Sündmused 1944.a Eestis ja 2014.a Krimmis (0)

Sündmused Eestis 1940. aasta suvel ja Krimmis 2014. aastal
Öeldakse, et ajalool on komme korduda. Nüüd, 21. sajandil Krimmiga toimuv tundub sarnanevat üha enam sellega, mida korraldas Nõukogude Liit 1940. aastal Balti riikides.
Esimene ühine paralleel Ukrainaga on baaside leping, mil 1939. aasta 18. oktoobril sõitsid Punaarmee sõjalaevad Tallinna. Vastavalt vastastikuse abi paktile võimaldas Eesti Vabariik Nõukogude Liidule õiguse viibida Saaremaal ja Hiiumaal, Paldiski sadama meresõjaväebaasis ja mõningatel lennuväljadel rendilepingu alusel. Nii nagu ka Eestisse olid Punaarmee baasid rajatud 1939. aastal, samamoodi on ka tänapäeval Krimmis olevad Vene Föderatsiooni sõjaväebaasid. Kiiev sõlmis 2010. aastal Moskvaga pakti, mille alusel jääb Sevastopolis asuv mereväebaas Venemaa kasutusse 2042. aastani.
Teine sarnasus on Ukrainas vene sõjaväeliste riietumine tsiviilriietuses. Samamoodi räägitakse, kuidas 1940. aastal saabusid Eestisse demonstratsioonile rivikorras marssivad ja ühesuguse soenguga noormehed. Kõik toimuv sillutas teed valimisteni, mis muutis Eesti tuleviku täielikult ning nii on ka Krimmis tänapäeval, mil kuulutati välja referendum .
Ühine on ka ülejäänud maailma riikide nõutu pealtvaatamine, tunnistades sõndadega kui „kurb“ see kõik toimuv on. Nii nagu 1940. aastal lääs ei sekkunud Venemaa tegemistesse, vaid vaadati kurvalt pealt eestlaste ja teiste baltlaste hävitamist, siis ka nüüd ei ole sekkunud muu maailm. Toimunud on ainult õhuvõngutamine.
Paralleelid on aga veelgi ilmsemad: kui Eesti alistus 1940.aastal hääletult, siis ka nüüd, 2014.aastal Krimmis ei tulistatud ühtki pauku okupantide 1940.aastal Eesti riik neelati, kõikide rahvusvaheliste õigusaktide vastaselt, totalitaarse Nõukogude Liidu poolt. Jah, riik alistus hääletult, kui eesti rahvas ise ei alistunud nii kergelt- paljud mehed sõdisid hiljemgi metsas metsavendadena, liitusid Soome armeega ning hiljem Saksa armeega.
Üheks erinevusteks aga saab märkida, et Krimmi kohta polnud sõlmitud MRPd ja käimas ei ole maailmasõda, kuid muus osas on paralleelid selgelt nähtavad. 1940.aasta suvel korraldati Balti riikidega ka näitemäng, kus Moskvasse sõitsid delegatsioonid NSVLi koosseisu vastuvõtmist paluma – nüüd saadi selletagi läbi.
Kui jälgida Ukrainast tulevaid uudiseid, siis vahel tekibki tunne, et sealt ei tule enam mitte mingeid uusi uudiseid. Inimesed, kes tunnevad ajalugu ja on ametilt ajaloolased, mõistavad, et toimunud on sammud, mis juba kord on varem ajaloos olnud.