21. SAJANDI KOOLMaailm meie ümber areneb igapäevaselt ning pidevad elumuutused
hõlmavad pea
igat valdkonda –
niisamuti ei jää ka puutumata
haridusvaldkond. Vaatamata sellele, et järk-järgult toimub
haridussüsteemis edasiminek, tundub aeg-ajalt siiski, et me oleme
takerdunud eelnevate sajandite jooksul väljakujunenud
haridusmudelisse ning ei kasuta maksimaalselt ära arenenud
tehnoloogia võimalusi. Fundamentaalne küsimus seisneb aga selles,
et milline peaks õigupoolest olema 21. sajandile vastav kool?
Õpilase koolielu sujuvus on suurel määral mõjutatud
motivatsioonist või selle puudumisest.
Motivatsioon saab tekkida
vaid sellisel juhul, kui õpilasel on huvi õpitava vastu. Paraku aga
ei leia mina, et 21. sajandi koolilapsele võiks pakkuda huvi
raamatute lugemine, mis
kirjeldavad raskeid tööpäevi täis
põlluharimist ning seda tööriistadega, mille nimetused tänapäeva
lastele piltigi silme ette ei too. Väga suurt kajastust on leidnud
probleem, et üha vähem nõustuvad noored raamatuid lugema ning tänu
sellele ei mõisteta enam lihtsamaidki tekste, kuid kas see ei ole
mitte esimene märk sellest, et ehk vajab kohustusliku kirjanduse
nimekiri kardinaalset muutust? 21. sajandi kool peaks ennekõike
olema tänapäevane ning selle kõrvale peaksid kuuluma ka uudsed
õppematerjalid.
Ämbrisse on astutud ka sellega, et pahatihti ei arvestata, et
õpilastel on väga erinevad õppimisstiilid ja -võimed. See, kes
on tugev humanitaarainetes, võib olla nõrk reaalainetes ning
vastupidi. Täna näeb
koolitund välja nii, et pool klassi on
igavuse kätte suremas ja teine pool ei jõua kuidagi järge pidada.
Selge see, et õpetajal ei ole võimalik viimsele kui ühele
õpilasele individuaalselt pühenduda, kuid seda probleemi saaks
mitmel moel lahendada. Esiteks oleks õige jaotada õpilased
rühmadesse ning seda vastavalt nende tugevusele aines, mitte
tühipaljalt nimekirja alusel. Samuti on tänapäeva info- ja
kommunikatsiooni-tehnoloogia niivõrd palju arenenud, et see on
loonud võimalused anda igale õpilasele tema
personaalne õppimise
aeg,
iseasi on aga see, millal haridussüsteem sellele arengule
järele jõuab ehk hakkab neid
uuendusi ennastmuutvalt kasutama.
Tänapäevased IT-lahendused toetaksid õpilasi oma võimetele
kohandatult õppima.
Mina leian, et haridussüsteem on liialt kinni nii-öelda vanades
tavades, mis muudavad koolipäevad üksluiseteks, tüütavateks ning
igavateks. Koolipäevi tuleks rikastada uudsete õppelahendustega,
mida 21. sajandil meile tohutult palju pakkuda on. Samuti tuleks
välja vahetada need „
iidsed “ õppevahendid, mis tänapäeva
koolilapsele enam absoluutselt pinget ei paku. Koolielu sujuvus
sõltub ka õpilase ja õpetaja vahelistest suhetest – õpetajad
peaksid olema mõistvad ning vastutulelikud, kuid samas mitte
õpilaste tallaalused. Koolielu on võimalik muuta huvitavamaks ning
haaravamaks, kuid selleks on vaja teha julgeid otsuseid.
Kõik kommentaarid