Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mults-kompost (0)

1 Hindamata
Punktid
Mults
On tõhus umbrohtude tõrjumise ja taimede väetamise viis aga ka kompostimise viis. Maapinnale laotatud sõnniku, põhu turba, puulehtede, niidetud rohu, heina, saepuru , puukoore kihis toimuvad samad protsessid, mis kõdukihis metsa all.
Multsimine kaitseb taime juuri ja allapainutatud oksi külma eest, mulda kuivamise eest, ei lase mullapinda umbrohtuda, kaitseb kuuma päikese eest ega moodusta õhuvahetusest tingitud koorikut mullapinnale.
Mult varustab taimi orgaanilise väetisega ja seetõttu on eriti oluline maapinna lähedaste juurtega taimedele ( rodod , magnooliad) mullakihi peal olev multz meeldib vihmaussidele ja nad tegutsevad aktiivselt 15 cm paksuses mullakihis. Ussid õhutavad ja parandavad mulla sutruktuuri. Väidetakse et vihmauss tungib kuni 1,8m sügavusele ja toob sealt üles sinna uhutud toitaineid.
Kompostimine ja kompost
  • Kompost parandab kõigi muldade lõimist ja struktuuri
  • Soodustab taimede varustamist hapnikuga
  • Soodustab mulla tihenemist
  • Kaitseb põldu põua eest
  • Reguleerib mullakihi veemahutavust ja dreenimisvõimet
  • Pidurdab toitelementide väljapesemist mullast
  • Väetab taimi toites neid tasakaalustatult vastavalt juurestiku kasvule ja taime vajadustele
  • Stabiliseerib mulla happelisust või leeliselisust enamikule kultuuridele soodsas suunas.
  • Soodustab kõigi organismide elu mullas

KIHTKOMPOST
Valmib soojal ajal umbes 3 kuuga
KUHI-JA KASTKOMPOSTIMINE
1,2x1,2x1,2 suurim kasti suurus, külgedel õhuavad
  • komposti materjal peenestada
  • kompost peab olema niiske
  • lämmastiku ja süsiniku vahekord tasakaalus c30:n1. Ideaalne taimne ja loomne kokku segades. Vajadusel lisatakse lämmastikväetist.
  • segamine
  • Mults-kompost #1
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-09-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor katiniibo Õppematerjali autor
    Komposti omadused, tegemine, kasutamine.

    Sarnased õppematerjalid

    Maaviljeluse konspekt eksamiks
    72
    docx

    Maaviljeluse konspekt eksamiks

    Liivmullad on huumusvaesemad. Huumusesisalduse määramine:  Orgaanilise aine üldsisalduse määramine kuumutuskaona  C sisalduse määramine – laboris/Tjurini meetod (kergtuhastamine kemikaalidega) C% - 1,75 Huumusvaru arvutamine: leian huumushorisondi mahu, korrutan lasuvustihedusega, ristkorrutis huumusvaru leidmiseks (teada on huumusesisaldus %des) Huumusbilanss = huumuse lisandumine – huumuse kulu Eestis negatiivne. Reguleerimise võimalused:  Kompost  Sõnnik  Põhk  Jõemuda  Digestaat 49. C:N suhe, mõju orgaanilise aine lagunemisele ja lämmastikumajandusele. Kui orgaanilises aines on vähe lämmastikku, siis kasutavad mikroorganismid elutegevuseks mulla lämmastikku. Kui C:N suhe orgaanilises aines on alla 35-40:1, siis mikroorganismid saavad sealt piisavalt lämmastikku. Kitsa C:N suhtega materjal omab isegi suuremat potentsiaali denitrifikatsiooni suurendamiseks

    Põllumajandus
    Maaviljeluse konspekt
    34
    doc

    Maaviljeluse konspekt

    MAAVILJELUSE PÕHIKURSUS (3 AP) 40 loengut ja 30 laboratoorset tööd Eksam: test + laboratoorsed tööd peavad olema sooritatud! Kirjandus: - E. Haller ,,Maaviljelus" (mullafüüsika, umbrohud; põhiraamat) - ,,Maaviljeluse käsiraamat" (vähem saadaval) - ,,Agrokeemia 2006" - M. Karmin ,,Umbrohud ja nende tõrje" - ,,Teraviljakasvatuse käsiraamat" - ,,Mahepõllumajanduse alused" - Mahepõllumajanduse leht - Masanobu Fukuoka ,,Ühe kõrre revolutsioon" (Maaülikooli tudengi tõlge) - H. Lõiveke (koostaja) ,,Taimekaitse käsiraamat" Maaviljelus (Soil management)

    Põllumajanduse alused
    Haljasalade kasvupinnased ja multsid
    226
    pdf

    Haljasalade kasvupinnased ja multsid

    HALJASALADE KASVUPINNASED JA MULTŠID Aino Mölder Luua 2011 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali autor Aino Mölder Retsensent Kadi Tuul Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-487-88-2 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit 1 SISUKORD Eessõna ……………………………………………………………………………………………………….lk.4 1. Kasvupinnaste füüsikalised omadused ………………………………………….…?

    Aiandus
    Ilutaimede hooldusjuhend
    44
    pdf

    Ilutaimede hooldusjuhend

    Piisab kergest ilulõikusest, multsi lisamisest ja 8 lehtede riisumisest. Puud vajavad juurdumiseks kastmist ning väetamist. Värskelt istutatuid puid tuleb pidevalt kasta, eriti juhul kui nad on istutatud liivasesse mulda. Värskelt istutatud puud vajavad väetist. Puid tuleb väetada kevadel. Maapinnale lagunenud orgaaniline materjal tuleb multsida. Orgaaniline mults laotatakse maha, et vähendada umbrohtumist. Multsi uuendatakse kevadel. Puu võra alumine pind tuleks hoida umbrohuta (L. Jääts, M. Laane, A. Ruut 2003). Enamikk puid on vaja aeg-ajalt lõigata, et eemaldada surnud ja vigastatud oksad. Harilik kuldvihm ei talu suuri oksalõikamisi, ära võib lõigata ainult kuivanud ja katkised oksad. Kui hilineda võrsete lõikamisega, siis ei pruugi uued võrsed ennem talve puituda ning külmuvad. Õitsenud oksad

    Ilutaimede kasutamine
    Üldise taimekasvatuse kogu materjal
    50
    doc

    Üldise taimekasvatuse kogu materjal

    MULLAHARIMINE MULLAHARIMISE PÕHISUUNAD Mullaharimise senisest ulatuslikum diferentseerimine vastavalt konkreetsetele tingimustele - kasvatatavale kultuuride umbrohtumusele, reljeefile, põldude kultuuristatusele, ilmastikutingimustele jne. Mullaharimise minimeerimine, mille eesmärgiks on harimise intensiivsuse piiramise teel vähendada muldade liigset tallamist (tihendamist), struktuuri lõhkumist ja huumuse lagundamist ning alandada harimiskulusid. Eriti oluline on see suhteliselt harimisõrnadel, erosiooniohtlikel ja kerge lõimisega huumusvaestel muldadel Künnikihi süvendamine (!) mitmesuguste sügav-harimisvõtetega. Künnialuse kihi mullafüüsikaliste jt. mulla omaduste parandamine Mullaviljakuse kvaliteedi parandamine Tööviljakuse tõstmine (kompleksagregaatide rakendamine, jne) Mullaharimissüsteem Mullaharimissüsteem on maaviljelussüsteemi olulisi komponente. Ta peab kindlustama soods

    Taimekasvatus
    Öko ja keskkonnakaitse konspekt
    90
    pdf

    Öko ja keskkonnakaitse konspekt

    Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit ­ selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    528
    doc

    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

    KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

    Keskkonnakaitse ja säästev areng




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun