Baaside ajastu Eestis (3)

BAASIDE AJASTU EESTIS
MOLOTOV-RIBBENTROPI PAKT (MRP) ¤ 23. VIII 1939. a. sõlmiti Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu vahel mittekallaletungi leping, mille salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia (hilisema täienduslepinguga ka Leedu) ¤ Saksamaa ostis Baltimaade iseseisvuse hinnaga endale võimaluse alustada sõda Poola vastu, kartmata NSV Liidu sekkumist ¤ mõlemad riigid olid huvitatud uutest territooriumidest ¤ 1. IX 1939.a. alanud Saksamaa kallaletung Poolale vallandas Teise maailmasõja ¤ 1935. a. Inglise-Saksa mereväelepinguga oli Läänemeri täielikult Saksamaa ja Nõukogude Liidu kontrolli all, mistõttu sõja puhkedes olid Baltimaad jäänud välispoliitilisse isolatsiooni ¤ osa ajaloolasi on veendunud, et Eesti pidanuks sellises olukorras valmistuma ühiseks vastupanuks võimalikele agressoreile ning tegema ettevalmistusi esindusliku välisdelegatsiooni edasitegutsemiseks eksiilis maa okupeerimise korral ¤ kui algas Teine maailmasõda, koondas NSV Liit Eesti ja Läti piiridele suured väeüksused: 160 000 Punaarmee võitlejat, 700 suurtükki, 600 tanki ja 600 lennukit ¤ erinevalt Leedust , Lätist ja Soomest ei viidud Eestis läbi mitte osalistki mobilisatsiooni ¤ põhjendati, et Nõukogude Liit võib seda pidada enda vastu sihituks ¤ arvati, et Baltikumi saatuse määrab Saksa-Nõukogude sõda, mis toob Nõukogude Liidu kokkuvarisemise ¤ seepärast sooviti aega võita ja ära oodata Saksamaa rünnak itta ¤ septembri keskel sisenes Tallinna sadamasse allveelaev „ Orzel “, kuna kapten oli raskelt haigestunud ¤ end neutraalseks kuulutanud maana pidi Eesti allveelaeva interneerima, ent sümpaatiast poolakate vastu seda ei tehtud. Poola meremehed jäeti laeva ning neid valvati hooletult ¤ kui NSV Liit omakorda Poolat ründas 17. IX 1939, põgenes „Orzel“ järgmisel ööl merele arvestusega, et peagi võib ka Eesti sattuda venelaste võimu alla ¤ Nõukogude propagandaaparaat tõttas intsidenti ära kasutama, süüdistades Eestit poolakate põgenemise mahitamises ja suutmatuses neutraliteeti tagada ¤ Eestile suruti 24. IX peale vastastikuse abistamise pakt, mis allkirjastati 28. IX 1939. a. ¤ selle põhjal sunniti Eestit lubama Nõukogude Liidul rajada oma sõjaväebaasid Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiskisse, samuti 25 000 sõjaväelast koos hulga sõjatehnikaga (Eesti kaitseväes oli samal ajal 15 000 meest) Nõukogude valitsus olevat sunnitud Eestisse tooma rohkearvulised maaväed oma mereväebaaside kaitseks ¤ teatati ka, et läbirääkimiste ajal on Narva lahes uputatud Nõukogude kaubalaev „Metallist“ (tegelikult lasid venelased ise laeva põhja) ¤ samasugused lepingud suruti peale ka Lätile ja Leedule. Mõiste: interneerima – sõj; erapooletu riigi territooriumile sattunud sõdivate poolte sõdureid, laevu jms kinni pidama ja relvitustama.
BAASIDE AJASTU ¤ 18. X 1939. a. avati piiriväravad ning mööda raud- ja maanteed tulvasid punaväelaste hordid Eestimaa territooriumile ¤ eesti rahvas oli masendatud, kõiki valdas hirm tuleviku pärast ¤ toonased riigijuhid soovisid vältida verd ja kogu rahva füüsilist hävitamist, seepärast loobuti relvastatud vastupanust ¤ esialgu jäid vastastikused suhted korrektseks ¤ punaväelased elasid kinnisel territooriumil ja nende liikumisvõimalused olid piiratud ¤ kogu „vaikiva ajastu“ kestel maad juhtinud võimukildkond oli sunnitud manööverdama ¤ K. Eenpalu valitsus astus rahva rahustamiseks tagasi ja selle asemel moodustati laiapõhjaline Jüri Uluotsa valitsus, kes üritas kaasata ka opositsioonilisi ringkondi ¤ oluliseks sündmuseks Eesti siseelus oli baltisakslaste lahkumine nn Umsiedlung , mil Eestist lahkus mõne kuuga Hitleri kutsel 14 000 inimest ¤ hiljem lisandusid neile veel mõned grupid ¤ see oli järjekordne ohumärk ning peagi levisid kuuldused, et Baltimaad on NSV Liidule maha müüdud“.
KOKKUVÕTE ¤ peale baasidelepingut olid Balti riigid sisuliselt okupeeritud ning pidid Moskvaga hästi läbi saama ¤ kuigi Moskva kinnitas, et austab väikeriikide iseseisvust, oli selge, et Eesti Vabariigi püsimine oleneb otseselt idanaabrist ¤ sõda piiras suhtlusvõimalusi ka lääneriikidega, lisaks puudus neil huvi ja soov Balti riikide saatuse üle kaasa rääkida ¤ aktiviseerus Eesti koostöö Läti ja Leeduga ¤ Eesti välispoliitilist olukorda komplitseeris 30. XI 1939. a. puhkenud Talvesõda Soome ja NSV Liidu vahel.