus soodsamad kui suuremal osal teistel muldadel. Rähkmullad on vastupidava struktuursusega ning tahenevad ja soojenevad enamasti kiiresti
.3 0C mullatemperatuuri ja 60...70% mullaniiskust. Põllutingimustes toimub nisul idanemine aeglasemalt mullas olevate soolade tõttu kui steriilses liivas või filterpaberil. Tera idanemine algab, kui teras on 45...56% vett tema kaalust. Tärkamine. Tärkamine algab iduvarre läbitungimisega seemnekestast. Idanemiseks normaalse mullaniiskuse korrasl ja temperatuuril 8..150C tärkab nisu 9..12 päeval. Tärkamine lõpeb idulehtede või esimese pärislehe mullapinnale ilmumisega ja noore taime moodustumisega. Võrsumine. Võrsumiseks nimetatakse võrsete moodustumist mullas asetsevaist kõrresõlmedest. Võrsumisel kujuneb puhmik, milles on mitu võrset. Tähtis ei ole üldine võrsumine, vaid produktiivvõrsumine. Talinisul on harilikult produktiivvõrseid 3...6. Võrsumine algab 50C juures ja 3. lehe ilmumise perioodil. Kõrsumine. Toimub kõrre moodustumine, kujunevad generatiivorganid. Kõrsumine algab 25...30. päeval pärast võrsumise algust.
3. Keskvalmivad 100-110 päeva 4. Hilisepoolsed 110-120 päeva 5. Hilised 120-140 päeva. Majanduslike omaduste järgi jaotatakse sordid: 1. Toidukartul, mis jaguneb omakorda: a) Salatikartul - ei lagune kuumtöödeldes b) Pudrukartul - keetes laguneb c) Krõpsu- ja friikartulid - piklikud, madalate silmadega sordid, mis ei lagune kuumtöödeldes; 2. Tööstuskartul Kartuli kasvufaasid Kartuli kasvufaasid: 1. Tärkamine algab tõusmete mullapinnale ilmumisega. Eelidandatud kartuli tärkamiseks kulub 20...35 päeva. Päevade arv sõltub sordist, mahapaneku ajast ja seemnemugulate külvieelsest ettevalmistusest. Varastel sortidel on tärkamisaeg 5...8 päeva lühem, kui hilistel sortidel. 2. Õiepungade moodustumine registreeritakse siis, kui taimedel on selgesti nähtav vähemalt 2 mm pikkune õisikualge. Üldjuhul on see 3...4 nädalat peale tärkamist. Varastel sortidel on see aeg lühem, hilistel sortidel pikem
nud huumuse akumuleerumine mulla ülemisse kihti mineraalse osaga tugevasti seotud kujul. Tekkimiseks on vajalik rikkalik rohttaimestik ja parasniisked tingimused. Peegeldub huumushorisondi tekkes. Esineb kõigis parasniisketes muldades, v.a. männikud (roht- taimestik praktiliselt puudub) 2. Kõduhorisondi teke - seisneb metsa- või rohumaade maapealse varise akumuleerumises mullapinnale lagunemata või poollagunenud kujul. Vaja on parasniiskeid tingimusi ja halvasti lagunevat taimset materjali. Kombineerub kamardumisega - toimub segunemine ülemiste horisontidega. Peegeldub 0-horisondi tekkes. 3. Turvastumine - liigniiskes õhuvaeses keskkonnas toimub taimejäänuste kogunemine kas mullapinnale või ülemisse kihti lagunenud või poollagunemata kujul. Vajalik on liigniiskus T >
nelja-kuni viiesõnalisest lausest · Teab, et kaks ühesugust tähte kõrvuti on ühe pikemalt kõlava hääliku märk. 30. Lapse käe ettevalmistamine kirjutamiseks Sõrmede peenlihaste, silma ja käe koostöö areneb siis, kui laps saab mängida erinevate väikeste esemetega: kivikeste, okste, käbide, tõrude ja muu sellisega, voolida savist, maalida sõrme ja pintsliga, lõigata ja liimida, joonistada puuoksaga mullapinnale, rasvakriidiga paberile, meisterdada ja punuda ning seejärel proovida ka tähti ja sõnu kirja panna ka slihtsalt valgel paberil või mõnes selleks koostatud vihikus. 31. Lugemisvalmiduse kujunemise kaks osa. Kõigepealt peavad olema tähed selged. Teiseks- laps peab aru saama sellest, millised häälikud sõnas kõlavad ja milline on seal nende järjekord. 32. Võgotski ja Piaget kõnearengu teooriad
Tlv 28.09.2011 m nr 112 , https://oigusaktid.tallinn.ee, Tallinna õigusaktide register 15.06.2013 lk 8 Avalikule alale puude istutamise kord § 13. Multimine (1) Multi kasutamise vajadus ning selle tüüp määratakse haljastusprojekti või istutusjoonisega, võttes aluseks lisa 3 soovitused. Mult on umbrohtumist takistav ning niiskust hoidev pinnakate, mis laotatakse pärast istutustööde lõppu niiskele ja umbrohust puhastatud mullapinnale 5−10 cm paksuse kihina ning tüvest vähemalt 10 cm eemale. (2) Multi kasutatakse ringina üksikpuude ümber, lausistutusaladel kaetakse multiga suurem ala. (3) Puu tüve ümbrus tuleb multida vähemalt 0,5 m raadiuses (vähemalt istutusaugu ulatuses). (4) Valmis multikate peab olema ühtlase paksusega ega tohi olla segunenud mullaga. § 14. Võrahooldus Pärast istutustöö lõppu tuleb eemaldada vigastatud ja murdunud oksad. Oksi võib lõigata vaid eriharidusega
tolmulesti hävitada nii, et hoiate neid terve ööpäeva sügavkülmas (18 kuni 20 °C) või ühe tunni saunas 60°C juures. Seejärel tuleks mänguasju pesta pesumasinas või kloppida õues surnud lestadest puhtaks. Allergilise lapse mängunurgas võiks karvaseid mänguasju olla üldse võimalikult vähe! Raamatuid ja muid tolmukoguvaid esemeid on soovitatav hoida suletud kapis, riiulis või sahtlis. · Toataimed Kahjuks põhjustavad tihti allergiat ka toataimed, samuti nende mullapinnale tekkiv hallitus ja taimedele kogunev tolm. Juhul, kui siiski soovite toataimi kodus hoida, tuleb valida kergesti pestavad ja mittelõhnavad taimed. Oluline on ka toataimede hooldus. · Koristamine Koristades tuleb kasutada allergikutele mõeldud tooteid ning vältida aerosoolvahendeid. Eluruume peab puhastama regulaarselt oluline on märgkoristus ning korralik tuulutamine! Remondi ja suurpuhastuse ajal, kui õhku paiskub eriti palju tolmu ja tugevalõhnalisi aineid,
kivikoristi telgjoonele. Vaalust liiguvad kivid hõõrdejõudude kasvavate taimede juurestikku vigastada. Suletud lõhega abil sõela terale. Rootortõukuri vedrupiid viivad kivid piki külviseadiste kasutamist piirab eelkõige mullastiku seisund. vahetatavat sõela edasi tagasi ja sõeluvad peened kivid ja Kivistele ja savistele muldadele see ei sobi. mulla massist välja, sõelmed langevad mullapinnale. Survega sisseviimisel (pihustamisel) e survelaotusel Tõukurtrumli vedrupiid tõukavad sõela ületanud kivid pressitakse vedelsõnnik kuni 5 cm sügavusele pinnasesse. kivipunkrisse. Täitunud punker tühjendatakse kallutamisega Tööseadisteks on kõrgsurvet taluvad jaotuskambrid . Seda hüdrosilindrite abil. Transpordiasendisse seadmiseks moodust saab kasutada madala taimestikuga ja pinnakivideta volditakse rehikud ülesse
Uusmoodustiste esinemine - tekkinud mullatekkeprotsessi tagajärjel 5 mulla tahketele osakestele või nende vahele. Keemilised ja bioloogilised uusmoodustised. Lisandite esinemine - taimsed või loomsed jäänused, inimtegevusega mulda sattunud võõrkehad. 26. Mullaprofiili horisondid. O metsakõduhorisont mitmesuguses lagunemisstaadiumis olevatest varisenud taimeosadest koosnev alla 10 cm tüsedune orgaanilise aine kiht. T turbahorisont alaliselt liigniisketes tingimustes mullapinnale ladestatud taimejäänustest koosnev kiht. Jaotatakse T1, T2, T3 (vastavalt halvasti, keskmiselt ja hästi lagunenud turvas) ja (raba-, siirde- või madalsooturvas) allhorisontideks. A huumushorisont mulla mineraalse osa pealmine kiht kuivades, parasniisketes või ajutiselt liigniisketes tingimustes, mis on huumusainete akumulatsiooni tõttu muutunud tumedaks AT toorhuumuslik horisont liigniiskete muldade ülemine orgaanilise aine akumulatsiooni kiht, kus on tegemist turvastumisega.
ilusasti neli või viis aastat. Seejärel tekivad tema varre alusel olevatest pungakestest külgvõsud, mis hakkavad maa sees taimest eemale kasvama. Mõnekümne sentimeetri kaugusel emataimest tekib risoomile üks haru, mis pöördub otse üles. Sellest saab uus põõsake. Põõsake kasvab kolm-neli aastat ja siis viljub. Viljunud vars aga hukkub. Siiski ei ole see veel põõsakese lõpp, vaid tema varre alumisest osast kasvavad uued püstised varred. Kuid samal ajal on risoomist tulnud mullapinnale veel mitmed noored põõsakesed. Nii on ühest emavarrest saanud juba kümneid uusi kääbuspõõsaid. Seega on aeg emal koht noorematele loovutada. Niisugune elutsükkel on ka kõigil arenevatel osapõõsakestel, ükski neist ei ela üle viieteistkümne aasta. Nii on hea pohladele ja ka inimesele, kes saab tänu sellele rohkem marju. Arukask:Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. Ta on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega. Ilus välimus ja
kaltsiumi kuni 3%. 27. 2.4 Teraviljade kasvufaasid 1. Idanemisfaas algab idujuure väljatungimisega läbi terakesta. Idandi kasvu mõjutab temperatuur, niiskus ja õhuhapnik. Tõusmete ilmumiseni peaksid esimese rühma kultuurid kasvama 6...12°C juures, teise rühma kultuurid aga 15...22°C juures. Optimaalne temperatuur on 5...8° C kõrgem. Madalamal ja kõrgemal temperatuuril idandi kasv aeglustub. Idanemine kestab 7..17 päeva. 2. Tärkamisfaas algab esimese lehe ilmumisega mullapinnale. Esimene leht on kaetud sinkaga, mille kasv peatub mullapinnal. Selle faasi ajal on esimene leht taimeliigile ja sordile omase värvuse, kuju ja asetusega. Nende tunnuste järgi saab kultuuridel ja nende sortidel vahet teha. Esimene leht kasvab 6...14 päeva, umbes 5...7 päeva peale esimese lehe ilmumist ilmub teine leht, niisama pika aja päerast kolmas. Samal ajal kasvab taimel ka juurestik, mis taime võrsumise alguseks on 2-3 korda pikem kui taime maapealne osa. Selles faasis kasutab
diffusioon: mulla õhuvahetuse määrva tegur. Seisneb selles, et gaasid liiguvad kõrgema konstntratsiooniga või osarõhuga piirkonnast madalama konsentratsiooni või osarõhu suunas. Redoksprotsessid: ehk oksüdeerumis-ja redutseerumisprotsessid. Sõltuvad mulla õhustatusest ja bioloogilisest aktiivsusest. Reaktsiooni suund sõltub sellest, kui kergesti redutseerija elektroni loovutab ja kui tugev oksüdeeruja seda kinni hoiab. albeedo: näitab, mitu protsenti mullapinnale langenud energiast sealt tagasi peegeldub. soojusmahutavus: nim soojushulka, mis on vajalik antud ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra soojusjuhtivus: on mulla võime juhtida soojust. Näitab ajaühikus läbi pinnaühiku liikuvat sõõjuse hulka etteantud temperatuurigradiendi juures. Toitereziim: mõistetakse mulla omaduste ja tingimuste kompleksi, millest sõltub taimede varustatus omastavate toitainetega Taimetoiteelemendid: nim keemilisi elemente, mis on vajalikud taime
seiseneb selles, et gaasid liiguvad kõrgema kontsentratsiooni või osarõhuga piirkonnast madalama kontsentratsiooni või osarõhu piirkonda. 94. redoksprotsessid - redutseerumis-oksüdeerumisreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus aatom (või ioon) liidab või loovutab elektrone. Elektronide liikumise tõttu muutub ka aatomi oksüdatsiooniaste. 95. albeedo - iseloomustab mulla soojusneelamisvõimet, mis näitab, mitu protsenti mullapinnale langenud energiast sealt tagasi peegeldub. 96. soojusmahutavus - näitab, kui palju soojust kulub ühe massi - või ruumalaühiku mulla soojendamiseks ühe kraadi võrra. 97. soojusjuhtivus - mulla võime juhtida soojust. 98. toiterežiim - mulla omaduste ja tingimuste kompleksi, millest sõltub taimede varustatus omastatavate toitainetega. 99. taimetoiteelemendid - nimetatakse keemilisi elemente, mis on vajalikud taime kasvamiseks ja
Seemneid kulub kogu põllule, arvestades 100 seemet/m2 külvamisel, kokku 500000 seemet. Sellises koguses seeme tuleb osta kindlasti koguse alusel. Seemet kulub külviks 0.5 g/m2 kohta. Vajalik kogus seemneid on siis 5000* 0,5- ga on 2500 grammi (g) ehk 2,5 kilogrammi (kg) Kasvatamine kile all Varajase ja ülivarajase külvi korral on muld veel külm või sügavamates kihtides veel külmunud. Siis võib porgandikülvi katta polüetüleenkilega. Kile asetatake otse mullapinnale, servad kinnitatakse kas kividega, mulla, lattide või muu materjaliga. Päikesepaistelise ilmaga tõuseb temperatuur kile all tunduvalt kõrgemale, kui on välisõhu temperatuur. See kiirendab porgandi tärkamist, ka ei teki kile all mullale koorikut. Kui mulla pinna katmiseks kasutatakse tavakilet, siis peab selle porgandi tärkamise järel eemaldama, et porgandi tõusmed ei hukuks kõrge temperatuuri tekkimise tagajärjel. 11
tingimustes mulda ladestunud org aine mõjul. Koosneb nii mineraal kui ka org ainest. Ülekaalus mineraalosa, millega on seortud org aine. Huumusesisaldus enamasti 1-6% AT-toorhuumuslik horisont. Tekib liigniiskestes tingimustes org aine ladestumisel mulla ülemisse kihti. Org aine pole mineraalosaga liitunud. org aine sisaldus tavaliselt 7-35%. Profiili alumine osa tugevasti gleistunud T-turbahorisont. Alaliselt liigniiskestes tinimustes mullapinnale ladestunud taiejäänustest koosnev üle 10cm tüsedusega kiht ja üle 35% org ainet. T1 halvasti lagunenud T2-keskmine T3-hästi lagunenud 2)Väljauhtehorisondid ehk eluviaalhorisondid E El-lessiveerunud horisont. laskuvate vetega kantakse peeneid mullaosakesi allapoole. Toimub osakeste mehaaniline ümberpaigutamine. Heledam horisont, mis tekib A-horisondi alla ja kust toimub osakeste mehaaniline väljauhtumine. Ea-leethorisont
väljaselgitamiseks. Kui ollakse sunnitud kasutama piirkonda, kus põhjavesi on küllaltki madalal tuleks koheselt mõelda sellele, et istuda puid mille juurte ulatus oleks võimalikult laiali hargnev. See aitab tunduvalt vähendada ohtu, et kalmistul tekkivad nõrgveed jõuavad põhjavette, sest tavaliselt tarbivad sellised puud küllaltki suures koguses vett. Enamus viirustest paiknevad sügavamal pinnases kuid osad, nende hulgas ka polioviirused paiknevad mullapinnale küllaltki lähedal ning suurte sadude ajal võivad nad koos pinnavetega sattuda oma algasukohast küllaltki kaugele kujutades sellega otsest ohtu keskkonnale. (Üçisik, Rushbrook 1998). Teine oluline asi on see, et kalmistu ja ümbritseva ala kõrguste vahe ei tohi olla suur. Kalmistu ei tohi asuda madalamal võrreldes ümbritseva alaga, sest siis hakkavad just sinna kogunema vihmaveed ning suure koguse korral on põhjavee reostus laguproduktidega vältimatu. (Üçisik, Rushbrook 1998).
Umbrohu seemnete arv võib olla taime kohta väga suur. Seemned idanevad pika aja vältel nt 10 aastat. Idanemisaeg madal temperatuur kevadel. Umbrohi tärkab ennem kultuurtaimi. 7 Vegetatiivselt paljunevaid umbrohte on raske tõrjuda. Siia kuuluvad tülikad umbrohud, nagu ohakas, piimohakas, orashein jt. Levik Umbrihutde seemned kukuvad kasvukohal mullapinnale, osa satub koristamisel kultuuri seemnete hulka. Lendkarvadega, siis kannab neid tuul (võilill). Umbrohud kasutavad ära valgustingimusi. Umbrohud on kohanenud levima loomade karvades, seedetraktis jne. Vegetatiivselt levivavd umbrohud varre- või juureosade abil, kas mullas või selle pinnal. 8. Umbrohtude agrobioloogilised rühmad 1. Toitumisviis · mitteparasiitumbrohud · parasiitumbrohud - toituvad osaliselt või täielikult peremeestaimedel
Mulla pinnale ladestunud org. ainest koosnev horisont tüsedusega alla 10 cm. A huumushorisont. Tumeda värvusega; tekkinud parasniisketes, kuivades või ajutiselt liigniisketes tingimustes mulda ladestunud org. aine mõjul. Koosneb nii mineraal- kui ka org. ainest. Ülekaalus on mineraalosa, millega on seotud org. aine. Huumusesisaldus tavaliselt alla 7...10%. T turbahorisont. Soomuldade pindmine kiht, kus org. aine sisaldus üle 50%. Alaliselt liigniisketes tingimustes mullapinnale ladestunud taimejäänustest koosnev üle 10 cm tüsedusega ja üle 50% org.ainet sisaldav kiht. T1 halvasti lagunenud; T2 keskmiselt lagunenud; T3 hästi lagunenud AT toorhuumuslik horisont. Tekib liigniisketes tingimustes org. aine ladestumisel mulla ülemisse kihti. Org. aine ei ole mineraalosaga liitunud. Org. aine sisaldus tavaliselt 7...35%. Profiili alumine osa tugevasti gleistunud. EL lessiveerunud horisont. Laskuvate vetega kantakse peeneid mullaosakesi allapoole.
või viis aastat. Seejärel tekivad tema varre alusel olevatest pungakestest külgvõsud, mis hakkavad maa sees taimest eemale kasvama. Mõnekümne sentimeetri kaugusel emataimest tekib risoomile üks haru, mis pöördub otse üles. Sellest saab uus põõsake. Põõsake kasvab kolm-neli aastat ja siis viljub. Viljunud vars aga hukkub. Siiski ei ole see veel põõsakese lõpp, vaid tema varre alumisest osast kasvavad uued püstised varred. Kuid samal ajal on risoomist tulnud mullapinnale veel mitmed noored põõsakesed. Nii on ühest emavarrest saanud juba kümneid uusi kääbuspõõsaid. Seega on aeg emal koht noorematele loovutada. Niisugune elutsükkel on ka kõigil arenevatel osapõõsakestel, ükski neist ei ela üle viieteistkümne aasta. Nii on hea pohladele ja ka inimesele, kes saab tänu sellele rohkem marju. Teadma peab ka pohla ja leesika erinevusi. Nad mõlemad on sarnased punaste marjadega liivikute taimed
pärinevatele liikidele, sest pika vegetatsiooniperioodiga liikidel ei jõua võrsed õigeks ajaks puituda, seda soodustab ka pikk ja soe sügis. Kahjustused on suuremad kui külmad saabuvad järsku. Külmakahjustuste hulka kuulub ka külmakergitus ehk külmakohrutus. Mullavesi paisub jäätudes ja külmunud mullaga koos kerkivad üles ka taimed. Sulades langeb muld tagasi, taimed jäävad aga kõrgemale. Kui selline sulamine-külmumine kordub, võivad juured katkeda ja taimed kerkida mullapinnale. Külmakohrutust esineb tavaliselt rasketel liigniisketel muldadel. Külmakohrutus kahjustab tõusmeid ning 1-2 aasta vanuseid seemikuid. Nõrga juurestiku ja raske lõimisega kasvukohtade tõttu kannatab külmakohrutuse all kõige enam harilik kuusk. Õhukestel muldadel (näit. loopealsed) võib esineda külmakohrutust peaaegu kõikidel puuliikidel. Varjutaluvaid õhukesekoorelisi liike (kuusk, nulg, pöök) võib kahjustada koore kuumapõletik, eriti kui
b) Madal temperatuur vegetatsiooniperioodil. c) Reljeef mõjutab külmakahjustuste tekkimist: külm õhk on tihedam ja raskem ning koguneb reljeefi madalamatele osadele. d) Hiliskülmakahjustuste ulatus oleneb puuliigist ja puude kasvufaasist külma esinemise ajal. e) Külmakergitus ehk külmakohrutus. Mullavesi paisub jäätudes ja jää kergitab koos mullaga üles ka taimed. Sulades langeb muld tagasi, taimed jäävad aga kõrgemale. Kui see kordub, võivad juured katkeda ja taimed kerkida mullapinnale. Külmakohrutust esineb rasketel liigniisketel muldadel. f) Kõrgest temperatuurist tingitud kahjustusi võib ette tulla kuumadel suvepäevadel. Soojanõudlikkuse ja külmakindluse järgi võib meil enamtuntud puuliigid jaotada järgmistesse rühmadesse: I - vähese soojanõudlikkusega II - keskmise soojanõudlikkusega e. külmakindlad III - soojanõudlikud, e. mõõdukalt külmakindlad IV - väga soojanõudlikud, külmahellad liigid V - Troopikaliigid Metsa mõju õhu- ja mullatemperatuurile:
suve teisel poolel). · Külmakergitus ehk -kohrutus tekib varakevadel ja hilissügisel, kui öökülmad vahelduvad soojemate päevadega. Pealmine veerikas mullakiht öösel külmudes paisub ja kerkib üles ning tõstab taimed koos juurtega üles. Päeval sulades langeb muld tagasi jättes taimed paljastatud juurtega kõrgemale. Kui see kõik kordub, võivad taimed kerkida päris mullapinnale, juured paljastuvad ja taimed kuivavad. Eriti tugevalt kannatavad taimed selle all märgadel ja savistel muldadel. Liivmullad on veevaesed ja seal seda ohtu praktiliselt pole. Õhukestel loomuldadel esineb kohrutust peaaegu kõigil puuliikidel. Kahjustuvad tõusmed ja 1...2 a seemikud. Kõige enam kannatab selle läbi nõrga juurestikuga kuusk. 2) Talvekülmakahjustused Talvekülmakahjustused võivad ilmneda ärakülmumises ja külmalõhede tekkimises
annaabi.ee 
