Kommunistlikud riigid (0)

Ajalugu
22. Kommunistlikud riigid
Sotsialismileeri kujunemine
Pärast Teist maailmasõda kehtestas Nõukogude Liit Punaarmee kontrolli all olevatest Euroopa riikidest järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel nind sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida-Euroopa riikides Rumeenias ,Bulgaarias,Poolas, Tšehhoslovakkias, Jugoslaavias,Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendati võimu Ida-Saksamaale. ( Saksa Demokraatlik Vabariik, Hiina Rahvavabariik, Mongoolia , Põhja- Vietnam , Põhja-Korea)
Rahvademokraatiamaad – Moskva kontrolli all olevad riigid, 1950. a võti kasutusele nimetus sotsialismimaad.
Vastuoluline sõprusühendus
1948. aastal tekkis konflikt Jugoslaaviaga. Jugoslaavia liidri Josep Broz Tito isepäine käitumine, Marshalli plaani raames abi vastuvõtmine ja Moskvaga kooskõlastamata välispoliitika teravdasid Nõukogule Liidu ja Jugoslaavia suhteid äärmusteni. Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam sotsialistliku riigina.
Teised idabloki riigid ei leppinud samuti Moskva mudeli juurutamisega ja lootedi üles ehitada inimnäoga sotslialism. Moskva suutis kõik need vastupanukatsed lämmatada ( Saksa Demokraatlik Vabariik 1953, Poolas 1956,1980-1981, Ungaris 1956 )
1960-ndatel teravnes vastasseis välja ka sotsialismileeri suurimate riikide, Nõukogude Liidu ja Hiina vahel.
1969 kasvas vastasseis üle isegi relvastatud piirikonfliktiks. Eristusid sotsialismileeri raames riigid ( Jugoslaavia, Albaania , Põhja-Korea), mis jäid osalised Moska mõjusfäärist välja.
Sotsialistlikud sõprusühendid – 1960-ndatel Nõukogude Liidule kuulekaks jäänud riigid. ( Nõukogude Liit,Vietnam,Poola, Rumeenia ,Saksa DV,Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria , Kuuba ja Mongoolia)
Sotsialistlik orientatsioon
1960. – 1970-ndatel tugevnes Moskva kohalolek mitmes Aafrika ja Aasia arenguriigis,kus aidati võimule Moskvameelsed poliitilised jõud. Moskva otsese või kaudse kontrolli alla sattusid Lõuna- Jeemen ,Kongo, Somaalia ,Benin, Etioopia ,Mosambiik, Angola ,Afganistan ja paljud teised mahajäänud arengumaad . Nad ei kuulunud sotsialistlikkusse sõprusühendusse, tegemist oli nn sotsialistliku orientatsiooni riikidega, mida Nõukogude Liit toetas rahaliselt ja majanduslikult. Saadeti ka sõjatehnikat ja sõjaväelisi nõuandjaid.
Poliitiline süsteem
Sotsialistlikud riigid erinesid üksteisest oma varasema poliitilise ja majandlusliku arengutaseme ja kultuuritausta poolest.
Nõukogude mudelit hakati juurutama jõulisemalt 1947-1948. aastal. Sotsialistlike riikide poliitiline elu allutati ühe partei – kommunistliku partei - kontrollile . Partei liidreid nimetati pea-või esimeseks sekretäriks. Saksa DV,Poolas eksisteerisid vormiliselt ka teised erakonnad , kuid nende osatähtsus oli tagasihoidlik . Kõigis sotstalistlikes riikides oli tegemist isikuvõimuga. Partei juhti ei valitud demokraatlike põhimõtete alusel, vaid nimetati ametisse kitsa parteiladviku heakskiidul. Ida-Euroopa riikide parteijuhid pidid olema vastuvõetavad ka Moskvale.
Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu , tuginedes eelkõige parteilisele ametnikkonnale- nomenklatuurile. Partei oluliseks toeks olid kõikides riikides julgeolekuorganid. Lisaks aitas ühiskonda vaoshoida range tsensuur ja ulatuslik propaganda, rahvas kaasati vormiliselt piliitilisse ellu valimiste kaudu, kuid hääletada sai vaid valitseva partei ühe heakskiidetud kandidaadi poolt.
Soitsialistliku majandusmudel
Enamik riikides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud. Osas riikides oli siiski eraomand tagasihoidlikes vormides lubatud.
Plaanimajandus- majanduse plaanipärane suunamine ja arendamine riigipoolt.
Olulisemaks majanduslikuks organisatsiooniks oli Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. See tekkis vastukaaluks Lääne majandusabile, mida Ameerika Ühendriigid pakkusid sõjajärgsetel aastatel Euroopale Marshalli plaaniga. Ida-Euroopa riigid loobusid Moskva survel sellest majandusabist ning moodustasid VMN-i.
Pidi aitama Moskvameelsetel riikidel majandusraskustest üle saada. Hiljem liitusid ka Mongoolia, Kuuba, Vietnam. Sotsialistlik majandusmudel osutus kapitulismiga konkureerudes elujõuetuks ning varises kokku 1980.
Varssavi pakt
1955.a moodustasid Ida-Euroopa soitsialistlikud riigid vastukaaluks lääneriikide sõjalisele organisatsioonile ( NATO ) oma sõjalise ja poliitilise liidu Varssavi Pakti. Rõhutati ühistegevust ning võrdsust, kuid tegelikkuses juhiti sõjalist ja poliitilist koostööd Moskvast.
Nõukogude Liit kasutas Varssavi Pakti liikmesriikide sõjajõude Moskva-vastase väljaastumise mahasurumiseks 1956. Aastal Ungaris ja 1968. a Tšehhoslovakkias.