Referaat"Preeria" (1)

PREERIA
"Preeria"
SISUKORD
Preeria ........................................................................................................................... 3
Taimed preerias............................................................................................................. 3
Preeria Mullastik .......................................................................................................... 4
Preeria Loomad ............................................................................................................. 4
Inimesed Preerias .......................................................................................................... 5
Preeria
Preeria on Põhja-Ameerika parasvöötme rohtla . Preeriaga sarnanevad piirkonnad mujal maailmas on Stepp (Kasahstan), Pampa (Argentina) ja Pusta (Ungari). Soojema kliimaga rohtla on Savann. Tänapäeval on enamik Preeriad põllumaadeks muudetud. Väga paljud preeriad on põldudeks mudetud, kuna tegu on väga viljaka pinnasega. Preeria iseloomulikeks tunnusteks on enamasti parasniiske kliima, põuased suved (300-600mm/a). Põhiline kasvuperiood taimedel on kevadel ja varasuvel ning näriliste ja putukate suur hulk. Preerias voolavad ka Ameerika pikimad jõed: Mississippi ja selle lisajõgi Missouri .
Taimed Preerias
Preerias domineerivad rohttaimed puittaimede üle. Palju on preerias kõrrelisi. Rohttaimed domineerivad kuna preeriates on puude kasvamiseks liiga kuiv,kuid on piisavalt niiskust,et ei tekiks kõrb on taimestikus valdavalt rohttaimed. Kõrreliste eripära on selles,et varred hakkavad hargnema maa ligidalt.
Tipust söömine neid taimi ei kahjusta. Intensiivne söömine kõrvaldab nende konkurente. Nii tekib rikkaliku toidu, kuid väheste varjevõimalustega elupaik. Preeria taimed on võimelised säilitama vajalikku niiskust kuiva perioodil. Peale kõrreliste kasvavad preerias veel ka poolpõõsad. (Taimed, mille maapealne osa on rohtne , maa-alune aga puitunud ).
Preeria Mullastik
Preeria mullad on väga viljakad . Rikkalik rohttaimestik annab igal aastal rohkesti taimejäänuseid, mis ladestuvad mullapinnale või mulda. Niisketel perioodidel lagundavad neid mikroorganismid. Kuivuse ja lubjarikkuse tõttu tekivad püsivad huumusained, mis muudavadki preeriate mullad huumusrikkaks. Siinsed mullad on mustjaspruunid, mistõttu neid nimetatakse mustmuldadeks. Kõrge viljakusega mullad sobivad kultuurtaimede kasvatamiseks ja seetõttu on enamik preeriatest põllustatud. Siin kasvatatakse nisu, maisi, päevalille jt. söödakultuure.
Preeria Loomad
Põhja-Ameerika looduskaitsealadel ehk reservaatides on säilinud preeria põlisasukad ameerika piisonid , koiotid ehk preeriahundid, rohtlahaukurid, punahirved. Tavalised on veel ka pisemad loomad nagu jänesed, skungid, kärbid, tuhkrud ning maad uuristavad pisinärilised. Veekogude läheduses elavad koprad , ondatrad ning kukkuropossumid. Preeriate loomastik on üsna liigivaene, kuid selle eest on ühest liigist jällegi väga palju loomi. Suurem osa neist on pisiimetajad ja närilised, kes elavad urgudes. Leidub väga palju roomajaid. Koiott on koera perekonda kuuluv kiskjaline. Koiotti leidub Põhja-ja Kesk Ameerikas. Koiotil eristatakse 19 erinevat liiki. Piisoni eeskeha - Kõrge küüruga turi ja suur habemega pea. Piisoni tagakeha on suhteliselt sale. Sarved on väikesed. Piisoni õlakõrgus on ligi kaks meetrit. Mass ligi üks tonn . Lehm on kuni kolm korda väiksem.
Inimesed Preerias
Preeriad on pika aja vältel olnud tugevasti mõjutatud inimtegevusest. Stepitasandikud on olnud sobivateks aladeks rändkarjakasvatajate hõimudele. Taolised suured rahvaste rändamised toimusid harilikult võrdlemisi aeglaselt. Püstitati jurtad ja elati üle karm talv. Edasi liiguti siis, kui karjamaad olid end ammendanud ning veevarud otsas5. Stepivööndi põhjaosas ja metsastepis, kus levivad huumusrikkad mullad, on mitmete sajandite kestel tegeldud maaviljelusega. Siin kasvatatakse maisi, nisu, otra , päevalille. Suured põllumassiivid on aja jooksul huumusest vaesunud ja kevadised vihmasajud on uuristanud maapinda uhtorge. Erosiooni tõttu on vähenenud nii looduslike taimekoosluste all olev kui ka maaviljeluseks sobivate alade pind. Kunstlik niisutus põhjustab aga muldade sooldumist. Seega on halvenenud rohtla ökosüsteemide normaalne talitus. Langenud on teravilja saagikus. Toiduvilja vähenemine mõjutab aga inimeste elukvaliteeti. Paljudes stepivööndi piirkondades leidub tööstuslikult tähtsaid maavarasid (kivisüsi, rauamaak , värvilised metallid). Maavarade leiukohtadesse on kujunenud suured tööstusasulad, kus sulatatakse maagist metalli ja valmistatakse sellest põllutöömasinaid, tööstusseadmeid jpm.
5