Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Eelika Kuusik 10c 20.10.2013a. MOTIVATSIOON Sisukord Sissejuhatus Motivatsiooni definisatsioon.................................................................... Motiivide liigitus....................................................................................... Abraham Maslowi (1908-1970) vajaduste püramiid............................. Motivatsiooni suunad............................................................................... Kokkuvõte................................................................................................. Kasutatud allikad..................................................................................... Inimene on motiveeritud siis, kui teeb endale meeldivat tööd meeldivas keskkonnas. Edu = võimed + võimalused + motivatsioon. Kui kõik kolm komponenti on piisavad, siis on...
Motivatsioon ja motivatsiooniteooriad Motivatsioon tähendab ladina keeles edasiliikumist. Motivatsiooni võib seega nimetada liikumapanevaks jõuks, mis tekib erinevate sisemiste ja väliste jõudude ehk mõjutajate tulemusena ning on aluseks inimese erinevatele tegevustele. Inimese vajadus on sisemised jõud, eesmärk aga välised jõud. Sisemine vajadus paneb inimese eesmärkide saavutamise suunas tegutsema. Tänapäevased motivatsiooniteooriad toetuvad rohkem või vähem inimeste vajaduste määramisele ja rahuldamise tee selgitamisele ning väärtustavad kõrgelt inimestevahelist suhtlemist ja koostööd. Motivatsiooniteooriad arenesid hoogsalt 20. sajandi keskel. Kolm tuntumat teooriat, mis tol perioodil formuleeriti, on McGregori X- ja Y-teooria, Maslow vajaduste hierarhia ning Herzbergi kahe faktori teooria. Nendes teooriates sisalduvad tuntumad seletused töötaja motivatsiooni mõistmiseks, mida rakendatakse 21. sajandilgi. Vajadustega seotud motivats...
Motivatsioon Mariin Virolainen Tallinna 32. Keskkool 2009/2010 õ.a Motivatsioonist üldiselt Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis on mingi käitumise tõukejõuks. Asjaolud, mis inimest mingit moodi tegutsema sunnivad, on motiivid. Inimest peab motiveerima midagi tegema, et tal ei kaoks tahe selle nimel vaeva näha! Olgu selleks siis õppimine või midagi muud. Click to edit Master text styles Second level Third level
Katriin Tammekivi Ä18KÕ1 Insener Jacob Arnold Situatsioonülesanne Lähteandmed: Jacob Arnold on suure sisekujundusfirma insener. Ta on pärit vaesevõitu maaperest, kus kehtis range kord. Et saada kolledžiharidust, tuli tal palju töötada, et katta oma õppimis- ja elamiskulusid. Jacob on intelligentne ja võimekas insener. Tema peamiseks veaks on see, et ta ei taha riskeerida. Ta kardab iseseisvalt otsustada, seetõttu pöördub ta vähetähtsate ja rutiinsete probleemidega oma ülemuse või teiste inseneride poole, et otsustaksid nemad. Enne kui hakata joonestama, toob ta mustandid ja eskiisid juhile heakskiitmiseks. Kuna Jacob on võimekas, tahab ülemus motiveerida teda iseseisvamalt töötama. Ülemus usub, et tema tegutsemis...
3) töö ise selle sisu, kuivõrd võimaldab eneseteostust, enesest lugupidamist ning arenemisvõimalusi (NB! Seda on võimalik tagada ka nn. lihttööde puhul) Motiveerimine on inimest tegutsema ajendavate jõudude teadvustamine ja inimese mõjutamine nende kaudu, nii, et tulemuseks ei ole mitte numbrid ja tooted/teenused, vaid rõõm töö tegemisest. vaid tulemuseks on nauding ja rõõm tööl käimisest. 1 Motivatsioonist _ majanduskool Standfordi professori Chip Heath'i järgi ei ole juhid sugugi nii head inimeste motivatsiooni tundjad kui nad seda ise arvavad. Tegelikkuses tõlgendavad juhid pidevalt valesti, mis ikkagi motiveerib nende töötajaid. Tegu on nn. "välise motivatsiooni eelarvamus". See termin viitab meie kalduvusele oletada, et teised inimesed on rohkem välistest motivaatoritest mõjutatud kui meie (siin seletus,
Teooriat käsitletakse üleüldse kõige esimese isiksuseteooriana ning esimese psühhoteraapia liigina. Alusepanija Sigmund Freud (1856-1939). Psühhoanalüüs on Sigmund Freudi loodud psühhoteraapia koolkond ja teooria. Psühhoanalüüsi teooria kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud psüühikasiseste jõudude poolt. Isiksuse tuumaks on teadvustamata, sageli konfliktsed tungid, mis tähendab, et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadlik. Motivatsioonilised jõud kujundatakse põhiliselt lapsepõlvekogemuse ja sotsialiseerumise poolt. Teooria Psühhoanalüüsi teoreetilisi käsitlusi on mitmeid. Ka Freudi enda käsitlused muutusid mõnevõrra juba tema eluajal. Mitmed Freudi õpilased ja kolleegid (Alfred Adler, Carl Gustav Jung, Erich Fromm jt) arendasid Freudi ideedest lähtudes oma käsitlusi ja teooriaid. Psühhoanalüüsi teooriale tuginevad ka paljud psühhoteraapiad
Teda on, et küll kunagi tuleb tagasi inimene keda asendati, ning seejärel peab isik, kes teda asendas, naasma oma endisele ametikohale. Kuid seal kaovad tal olnud volitused ja õigused. Probleem seisneb nüüd selles, et vanale postile naastes ei taheta loobuda nendest volitustest ja võimust mis neil käes oli. Need lihtsalt ei unune ja hakkavadki nüüd mõjutama inimese edasist suhtumist alluvatesse ja oma töösse. Hakatakse hüppama üle oma varju. Sellisel puhul ei saa me rääkida motivatsioonist kui tahtest oma tööd hästi teha, vaid hoopis sellisest motivatsioonist, mis toob rahulolu tema isiklikele vajadustele. Olen isiklikult selliste inimestega kokku puutunud, ja olen kindel, et puutun tulevikus veel. Nii väga tahaks neid maapeale kutsuda, kuid kuidas seda teha nii, et nad sellest aru ka saaksid. Vaevalt, et mina oleksin see isik, kes suudaks nendele inimestele motivatsiooniteooriad selgeks teha (A. Maslow, konspekt). Ma võin neile sellest rääkida
Selgete ootuste mitteväljendamine; Lubaduste mittetäitmine hüvituste suhtes; Hüvituste ebaõiglane jagamine (kellegi eelistamine). Motivatsioonimudel: Juhi ülesanne on töötajate motivatsiooni tõukejõud ja vajadused välja selgitada ning suunata nende käitumist tööülesannete täitmise suunas. Sisemised vajadused ja tõukejõud tekitavad pinge, mida mõjutab keskkond ja individuaalsed erinevused. Potentsiaalne tulemus sõltub inimese võimetest ja motivatsioonist. Kui motiveeritud inimestele luuakse võimalused ja ressursid, saadakse head tulemused. Eesmärkide püstitamine ja teadlikkus hüvitustest, mis viivad kellelgi vajaduste rahuldamiseni, on samuti võimas motivatsioonitegur. Kui töötaja on produktiivne ja organisatsioon märkab seda, jagatakse hüvitusi. Kui need hüvitused on sobivad olemuselt, ajastatuselt ja jaotamiselt, rahuldatakse töötaja algsed vajadused ja tõukejõud. Samal ajal võivad esile kerkida uued
valmistamiseks näiteks vajalikud masinad, seadmed, hooned, teed jne. Otsesed rahalised vahendid ( raha, aktsiad) ehk finantskapital, mida kasutatakse tootmise rahastamiseks. Rahalise väärtusega omand Inimressurss Inimressurss töötamisest huvitatud inimese olemasolu, oskus ja teadus, mis rakendatakse töö tegemisel ja tulu saamisel. Majanduse arenguks kasutatava tööjõu kvaliteet sõltub haridustasemest, motivatsioonist, ettevõtlikkusest kui ka rahvaarvust. Töötamisest huvitatud inimesed Tööjõud Tööjõud riigi aktiivne töövõimeline elanikkond. Töövõimeline elanikkond inimesed, kes on võimelised ja soovivad töötada. Jaguneb hõivatuteks ehk töökohaga ja töötuteks ehk töökohata inimesteks. Tööjõu jagunemine Majandusgeograafia Seda, kuidas ühe riigi või piirkonna piirides on paigutunud ja toimivad majandusressursid,
(samal aastal P.yoelii yoelii, näriliste parasiit). Genoomi suurus 23 Mb, 14 kromosoomi, umbes 5300 geeni. Geenid on pikemad, kui pärmidel (2.4 kb.). Intronid moodustavad 54% genoomist. Retroposonid puuduvad. *Aspergillus nidulans, Neurospora grassa, Tetrahymena (nukleaarne dimorfism!) ja mitmete patogeenide projektid Metazoa: *Hulkraksete organismide genoomiprojektid keskenduvad valdavalt:Arengulistele aspektidele. Haigustekke põhjuste selgitamisele. On juhitud kolmest motivatsioonist: Alusuuringud, Kommertsiaalsed huvid, Meditsiinikesksed huvid Caenorhabditis elegans: Ülitähtis mudelorganism arengubioloogias. Genoomi sekveneerimine lõpetatud 1999 a. Genoom ca 100Mb ja 20 000 geeni (1000 RNA kodeerivad). 9000 kohta eksperimentaalsed tõestused, ülejäänud ennustatud in silico. Kodeeriv osa 27%, intronid 26%. 32% kodeerivast osast sarnane inimese geenidega, 70% inimgeenidest sarnane C.elegansiomadega. Geeni keskmine pikkus 5 kb, suur osa koondunud operonidesse
Kuidas tõsta õpilase õpimotivatsiooni? Motivatsioon on protsess, mis algatab, valib ja säilitab tegevuse eesmärgi saavutamisel. Õpimotivatsioon on sellest tulenevalt samuti protsess, mille eesmärgi saavutamiseks kasutatakse õppimist. Õpilased on individuaalselt erinevad, samuti on nende õpimotivatsioon erinev, neil on erinevad vahendid oma eesmärgi täideviimiseks. Õpilase (õppe)edukus sõltub peamiselt kolmest tegurist: võimetest, motivatsioonist ning võimalustest. Õpimotivatsiooni mõjutavad kodune keskkond, vanemad ning sotsiaalsed suhted. Samuti mõjutavad õpilaste õpimotivatsiooni õpetajate suhtumine nende töösse, kui nad suhtuvad väga negatiivselt õpilastesse, siis nende õpimotivatsioon langeb(Herzbergi motivatsiooniteooria järgi). Õpilastes on võimalik tõsta õpimotivatsiooni huvitavate ja vaheldusrikaste tegevuste kasutuselevõttu koolis, kasutada nende individuaalseid võimeid, teadmisi ja oskusi õppetöös, anda
"Ma õpetan teile üliinimest. Inimene on miski, mida peab ületama. Mis olete teinud ta ületamiseks? /.../ Te olete käinud ära tee ussikesest inimeseni, aga palju on teis veel ussikest."Tugevad tahtsid nõrgad hävitada. S.Freud- Psühhoanalüüsi teooria kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud psüühikasiseste jõudude poolt. Isiksuse tuumaks on teadvustamata, sageli konfliktsed tungid, mis tähendab, et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadlik. Motivatsioonilised jõud kujundatakse põhiliselt lapsepõlvekogemuse ja sotsialiseerumise poolt. C.Darwin-evolutsiooniteooria- Esiteks, liikidel on suur viljakus. Neil on järglasi rohkem, kui neid täiskasvanuks saab. Teiseks, populatsioonide arvukus jääb enam-vähem samaks väikeste kõikumistega. Kolmandaks, toiduressursid on piiratud, kuid on enamasti suhteliselt konstantse suurusega
valdkonda niisamuti ei jää ka puutumata haridusvaldkond. Vaatamata sellele, et järk-järgult toimub haridussüsteemis edasiminek, tundub aeg-ajalt siiski, et me oleme takerdunud eelnevate sajandite jooksul väljakujunenud haridusmudelisse ning ei kasuta maksimaalselt ära arenenud tehnoloogia võimalusi. Fundamentaalne küsimus seisneb aga selles, et milline peaks õigupoolest olema 21. sajandile vastav kool? Õpilase koolielu sujuvus on suurel määral mõjutatud motivatsioonist või selle puudumisest. Motivatsioon saab tekkida vaid sellisel juhul, kui õpilasel on huvi õpitava vastu. Paraku aga ei leia mina, et 21. sajandi koolilapsele võiks pakkuda huvi raamatute lugemine, mis kirjeldavad raskeid tööpäevi täis põlluharimist ning seda tööriistadega, mille nimetused tänapäeva lastele piltigi silme ette ei too. Väga suurt kajastust on leidnud probleem, et üha vähem nõustuvad noored raamatuid lugema ning tänu sellele ei mõisteta enam lihtsamaidki
näha, kuidas tema teooria aeg-ajalt tõetera näib sisaldavat ning kirjeldatud lihtsustatud viisil ideedega masside liikuma ja tegutsema panek kaasajal seoses meedia ja tehnoloogia arenguga isegi võimendunud on. See kõik on viinud äkilisemale radikaliseerumisele ja äärmuslike vaadete kiirele ja veel massilisemalegi levikule, kui Le Bon seda ehk ette oskas näha. Sarnaselt mõtlemapanev on arutlus motivatsioonist grupimõtlemise ja enesevalitsuse kaotamise taga. Le Bon toob välja peale surutud vastutuse ja iseenese tähtsusetuse tunde kui inimesele omase eksistentsiaalse ängi, mida hulga osaks olemine ajutiselt leevendab. Tekkis seos hilisema aja psühhoanalüütiliste teooriatega, ja tõsi on, et näiteks C. G. Jung ka sarnase idee oma töös esile tõi.
õppetöö sisust. Nii kujuneb primaarseks tunnustus või tasu, mitte õpitava sisuline omandamine. Sisemine õpimotivatsioon – lähtub sisemistest motivaatoritest ja need on seotud inimese enda sisemise huviga ja sooviga õppida ning areneda. Neist lähtuv õppimine aitab kaasa enesearengule ja -teostusele, enda vaimselt vormis hoidmisele, paremale orienteerumisele ühiskonnas ning enesekindluse tõstmisele. Nt tuntakse heameelt mõne uue oskuse omandamisest. Heaks näiteks sisemisest motivatsioonist on laste mängud ja täiskasvanute hobid, mida sooritatakse sisemisest huvist lähtuvalt. Enda õpimotivatsiooni tuvastamiseks on oluline ennast tunda: kes ma olen, milliseks ma tahan inimesena kujuneda, millega ma tahan tegeleda jne. Välised ja sisemised motivaatorid on sageli üksteisega seotud ja nende vahele võib olla raske piiri tõmmata. Sageli vajab inimene just väliseid motivaatoreid, et midagi õppima hakata, ja seejärel võivad mängu tulla ka sisemised motivaatorid.
Enne kui hakata joonestama, toob ta mustandid ja eskiisid juhile heakskiitmiseks. Kuna Jacob on võimekas, tahab ülemus motiveerida teda iseseisvamalt töötama. Ülemus usub, et tema tegutsemist on võimalik parandada ja vabastada end rutiinist. Jacob muutuks enesekindlamaks. Ainult et juht pole päris kindel, kuidas Jacobit motiveerida. Küsimus: Kuidas motiveeriksid Jacobit, kui oleksid juht? Kasuta erinevaid motivatsioonimudeleid: Maslow, Herzberg, Skinner, Vroom" (Iseseisev töö motivatsioonist). 4 1 MASLOWI TEOORIA Lähtudes Maslow vajaduste hierarhia püramiidist on Jacobi füsioloogilised- ja turvalisusvajadused rahuldatud. Lähteülesandes on küll juttu, et ta on pärit vaesevõitu maaperest aga ma eeldan, et insenerina ei tohiks tal palga ega majandusliku turvalisusega probleeme olla. Küll aga on Jacobil probleeme kuuluvusvajadusega. Selle probleemi tagajärjed on juba käes. Ta tahab suhelda töökaaslastega või ülemusega, jookseb nende jutule vähetähtsate
tegema . Lõpuks ma jõudsin siiski järeldusele , et ma teen ju sporti oma heaolu jaoks . Ma läksin trenni tagasi ja seletasin teistele olukorda . Trennikaaslased mõistsid mind ja lubasid ka rohkem pingutada . Ma sain aru , et nende motiiviks tõusis see , et kõigil oleks hea mängida . Keegi ei peaks kellegi peale karjuma kui midagi on jne . Neil olid sotsiaalsed motiivid . Ma võin tuua hea näite veel motivatsioonist õppimises . 8-das klassis ei läinud mul õppimine just kõige paremini , sest mul polnud sel ajal õppimiseks motivatsiooni . Ma mõtlesin , et see on tavaline põhikooli klass ja eksamid ning kooli vahetus on alles 9-das . Nüüd ma taipan , et oleks pidanud sel ajal ka õppima , sest osad asjad , mida käsitleti 8-das on mulle siiani selgusetud . Nüüd olen ma õppimise juures uue motivatsiooniga . Ma õpin ju endale , et ma saaksin hea töökoha
Pole vahet, kas alustada mõne keerulise tööülesandega, õpingutega või püüda oma ettevõtet kuidagi paremate tulemusteni viia. Motivatsioonil on väga üldiselt öeldes kaks suunda sisemine ja väline ning motivatsioon on vastavalt siis kas kaasa tõmbav või tagant tõukav. Seoses välise motivatsiooniga meenub mulle alati üks kurbnaljakas näide eelmise aasta jalgpalli MM-ilt, Põhja-Korea jalgpallimeeskond. Ma ei teagi drastilisemat näidet välisest motivatsioonist see tiim tuli mängima vaid selleks, et olla "Suure Juhi meele järele" ning et "tuuaau ja kuulsust oma kodumaale". Samuti veel teadmine, et läbikukkumise korral ootab neid minimaalselt koonduslaager. Nende motivatsioon ja tahe oli alguses meeletu see motivatsioon tõukas neid esimeses mängus tegutsema väga organiseeritult ja südikalt. Paraku tuli nende ette aga tõehetk nimega Brasiilia koondis, kes neid võitis ning kogu nende tahe murdus. Kogu see pealesunnitud motivatsioon kaotas
Seejuures lähtub G4S järgmistest väärtustest: · kliendikesksus G4Sil on avatud ja usalduslik suhe oma klientidega ja tehakse vastastikku kasulikku koostööd. · pädevus arenemine on pidev ja pädevust tõestatakse üha uute ja tipptasemel turvalahenduste pakkumistega. · tulemuslikkus aasta-aastalt parandatakse töötulemusi, tagades ettevõtte jätkusuutliku arengu · parimad töötajad hoolitakse töötajate oskustest ja kõrgest motivatsioonist, luuakse neile arenguvõimalusi ning innustatakse järgima ühiseid väärtusi · ausus ausad teod tagavad usaldusväärsuse · koostöö töötatakse ühise meeskonnana G4Si eduka tuleviku nimel G4S pakub teenuseid erakliendile, ärikliendile ja ka sektoritele. Eraklientidele pakutavad teenused: · Koduvalve · Koduvalve + · Tehniline valve · Kodukindlustus · Videovalve · Autovalve · Patrullteenus
Tutvustatakse organisatsioonikäitumise olemust, ajalugu ja uurimismeetodeid, räägitakse organisatsioonikäitumise seosest teiste teaduste ja teooriatega ning peatutakse põgusalt juhi rollil ja töö korraldamisel. Teises osas peatutakse individuaalsusel ja selle mõjul organisatsioonile. Antakse lühike ülevaade tähtsamatest isiksuseteooriatest (suurema tähelepanu alla on võetud Bandura õppimisteooria), räägitakse väärtustest ja hoiakutest, tajust, motivatsioonist, tööga rahulolust ja otsustamisega seonduvatest probleemidest, pikemalt peatutakse eestvedamise teooriatel. Kolmas peatükk on pühendatud suhtlemispsühholoogiale. Kiiresti on üle mindud suhtlemisvahenditest, -stiilidest, -tõketest jms. Põgusalt peatutakse enese- kehtestamisel, läbirääkimistel, kuulujuttudel (sic!), pikemalt ametialasel suhtlemisel ja konfliktidega seonduval. Neljas (ja tundub, et ka kõige asjalikum) osa on rohkem sotsiaalpsühholoogiline.
oluline, et mõlemad protsessid samaaegselt kasutust leiaksid.1 Ilerise teooria sarnaneb konstruktivistlikule õpiteooriale ning seekaudu ka Piaget teooriale, mispuhul arvatakse, et õppimine pole pelgalt impulsidele reageerimine, vaid pigem nende seostamine, informatsiooni liigitamine ja mõttevõrgustike loomine.2 Õppimist võib jaotada kolme dimensiooni kognitiivne dimensioon, mis koosneb teadmistest ja oskustest, emotsionaalne dimensioon, mis koosneb tunnetest ja motivatsioonist ning sotsiaalne dimensioon, mis koosneb suhtlusest ja koostööst. Esimesed kaks kognitiivne ja emotsionaalne dimensioon toituvad impulsidest nagu soov, huvi, vajadust või kohustus. Viimane sotsiaalne dimensioon on tihti tulemus esimese kahe dimensiooni tegevusest ja väga tihedalt nendega seotud. Õppimise puhul on oluline õppimise tulemusi struktureerida. Selleks saab kasutada termineid
15.03.2011 Tööjõu efektiivne kasutamine tootmisprotsessis Juhtimine so inimeste ja protsesside juhtimine, kusjuures viimane toimub samuti inimeste kaudu. Ettevõte tootmisvarade efektiivne kasutamine oleneb personali teadmistest, oskustest ja kogemustest ning motivatsioonist neid võimeid kasutada. Masinate ja seadmete läbimõeldud valik, soetamine ja rakendamine tagab nende funktsionaalse kasutamsikindluse ja efektiivsuse. Ettevõte personal(tööjõu) otstarbekohane komplekteerimine ja rakendamise korraldamine jääb prognoosimatult ebakindlak, isegi hoolika valiku ning ettevalmistatuse korral. Personali jaotus Personal jaotumise otsatarbekuse ja kasutamise efektiivsuse analüüsiks võib ettevõtte personali jaotada: · Juhtivpersonal(administratsioon)
ja selle väljendamine on demokraatlikus ühiskonnas ääretult olulised. Soome hariduse püsiv probleem nagu Eestiski on praktilistele tegevustele mõeldud liigväike tundide arv, Soomes sooviti lisaks näiteks draamaõpetuse tundi. Kuid kunstiõpetus koolis ja selle arenguvõimalused oleks teema doktoritöö koostamiseks. Soome õpilased kogevad puudust sotsiaalsetest ja suhtlemisoskustest nagu ka motivatsioonist ja konsentratsioonivõimest oma põhihariduses. Harjunen nimetas, et "vähemalt osad õpetajad kannatavad õpilaste halva käitumise ja sotsiaalsete oskuste pärast". Julgen väita, et Eestis on õpilaste mõnitamise all rohkem kui "ja vähemalt mõned" õpetajad. Sotsiaalsete oskuste vähesus võib põhjustada osavõtmatust, sest on raske olla osa kooli ühiskonnast, kui sa ei ole võimeline tegema oma häält sobival moel kuuldavaks, kui sa ei saa arendada oma ande piisavalt või
Kuidas väärtustada vabatahtlikku tööd? Esimene ideevälgatus, mis meie mõttekodadesse siseneb kuuldes sõna ,,vabatahtlik" on ikka keegi valge inimene aafriklastele toitu jagamas või mõni hüva hing varjupaigas kassi paitamas. See on selline halenaljakas stereotüüp, millest ei saa üle ega ümber. Ometi, hakates sügavamalt ja põhjalikumalt mõtlema vabatahtlikkusele ja selle olemusele, tuleb tõdeda: vabatahtlikkus on mõtteviis. Tegelikult on igasugune töö vabatahtlik. Me ei ole sunnitud tööd tegema, alati on valik. On valik nii selles osas, millist tööd soovime teha kui ka selles osas, kas me üldse soovime tööd teha. Võib ju Tallinna keskturu ja Balti Jaama ümber küllalt kohata isikuid, kes on valinud näiteks üldse tööst loobuda. Seega ei saa rääkida töötegemise juures sundusest, isegi kui kaelas on kolm pangalaenu, autoliising ja kodus viis näljast last ka kõik need elu ilusad tõsiasjad on olnud meie enda valik ühel või teisel hetkel. Ala...
puudutavalt. 1992. a vastu võetud haridusseadus ja sellel tuginevad teised seadused on loonud uue haridusõigusliku keskkonna. Käesolevaks hetkeks on radikaalsete sotsiaal-majanduslike ümberkorralduste faas asendumas tasakaalustatuma, evolutsioonilise arengufaasiga, kus määravaks muutub erinevate toimemehhanismide efektiivsus, samuti innovaatiline tegevus. See omakorda sõltub eelkõige ja põhiliselt inimkapitali kvaliteedist ja motivatsioonist, mille kujundamisel on haridussüsteemil oluline osa. Viimasel ajal on sagenenud seisukohavõtud, milles juhitakse tähelepanu asjaolule, et tööjõu ebapiisav kvaliteet on kujunemas Eesti majandusarengu peamiseks pidurdajaks. Eesti riigi arengu seisukohalt on oluline ja hädatarvilik usaldusväärse ja efektiivse avaliku sektori ülesehitamine. Ka selle ülesande lahendamine seisab, lisaks selgelt väljendunud poliitilise tahte ja õigusliku regulatsiooni puudumisele, eelkõige
Uuring näitab, et nii on see vaid harvadel juhtudel. Edukad muudatuste tegijad on need, kes valdavad inimeste veenmise kunsti.". (Economisti Intelligence Uniti uuringust ,,Managing changes successfully" (märts-aprill 2008). Vastuseis Üldiselt võime jagada muudatuste läbiviimise protsessi kolme etappi: vastuseis, nende ületamine ja kaasamine. Tavaliselt iga uue asja või muudatuste läbiviimisel kohtab ka vastupanu, mille suurus sõltub töötaja: vanusest, soost, isiksusest, motivatsioonist, varasemast muudatuste kogemusest.. Tugev vastupanu muudatustele on sageli tingitud senisest juurdunud kindlustundest. Seetõttu ei saa inimest tagant sundida ja kiirustada muutuma. Seepärast on muudatusi tutvustades oluline osa kommunikatsioonil, mis peab toimima kõigi osapoolte vahel. Inimestele tuleb rääkida, mida muudatus endast kujutab ja kuidas see mõjutab nende tööd. Lisaks tuleb töötajatele rääkida, mida neilt oodatakse ja samuti tuleb neid julgustada.
MOTIVATSIOON Motus-liikumapanev jõud/tung/aje. Motivatsioon-vajadus või soov, mis on käitumise tõusujõuks ja suunab seda eesmärgi poole. ( vajadus-> paneb otsima parimaid lahendusi/võimalusi) Motivatsioon(asjaolude kogum)=motiiv(üks kindel asjaolu) Üldjuhul on kõikide motiivide tuvastamine raske, tuleks rääkida pigem motivatsioonist. (Enesetapp:bioloogil. tegurid, psühholoogil. tegurid, sotsiaalsed tegurid, kultuurilised tegurid) MOTIVATSIOONI TEKITAVAD VAJADUSED 1. Füsioloogilsed vajadused- oluline ellujäämise aspektis 2. Psühholoogilised vajadused- oluline psühholoogiline heaolu 3. Sotsiaalsed vajadused- seotud enese teostamisega antud kultuuris heakskiidetud moel( omandad kultuuriga, mis määrab, mida vajad alates riietest)(haridusest->ümbermaailmareisini)
Esimene peatükk selgitas motivatsiooni ja selle koostisosi. Üks motivatsiooni olulisi osi on inimese instinkt ning autor selgitas instinkti lähenemisviisi allteemaga ,,Sündinud, et olla motiveeritud" tuues näite mehest kes oli õnnetuse tagajärjel kaotanud oma mõlemad käed ning vaatamata valule ja sokile, suutis ta joosta oma maja ukseni, et kutsuda välja päästeameti töötajad. See lugu on ehenäide tohutust motivatsioonist jääda ellu, mille põhjustas instinkt, mille mõiste tegelik selgitus omab palju erinevaid teooriaid ning läheb väga kaugele ja ei omagi tegeliku ühte konkreetset definitsiooni. Teiseks motivatsiooni koostisosaks on vajaduste vähendamise lähenemisviise ehk siis meie vajaduste rahuldamine. Vajaduste vähendamise meetmed motivatsiooniks eeldavad, seda et kui inimestel puuduvad elementaarsed bioloogilised vahendid nagu näiteks vesi, vajadus saada seda nõutut (antud juhul vesi) on toodetud
5) bioloogiline 6) evolutsioonline 7) sotsiokultuuriline 1) PSÜHHODÜNAAMILINE KÄSITLUS - käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voolude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne Sigmund Freud (1856-1939) - pani aluse psühhoanalüüsile, mille kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud psüühikasiseste jõudude poolt - inimest ajendav jõud instinkt – isiksuse tuumaks on konfliktsed teadvustamata tungid, mis tähendab, et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadvustatud - libido ehk sugutung/seksuaalinstinkt, eros ehk eluinstinkt – suunatud elu säilitamisele ja jätkamisele (nt söömine, mugavused), thanatos ehk surmainstinkt – agressiivsus, destruktiivsus – eluenergia on otsa saanud ja inimene on valmis surema, kuna võtab surma kui üleminekut ühest etapist teise PSÜHHOANALÜÜS - ID (miski) – alateadlike soovide, vajaduste, instinktide, emotsioonide tasand, mis on sündides olemas ja on
TALLINNA TEENINDUSKOOL Keidy Tiitso HT13-KE MOTIVATSIOON JA SELLE TEOORIAD Referaat Juhendaja: Mare Kiis Tallinn 2013 SISUKORD ja selle teooriad ja selle teooriad SISSEJUHATUS Käesolevas töös antakse ülevaade motivatsioonist, selle liikidest, Maslow inimvajaduste hierarhiast ja varastest motivatsiooniteooriatest. ja selle teooriad 1. MOTIVATSIOON Mis on motivatsioon? Motivatsioon on psühholoogiline protsess, mis annab inimese käitumisele energia ja suuna. Samuti on motivatsioon inimese enda poolt suunatav ja kontrollitav. Motivatsioon hõlmab erinevat tüüpi motiive, nagu hoiakud, tarbed, veendumused, väärtused, tunded ja huvid
9. Õelus 10. Konfliktsus 11. Loidus 12. Vastuolulisus või tujukus 13. Julmus ja kalduvus teisi solvata 14. Ärevus, muretsemine 15. Ahnus Iseloomustus, kaaskiri, CV Töö iseloom ja inimese iseloom Kutsevaliku testid Võimed Võimed näitavad seda, kui kergesti inimesed omandavad mingil alal vajalikke teadmisi ja oskusi, kui kiiresti neil edeneb uue õppimine Võimed on teadmiste, oskuste, vilumuste omandamise võimalikkus, mis oleneb Seesmisest motivatsioonist Keskkonna tingimustest Huvid Huvi on emotsioon, mis põhjustab fokuseerima tähelepanu mingile objektile või protsessile. Huviks võib nimetada ka inimese hobi, millega ta hea meelega tegeleb. Avalik huvi. Kodanikuühiskonna termin. Huvide konflikt eetika, eetikakoodeks Hoiakud Hoiak peegeldab hinnangut millegi või kellegi kohta skaalal positiivsest negatiivseni. Hoiakud on õpitud eelsoodumused
õppetegevusele ja seda otstarbekalt organiseerida. Õppija ülesandeks on olla aktiivne enesearengu subjekt, kes näitab oma õppetegevuses üles initsiatiivi ja võtab vastutuse selle tulemuslikkuse eest. (Beljajev & Vanari, 2005, 11.) Õppeprotsessi juures on oluline peale õpitava materjali ka keskkond, milles õpitakse. Inimese õppimise eesmärgid ja ulatus sõltuvad sotsiaalsest keskkonnast, kus ta viibib, tema õpivajadustest ja -võimalustest, individuaalsest motivatsioonist ja valmisolekust õppida. Kuigi õppate individuaalsed erinevused ja vajadused on olulised, on olemas rida õpikeskkonna tegureid, mis on universaalsed ja mida koolitaja peaks arvestama igas grupis. (Lõhmus jt. 2011, 57, 149.) Õpikeskkonna jaotus, millele keskendume on füüsiline õpikeskkond, sotsiaalne õpikeskkond ja vaimne/intellektuaalne õpikeskkond. Füüsiline õpikeskkond on oluline ja selle mõju ei maksa alahinnata. Oluline on õpperuum, mööbli paigutus ja valgustus
annab kliendile põhjuse just seda ettevõtet korduvalt külastada. Teenindamise seisukohalt on vana kliendi tagasitulemine tähtsam, kui uue kliendi ootamine. (Tooman, Mae, 1999:17) Selleks, et pakkuda pidevat ja stabiilset teeninduskvaliteeti, peab tööandja aru saama, et tema kõige põhilisem ning kallim väärtus on töötaja, kes esindab tema ettevõtet, suheldes klientidega ja teostades teenindusprotsessi. Töötaja motivatsioonist ja rahulolust sõltub selle organisatsiooni edukus. Teeninduse all tuleb seega mõista äritegevusele iseloomulikku tegevust ja teenindaja omaduste kogumit, mida võib liigendada järgmiselt: Tegevus, mis on seotud ostukoha kättesaadavuse ja ligipääsetavusega, ostu tegemise mugavusega ning osturiski minimaalseks muutmisega; Tegevus, mida osutatakse pärast peamist teenust, see tähendab, pärast ostu sooritamist;
kes mõjutavad ettevõtte võimet rahuldada oma klientide vajadusi. Oluline on neid teada, sest ettevõte saab ka ise mikrokeskkonda oma tegevusega mõjutada. 16. Tarbija ostukäitumine, mille järgi ja millal otsuseid langetatakse. Ostuosalus Tarbija ostukäitumine on kliendi mentaalne, emotsionaalne ja füüsiline tegevus, mida ta teeb tooteid ja teenusied otsides, ostes, kasutades, likvideerides, et rahuldada enda soove ja vajadusi. Ostukäitumine erineb ka kliendi motivatsioonist teatud vajadust lahendada. Samuti oleneb käitumine tootest endast (piim, TV) ning välisteguritest nagu ilm, majanduslik olukord jne. 17. Segmenteerimine ja positsioneerimine, oska kirjeldada Segmenteerimine on protsess, kus jagatakse ühe toote tarbijad eripärade järgi gruppidesse ehk segmentidesse. Positsioneerimine on toote, teenuse või ettevõtte imago loomise protsess sihttarbija ehk siis segmenteerimise käigus selgunud grupi teadvuses. Tähtis oleks teada, millised parameetrid
Üldine motivatsioonimudel (üks paljudest) MOTIVATSIOONITEOORIAD FÜSIOLOOGILISED LÄHENEMISED (1) VIRGUTATUSE TEOORIA (Yerkes-Dodson) Jõudlus ja toimetulek on kõige parem virgutatuse keskmisel tasemel. 1 2 3 Soorituse ja virgutatuse seos ülesande keerukusesega MOTIVATSIOONITEOORIAD FÜSIOLOOGILIDSED LÄHENEMISED (2) VASTANDPROTSESSI TEOORIA (R.C.Solomon) Emotsionaalse kogemuse tsükkel toimub, kui me saavutame motivatsiooni ja siis püüame motivatsioonist vabaneda. Inimene tahab olla neutraalsel tasandil. positiivne kogemus neutraalne tasand negatiivne kogemus VAJADUSTEL PÕHINEVAD MOTIVATSIOONITEOORIAD (1) VAJADUSTE HIERARHIA (A. Maslow) Inimesed liiguvad mõõda vajaduste hierarhiat üles sõltuvalt sellest kuidas madalamate astemete vajadused on rahuldatud. Eneseteostus Esteetilisus Tunnetus Tunnustus Kuuluvus Turvalisus Füsioloogilised vajadused ERG TEOORIA (C. Aldefer) kattub paljuski Maslow hierarhilise lähenemisega
iseloom ning sellega seotud terviserikked võivad põhjustada lisaks diabeediga sageli kaasnevatele haigustele ka diabeedi hilistüsistusi. Tüsistused võivad areneda aastaid ning muutused tekivad eelkõige veresoontes ja närvides halveneb verevarustus ja väheneb närvide tundlikkus. Samas on tänapäeval võimalik diabeeti küllaltki tulemuslikult ravida ja haigust kontrolli all hoida. Ravitulemused sõltuvad suuresti patsiendi motivatsioonist, teadmistest ja oskustest end ise hästi ravida. Diabeedi tekkeks on palju erinevaid põhjusi. On kindlaid märke, mida tasub tähele panna. Diabeedile iseloomulikud kaebused on janu, väsimus, kehakaalu langus, sage urineerimine. Samas võivad kaebused olla nii vähesed, et neid ei panda tähele ja pika aja jooksul ka kohanetakse nendega. Tihti avastatakse vere suhkrutaseme tõus juhuslikul kontrollil või seoses teiste haigustega. Seepärast
2. Hotellinduse ajalugu maailmas ja Eestis. 2.1. Hotellinduse ajalugu maailmas Hotellindusel on väga pikk eellugu, mida saab avada mõistete ,,võõrustamine" ja ,,kostitamine" kaudu. Hotellindus on tekkinud ja arenenud ümbritseva keskkonna mõjul. Tema arengulugu on ühtlasi ka kultuuri- ja arhitektuurilugu. Kõige olulisemad mõjutused on tulnud reisijatest, nende motivatsioonist ja reisimisvahenditest. Euroopa hotellinduse pikk arengulugu jaguneb nelja perioodi: Kristuse-eelne ja vanaaeg; Keskaeg; Uusaeg; Teise maailmasõja järgne aeg. Kristuse-eelset aega iseloomustab külalislahkuse ürgvorm tasuta külalislahkus, mis on tingitud ühelt poolt austusest ja kultusest, teiselt poolt kommetest, käitumisest ja kasvatusest. Külalislahkus ilmneb selles, et külalisele võimaldatakse tasuta kaitset, peavarju ja toitu.
informatsiooni töötluse ja selle kasutuse oskus. Nüüd väärtustatakse probleemidelahendusvõimet ja mõtlemis- ning seoste loomise võimet. Flynn-i efekt. Rahvused üle maailma on saanud u. 20 IQ ühiku juurde ühe põlvkonna aja jooksul (30 aastat). Need saavutused on kõrgemad IQ testides, mis on kõige rohkem seotud mõtlemise ja võimega lahendada uusi probleeme, ja madalamad seotutes teadmistega, mis tulenevad parematest hariduse võimalustest, püsivusest ja motivatsioonist õppida. Aktiivse kriitika tõttu praegusel ajal IQ asemel on olemas palju muid teste, mis on IQ-ga sama põhimõttega, aga kannavad teist nimetust. Kaasaegne vaade seisneb selles, et peab hindama mitte teadmisi ja siis oma korda kaudselt selle kaudu õppimise võimalusi, vaid mõtlemisoskust. Kasutades IQ või teisi sarnaseid teste teiste nimede all, saab kiiremini tuvastada inimesi, kellele saab edukust õpetada.
Korja ostutsekke ning jälgi ja analüüsi, mille peale kulutad. Kas käitud alati mõistlikult? Valmisolek säästmiseks Olukord säästmise ja pikemaajalise investeerimise kontekstis on seega muutumas. Tuginedes Emori uuringule, võib väita, et ka inimeste valmisolek regulaarse säästmise osas on kasvanud. Kaks kolmandikku perekondadest kinnitab, et võimalusel ja vajadusel on nad igakuiselt seda valmis tegema. Tänaseni on puudu jäänud ennekõike selgest motivatsioonist ning kindlustundest tuleviku ees. Täna eestlaskonna säästmise struktuuri analüüsides võime näha, et 43 protsenti peredest peab säästmist oluliseks seetõttu, et omada igaks juhuks toimetulekutagavara; 16 protsendile peredele on tähtis tuleviku kindlustamine ja pikaajaline säästmine; 15 protsendil juhtudest on oluline mõne kuu jooksul ühe kuu võimalusi ületavate kulutuste tegemiseks säästmine.
Plahvatuslik jõud on organismi võime teha kiiresti kontsentriline võimas ja kiire liigutus suure vastupanu korral. Plahvatusliku jõu puhul peab lihas venitus ja kokkutõmbe tsükli jooksul tegema väga kiirelt jõulise liigutuse. Plahvatuslik jõud sõltub: · Anatoomilistest füsioloogilistest faktoritest (kaal, pikkus, jalasuurus, lihasmass, lihasseisund, lihaskiudude vahekord). · koordinatsioonist · motivatsioonist Töö kestuse suurenedes väheneb nii plahvatusliku kui ka maksimaalse jõu osa. Plahvatusliku jõu arendamine on võimalik vaid plahvatuslike meetodite ja harjutustega. Selle jõu arendamine peaks toimuma paralleelselt maksimaalse ja kiirusliku jõuga. Oluline on treeningmeetodite kombinatsioon, kus tähtsad on nii jõud kui ka õige tehnika. Plahvatusliku jõu arendamise vahendite järjestus võiks olla järgmine: 1. hüppeharjutused 2
analüüs, hindamised, intervjuu, taustauuring, finaalkohtumine, otsuse langetamine, töölepingu sõlmimine, sisseelamisprotsess. 12. Kuidas valmistuda tööintervjuuks? tea oma CVd peast, ole valmis vastama lisaküsimustele, mis puudutavad CVd. Uuri töökoha ja organisatsiooni kohta, kuhu kandideerid. Ole valmis rääkima oma kogemustest, saavutustest, õnnestumistest ja ebaõnnestumistest. Räägi oma motivatsioonist ausalt ja arusaadavalt. 13. Hästi koostatud ja vormistatud CV tunnused värske, informatiivne, paraja pikkusega, korrektne. 14. Mis on taustaintervjuu? Kes ja kellega selle läbi viib? taustaintervjuu viib läbi inimese eelmise töökoha juht (soovitaja) ja potentsiaalne uus juht (tööandja). Tallinna Ülikool 15. Karjääriteenused Eestis. Kes saavad tasuta karjäärinõustamist?
M J212 12. 09.2012 Hotellimajanduse ajalooline ülevaade maailmas ja eestis Hotellimajandust loetakse üheks maailma vanimaks majandusharuks, millel on väga pikk eellugu ning mida saab avada mõistete ,,võõrustamine'' ja ,,kostitamine'' abil. Kõige olulisemad mõjutused on tulnud reisijatelt, nende motivatsioonist ja reisimisvahenditest. Euroopa hotellimajanduse pikka arengulugu saab jagada mitmeks perioodiks: · Eelfaas(kuni 1850.aastani) · Algfaas(1851-1914) · Arengufaas(1915-1945) · Kõrgfaas(1945.aastast tänaseni) Eelfaasile(kuni 1850.aastani) oli iseloomulik , et reisimine ei olnud eesmärgiks omaette, vaid vajadus ja vahend eesmärgi saavutamiseks(mindi palverännakule,haridust saama,lihtsalt rändama).
Need kaheksa reeglit aitavad kujundada loova maailmavaate. Eneseteostuse idee tõestus pole tugev, kuid üldmõiste on igapäevases tähenduses veenev (1: 97). 13 KOKKUVÕTE Teame, et motivatsiooniks nimetatakse vajadust või soovi, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. Eesmärki mõistame kui enesteostust. Seda protsessi, motivatsioonist eneseteostuseni, osakavad seletada motivatsiooniteooriad. Uurisin kolme erineva teooria kohta, mis kõik kinnitavad üht: selleks, et jõuda sihini, tuleb rahuldada kõik esmased vajadused. On tõsi, et kui inimene jõuab eneseteostuseni, peab ta tegema vahet, mida peab ja mida ta tahab teha. Huvitav on tõsiasi, et kui üks esmastest vajadustest rahuldamata jääb, satub inimene eelmisesse faasi ning peab uuesti pingutama hakkama. Järeldusena võin
HUMANISTLIK SUUND Plussid Probleemid dialoog, õppimine koos õppijatega protsessi hindamine vajalik õppija ja õpetaja küpsus individuaalne lähenemine raske hinnata tulemusi isiksuse arvestamine raske sobitada aineid eneseteadvuse tugevdamine tulemused sõltuvad pühendumisest usk inimesse, tema tahtesse areneda õppija sõltub liigselt motivatsioonist loovuse rakendamine iseseisvu avatus, positiivsuse esiletoomine BIHEIVIORISM Teaduses on biheiviorism 20. sajandi alguses tekkinud psühholoogia, sotsioloogia, etoloogia ja kasvatusteaduse suund. Biheivioristid (ehk käitumusliku psühholoogia koolkond) olid esimesed, kes hakkasid õppimist kui protsessi teaduslikult uurima ning nende lähtepunktid on siiani, võiks öelda kõige enam, igapäevast õpetamistegevust mõjutanud.
Et inimesed ei ole ainult laisad vaid neile meeldib töö ja tegevus ning see on loomulik tegevus, inimeses on potentsiaali, kujutlusvõimet, leidlikkust, loovust jne. MASLOWI VAJADUSTE HIERARHIA TEOORIA Abraham Maslow (On Ameerika psühholoog.) (1908-1970.a.) (Lõi inimvajaduste viieastmelise mudeli, püramiidi või trepi põhimõttel.) Ta on püüdnud süstematiseerida just inimese primaarseid ja sekundaarseid vajadusi, mis on ka üks enamtuntud teooria motivatsioonist. Maslow eristas viit vajaduste taset: (Vajadus on puudusetunne, mida inimene saab rahuldada hüviste tarbimisega, mida väidavad majandusteadlased) Esmajärgulised vajadused: Füsioloogilised vajadused ehk esmased vajadused tulenevad inimese kui bioloogilise olendi loomusest- inimese füüsis vajab eluks toitu, vett, õhku, soojust, peavarju jne. Turvalisuse vajadus on seotud nii sotsiaalse kui ka bioloogilise elukeskkonnaga. Inimene vajab kaitset nii füüsilise kui sotsiaalse
MIKS? Kohanemine Võrdlus Alternatiivid Muretsemine Raha mõju motiveerijana on lühiajaline. Üldine motivatsioonimudel (üks paljudest) MOTIVATSIOONITEOORIAD FÜSIOLOOGILISED LÄHENEMISED (1) · Virgutatuse teooria Jõudlus ja toimetulek on kõige parem virgutatuse keskmisel tasemel. 123 MOTIVATSIOONITEOORIAD FÜSIOLOOGILISED LÄHENEMISED (2) · Vastandprotsessi teooria · Emotsionaalse kogemuse tsükkel toimub, kui me saavutame motivatsiooni ja siis püüame motivatsioonist vabaneda. Inimene tahab olla neutraalsel tasandil. · positiivne kogemus · neutraalne tasand · negatiivne kogemus VAJADUSTEL PÕHINEVAD MOTIVATSIOONITEOORIAD (1) VAJADUSTE HIERARHIA MASLOW Inimesed liiguvad mööda vajadustehierarhiat üles sõltuvalt sellest, kuidas madalamate astemete vajadused on rahuldatud. · Eneseteostus · Esteetilisus · Tunnetus · Tunnustus · Kuuluvus · Turvalisus · Füsioloogilised vajadused
isoleerimine. *... seatakse uuritav psühholoogiline nähtus teadaolevasse suvalisse muudetavaise tingimustesse,millles nähtuse seaduspärasus avaldub ehedal kujul *...eesmärk: on hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine *Laboratoorne eksperiment **Psühhol eksperimendi piirid: ei saa kasutada ,kui on vähimki kahtlus,et eksperiment võib olla ohtlik v mõjuda kahjulikult *järeldused võivad olla muundunud *Eksperimendi tulemused võivad oluliselt sõltud Ki motivatsioonist,psühhilisest seisundist, eskperimentaatori käitumisest. 2)Vaatlus- ...on tunnetusmeetod,nmille käigus ei mõjutata uuritava nbähtuse kulgu *vaatluse läbiviija on passiivne ja ei sekku *püshholoogiline vaatlus on psühhol nähtuste eesmärgipärane ja valiv tajumine,kus on loodud hüpoteesist lähtuv vaatluse plaan,toimub vaatlusandmete protokollimine, süstematiseerimine ninhg interpreteerimine psühholoogia teooria seisukohalt *Vaatlus jaotatakse isel ja
(b) D. on inimese aju aktiivsus pidurdunud, kuid afektiivne aktiivsus tugev (c) esineb subjektiivne teadlikkus üksnes ajutise lühiajaliste ärkveloleku episoodide ajal (d) esineb subjektiivne teadvuskogemus paradoksaalse une ajal 12. Aktualiseerunud vajadus on motivatsiooni suhtes (a) D. eeltingimuse rollis (b) järelduse rollis (c) pidurdaja rollis (d) tegevuse ajendi motivatsioonist lahutaja rollis 13. Hoiak kui valmisolek objektile teatud viisil reageerida on (a) positiivne ja aksepteeriv (b) negatiivne ja stereotüüpne (c) püsiv ja raskestimuudetav (d) hetkeline ja kergestimuudetav 14. Madal tundlikkus tähendab (a) muutlikke aistingulävesid (b) stabiilseid aistingulävesid (c) madalaid aistingulävesid (d) kõrgeid aistingulävesid 15
ise neist igal oma sammul juhenduma. Bushi praegust poliitikat kritiseerides näitan ma üles tänamatust kõigi ameeriklaste suhtes, kes omal ajal nõudsid vabadust Baltimaadele. Ehkki järelduse loogika on mulle arusaamatu, tahaksin kinnitada, et asi on vastupidi. Arvan, et need (mittebalti päritolu) ameeriklased, kes nõudsid vabadust Baltimaadele ja need (mittevietnami päritolu) ameeriklased, kes olid Vietnami sõja vastu, tegutsesid sarnasest meelelaadist ja motivatsioonist lähtudes, ehkki asetusid vastandlikele poliitilistele poolustele. Mõlemad nõudsid, et suur ja tugev lõpetaks väikse ja nõrga vastu suunatud ahistamise. See on põhimõte, millele me võlgneme oma vabaduse ning me peame seda kaitsma. Ja ohtlik on Eesti riikluse idee sidumine mingi jäiga ja jäädavalt parempoolse ideoloogiaga. Seda enam, et USA loomulik dialoogipartner islamivastases sõjas on tegelikult Venemaa, kes on hädas Tsetseeniaga. Igasugune suurriikide
tekiks positiivne kokkuleppepiirkond. 4) Panna teine osapool mõtlema, et see kokkulepe on võimalikest parim. 4 Teise osapoole vastupanupunkti väljaselgitamine ning mõjutamine Et edukamalt soovitud kokkuleppele jõuda, tuleks teada saada teise poole väärtustest, vastupanupunktis, enesekindlustundest, motivatsioonist ja muust sellisest. Oma vastupanupunkti ning samuti ka väärtushinnanguid on kõige otstarbekam varjata. Teise osapoole vastupanupunkti mõjutamisel on olulised järgmised punktid:1) väärtus, mida teine konkreetsele tulemusele omistab; 2) hind, mida teine omistab viivitustele või läbirääkimiste raskustele, 3) hind, mida teine omistab nurjunud läbirääkimistele. Taktilised ülesanded 1) tulemuse väärtust teisele osapoolele ja läbirääkimiste hinna hindamine
annaabi.ee 
