"21.sajandi kool" (0)

21. SAJANDI KOOL
Maailm meie ümber areneb igapäevaselt ning pidevad elumuutused hõlmavad pea igat valdkonda – niisamuti ei jää ka puutumata haridusvaldkond. Vaatamata sellele, et järk-järgult toimub haridussüsteemis edasiminek, tundub aeg-ajalt siiski, et me oleme takerdunud eelnevate sajandite jooksul väljakujunenud haridusmudelisse ning ei kasuta maksimaalselt ära arenenud tehnoloogia võimalusi. Fundamentaalne küsimus seisneb aga selles, et milline peaks õigupoolest olema 21. sajandile vastav kool?
Õpilase koolielu sujuvus on suurel määral mõjutatud motivatsioonist või selle puudumisest. Motivatsioon saab tekkida vaid sellisel juhul, kui õpilasel on huvi õpitava vastu. Paraku aga ei leia mina, et 21. sajandi koolilapsele võiks pakkuda huvi raamatute lugemine, mis kirjeldavad raskeid tööpäevi täis põlluharimist ning seda tööriistadega, mille nimetused tänapäeva lastele piltigi silme ette ei too. Väga suurt kajastust on leidnud probleem, et üha vähem nõustuvad noored raamatuid lugema ning tänu sellele ei mõisteta enam lihtsamaidki tekste, kuid kas see ei ole mitte esimene märk sellest, et ehk vajab kohustusliku kirjanduse nimekiri kardinaalset muutust? 21. sajandi kool peaks ennekõike olema tänapäevane ning selle kõrvale peaksid kuuluma ka uudsed õppematerjalid.
Ämbrisse on astutud ka sellega, et pahatihti ei arvestata, et õpilastel on väga erinevad õppimisstiilid ja -võimed. See, kes on tugev humanitaarainetes, võib olla nõrk reaalainetes ning vastupidi. Täna näeb koolitund välja nii, et pool klassi on igavuse kätte suremas ja teine pool ei jõua kuidagi järge pidada. Selge see, et õpetajal ei ole võimalik viimsele kui ühele õpilasele individuaalselt pühenduda, kuid seda probleemi saaks mitmel moel lahendada. Esiteks oleks õige jaotada õpilased rühmadesse ning seda vastavalt nende tugevusele aines, mitte tühipaljalt nimekirja alusel. Samuti on tänapäeva info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogia niivõrd palju arenenud, et see on loonud võimalused anda igale õpilasele tema personaalne õppimise aeg, iseasi on aga see, millal haridussüsteem sellele arengule järele jõuab ehk hakkab neid uuendusi ennastmuutvalt kasutama. Tänapäevased IT-lahendused toetaksid õpilasi oma võimetele kohandatult õppima.
Mina leian, et haridussüsteem on liialt kinni nii-öelda vanades tavades, mis muudavad koolipäevad üksluiseteks, tüütavateks ning igavateks. Koolipäevi tuleks rikastada uudsete õppelahendustega, mida 21. sajandil meile tohutult palju pakkuda on. Samuti tuleks välja vahetada need „ iidsed “ õppevahendid, mis tänapäeva koolilapsele enam absoluutselt pinget ei paku. Koolielu sujuvus sõltub ka õpilase ja õpetaja vahelistest suhetest – õpetajad peaksid olema mõistvad ning vastutulelikud, kuid samas mitte õpilaste tallaalused. Koolielu on võimalik muuta huvitavamaks ning haaravamaks, kuid selleks on vaja teha julgeid otsuseid.