La Plata madalik (0)

Varstu Keskkool
Referaat
La Plata madalik
Koostas : Heidi Järvpõld
Juhendaja : Helen Oppar
Varstu 2009
Sisukord
1 . Asend.................................................................................................................... lk 3
2. Pinnamood ............................................................................................................. lk 4
3. Kliima ................................................................................................................... lk 5
4. Veestik ................................................................................................................... lk 6
5. Mullastik ................................................................................................................ lk 7
6. Taimestik ............................................................................................................... lk 8
7. Loomastik .............................................................................................................. lk 9
8. Ininmtegevus ........................................................................................................ lk 10
1 . Asend
1)
2)La Plata madalik asub Lõuna-Ameerika mandril ja Ameerika maailmajaos , hõlmab Argentiina riigi territoriumi. Asub Põhja-Atlandi ookeani kõrval. Mäestike lähedal ei asu .
3) 55°S ja 38°W .
4) Minu kodukohast asub La Plata madalik umbes 13 150 kilomeetri kaugusel.
2. Pinnamood
1)Lame maapind , lauskmaa , tasane maapind.
2) Vulkaane pole , seepärast ka ei toimu vulkaanipurskeid ning maavärinaid ei esine .
3. Kliima
1) Külmad hoovused , mis tulevad merelt . Toob kaasa külma kliimat ja niisket õhku ehk sademeid.
2) Keskmine õhutemperatuur talvel on 12° ja suvel 21° ringis. Argentiina asub lähistroopilises kliimavöötmes. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16°. Aastane sademete hulk on 500- 1000 mm. Sajab enamikul ajal talvel. Talvel valitsevad seal parasvöötme ja suvel troopilise kliimavöötme tingimused. Talvel parasvöötmelised õhumassid ja suvel troopilised õhumassid.
3)La Plata madalik asub suhteliselt mere ääres, seetähendab seda , et seal on tuuline ilm. Soojakraadid väga kõrgele ei ulatu . See toob ka niiskest õhku kaasa.
4. Veestik
1) Seal on paar suuremat jõge, kuid suuri järvi pole.
2) Selle alal on suurem jõgi Parana , mille toiteallikas on merelt tulevad sademed.
3) Merelt tuleb palju sademeid, mis võivad põhjustada üleujutusi.
4) Suurimaid järvi pole.
5) Parana jõel sõidavad laevad ja transpordivad selle abil kaupu maailmasse.
5. Mullastik
1)Mustmulda esineb seal peamiselt, vahepeal ka pruunmulda.
2)Rikkalik tohttaimestik annab igal aastal rohkesti taimejäänuseid, mis ladestuvad mullapinnale või mulda. Lühikestl niisketel perioodidel lagundavad neid mikroorganismid , ent kestvad põuad aeglustavad seda protsessi. Kuivuse ja lubjarikkuse tõttu tekivad püsivad huumusained, mis muudavad rohtlamullad huumusrikkaks. Rohke orgaanilise aine ja kaltsiumiühendi tõttu nimetatakse neid mustmuldadeks.
3) Väga toitainerikkad , sellepärast ka väga viljakad .
6. Taimestik.

Rohttaimed , igihaldjad põõsad, korvõielised.

Esimene taim: pamparohi
Pamparohi on võimas kõrreline lehepuhmas. Kasvab tasandikel ja madalikel. Pamparohu kohal hõljub kümneid jaanalinnusulepehmeid õisikuid. Ta võib anda elu jooksul üle miljoni järglase( seemne ). Võib kasvada üle 2 meetri kõrguseks. Enamasti rohelist värvi.
Teine taim: karuohakas
Kuulub korvõieliste sugukonda. Umbes 2 aastane taim, võib kasvada 2 meetri kõrguseks. Paljuneb kergesti levivate seemnete abil. Karuohakal on küllaltki tuegv sammasjuurestik.Õied on koondunud munajaks, lehed on süstjad. Ühekojaline rohttaim.Levib tulnukana Argentiinas.
7. Loomastik

Kaslased , puuma , viskatša , vöölased ja jaanalinnulaadne nandu , mägikitsed.
2) Esimene loom : Nandu .
Nandu ( Rhea americana) on lennuvõimetu lind, kes elutseb Lõuna-Ameerika pampades. Nandu on kuni 1,5 m kõrge, kaalub 15-20 kg. Nandul on kohev pruunikashall sulestik ja 3-varbalised tugevad jalad. Ta tegutseb väikseste salkadena, sagedasti koos sõralistega. Nandu toitub taimedest ja selgrootuist. Nandu on polügaamne. See tähendab, et ta paaritub sama sigimisaja kestel mitme vastassoost isendiga ja mitu emaslindu muneb ühte pessa. Emaslindude ühispesades on kuni 30 muna. Haub ja poegade eest hoolitseb isalind.
Teine loom : Puuma on kaslane , kes on kollakat-pruuni värvi ja tugevate jalgadega , kuni 2 m pikk. Tema hüppevõime on 5m.Tal on lühike karvastik.Kaal umbes 150 kg. Eluiga ligi 20 aastat. Puuma on lihatoiduline loom. Sööb mitmesuguseid loomi alates hiirtest ahvideni.
8. Inimtegevus
1) Karjakasvatus , nisu ja puuviljade kasvatamine .
2) Kuna seal on suured rohumaad soodustab see lammaste ja veiste kasvatamist .
3)Maavarasid sellel alal ei leidu.
4) Üheks probleemiks on see, et inimesed reostavad jõgesid. Itaipu tamm Parana jõel tõkestab vee voolu maailma ühe suurema hüdroelektrijaama jaoks. Teine probleem on iga-aastane metsade raiumine 6000 km² suurustel aladel. Need probleemid soodustavad ka õhu saastumist , ning õhk on saastund ka sellepärast, et see on ümbritsetud õhusaaste hajumist takistavatest mäestikest.
Kokkuvõte
Referaati oli raske teha, aga sain teada palju huvitavaid asju. Kindlasti jääb meelde see, et kaugel asub La Plata madalik minu kodust. Loomadest meeldis mulle nandu, kellest ma varem polnud kuulnud ja infot otsida oli päris põnev. Arvan, et see referaat oli neid mitmeid päevi ja palju tunde väärt, sest et nüüd olen palju targem.
Kasutatud kirjandus

http://www.kanepiaiand.ee/files/images/Carex_oshimensis_Evergold.jpg

http://www.klimadiagramme.de/index_5.html

http://et.wikipedia.org/wiki/Rohtla

http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kahkaruoh2.ht m

„ Pere Atlas ” Varrak 2008

„ Maailma Atlas ” Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000

http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/argentiina.ht m