MORFOLOOGILINE ANALÜÜS (MÄRKIMINE ALGAB TAGANTPOOLT) KÄÄNDSÕNADE KATEKOORIA ( nimisõna, arvsõna, asesõna) I katekooria arv 2ARVU AINSUS MITMUS Ei eralda midagi. Raamat, siga, lehm D, de, te, i (u ) kan-u, kaer-u, sig-u, maj-u, lin-u II käände kategooria LÕPP NB ! Üks söna ei saa kunagi olla korraga kahes käändes. Ainult üks käändLÖPP ! III võrdluse kategooria omadussõnal ! -m - im (-em) NB! -ik- ülivõrre -em; võrde aste ma- ei ole alati tegevus tunnus. Saab eraldada liidet. Ainusue nimetavat ei eraldaa!!!! PÖÖRDSÕNA KATEGOORIA I isiku ehk pöörde kategooria pöördelõpp ainsus/mitmus II aeg 4 aega ! Olevik ( ei ole eraldamist, va kse olevikul) Lihtminevik ; si , s, i ...
MORFOLOOGIA Morfoloogia ehk vormiõpetus uurib sõnade ehitust nende morfoloogilistest osistest morfeemidest lähtudes. Morfeem on väikseim tähendusega üksus. Morfoloogia jagatakse kahte ossa: 1) sõna muutmine ja 2) sõnamoodustamine. Morfeemide järjestuse uurimist nimetatakse morfotaktikaks. Morfoloogilise protsessi all mõeldakse operatsioone, mida rakendades saab kirjeldada vormide moodustamist. Morfoloogiline loomulikkus avaldub selles, et keerulisemat sisu kodeeritakse keerulisemalt ja lihtsamat vastavalt lihtsamalt. Sõnavormide moodustamist käsitlevat vormiõpetuse osa nimetatakse vormi- moodustuseks ehk morfoloogiliseks sünteesiks ja sõnavormidest arusaamist käsitlevat osa morfoloogiliseks analüüsiks. * Sõna
PRUUNKARU Loodus õpetus 2016 KARU EHK PRUUNKARU ON KARULASTE SUGUKONDA KUULUV LOOMALIIK. PRUUNKARU ON SUURIM EESTIS ELAV KISKJALINE JA SUURIM EUROOPA MANDRIOSAS ELAV KISKJALINE. TOITUMISELT ON LAIA LEVILA TÕTTU ERISTATAKSE MITMEID PRUUNKARU ALAMLIIKE, MIS ERINEVAD NÄITEKS KASVU, KOLJU KUJU, KARVKATTE VÄRVUSE JA MITME MUU MORFOLOOGILISE TUNNUSE POOLEST. KAITSE EESTIS: PRUUNKARU EI OLE EESTIS KAITSE ALL OLEV LIIK. ELUPAIK: PRUUNKARU ELAB PÕHILISELT SUUREMATES METSAMASSIIVIDES. AVAMAASTIKUL VAJAB TA MÕNINGAST TIHEDAT TAIMESTIKKU, KUS END PÄEVAL VARJATA. HARILIKULT ELAB TA KÕRVALISTES, RASKESTI LIGIPÄÄSEVATES METSADES. TALVITI KARU MAGAB MAAPINNAORVAS VÕI –KOOPAS, MILLE TA VOODERDAB OKSARAAGUDE, SAMBLA VÕI MUU KUIVANUD TAIMSE MATERJALIGA
vastuvõttu Foneetiline kirjaviis kirjaviis, milles üks märk vastab ühele foneemile Fonoloogia õpetus foneemidest ja nende funktsioonidest Fraas koosneb ühest või mitmest sõnast, mis kokku moodustavad ühe terviku Funktsioonist lähtuv keeleuurimine võtab keele uurimisel aluseks selle funktsioonid Fusioon selge piiri kadumine sõna morfoloogiliste koostisosade vahelt Genealoogiline liigitus jagab keeled sugulus- ja põlvnemissuhete alusel Glossimine morfoloogilise info lisamine igale morfeemile Grammatika uurib keele grammatilist ehitust; keeleõpetus, keele reeglite kogu Grammatiline isik deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele Grammatiline kategooria koosneb üksteisele vastanduvatest üht tüüpi grammatilistest tähendustest Grammatiseerumine vähem grammatiline element muutub grammatilisemaks Häälik suulise kõne väikseim üksus Häälikuseadused kirjeldavad süstemaatilisi häälikumuutusi
lauses ühte osalist või asjaolu Funktsioonist lähtuv keeleuurimine: võtab keele uurimisel aluseks selle funktsioonid, mitte ühe konkreetse keele nähtused, sest eri keeltel on eri tasandi vahendid sama funktsiooni väljendamiseks Fusioon: tähendusüksuste esinemine üksteisesse sulandunult (morfeemide piirid on hajusad, vahel morfeeme raske eristada) Genealoogiline liigitus: jagab keeled sugulus- ja põlvnemissuhete alusel. Glossimine: morfoloogilise info lisamine igale morfeemile Grammatika: Grammatika all võib mõista keele ehituse süsteemipärast esitust, reeglite kogu või keele süsteemi. Grammatiline isik: deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele, nt kõnelejale, kuulajale ja teistele Grammatiline kategooria: koosneb hulgast üksteisele vastanduvatest üht tüüpi grammatilistest tähendustest, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused (nt kääne, aeg, isik).
väljendavad lauses ühte osalist või asjaolu Funktsioonist lähtuv keeleuurimine - võtab keele uurimisel aluseks selle funktsioonid, mitte ühe konkreetse keele nähtused, sest eri keeltel on eri tasandi vahendid sama funktsiooni väljendamiseks Fusioon - tähendusüksuste esinemine üksteisesse sulandunult (morfeemide piirid on hajusad, vahel morfeeme raske eristada) Genealoogiline liigitus - jagab keeled sugulus- ja põlvnemissuhete alusel. Glossimine - morfoloogilise info lisamine igale morfeemile Grammatika - Grammatika all võib mõista keele ehituse süsteemipärast esitust, reeglite kogu või keele süsteemi. Grammatiline isik - deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele, nt kõnelejale, kuulajale ja teistele Grammatiline kategooria - koosneb hulgast üksteisele vastanduvatest üht tüüpi grammatilistest tähendustest, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused (nt kääne, aeg, isik).
Alustekst mõjutab siin vähem. · Enne II ms käsitsi kirjutatud tekstid, hiljem lindistused. Materjali töötlemine ja säilitamine: · Tavaliselt kasutatakse SUT transkriptsiooni · Murdenäiteid võib leida ,,Eesti murretest" · Murdekorpus www.murre.ut.ee · EKI ja ES kogud · Murdesõnaraamatud · Murdeatlased ja kaardid, nt Saareste ja Toomse Transkriptsioon: · IPA · SUT · Lihtsustatud transkriptsioon diakriitilised märgid on ära jäetud. Morfoloogilise märgenduse jaoks on see hea. Näidatakse ka väldet. · Jeffersoni transkriptsioon seda on vaja, kui uuritakse murret lause tasandil. Kui pikad on pausid, mida rõhutatakse. Keeleatlased ja kaardid: · Tsitaatkaardid, nt Andrus Saareste sõnad on kaardi peale kirjutatud, kus nad esinevad · Sümbolkaardid, nt Andrus Saareste, Mihkel Toomse kaardi peal on mingi tingmärk. Murdeliigendus: · Paikkondlik-kirjeldav eri kihelkondades eri murrakud
• Isoleeriv – pole mingeid tunnuseid, lõppe (teevad kõik asjad ära sõnajärjega) • Aglutineeriv – lisatakse tüvele osakesi, morfeeme • Flekteeriv (e fleksiooniline)– pakivad tähendusi kokku (bring-brought) • Polüsünteetiline – väga palju erinevaid morfeeme, mis liidetakse kokku, tunnuseks on tavaliselt see, kui ühte sõnasse pannakse kokku mitu tegusõna Morfoloogilise sünteesi astme järgi jagunevad keeled Analüütilisteks – iga sõna lauses koosneb ühest morfeemist (sõnu ei muudeta) Sünteetilisteks – sõnad koosnevad mitmest morfeemist Polüsünteetilisteks – morfeeme on äärmiselt palju 4. Tüpoloogia empiirilisus ja andmete kogumise põhimõtted. Tüpoloog peab usaldama, aga …. Paljusid keeli ei ole uuritud või on uuritud halvasti.
Seente liigikontseptsioonile on pööratud vähe tähelepanu, kuigi seeneliike on kirjeldatud 100 000 kuni 1 500 000. Valitsevad kolm liigikontseptsiooni: morfoloogiline, bioloogiline ja fülogeneetiline, millest viimane leiab mükoloogide hulgas järjest enam poolehoidu. Fülogeneetilise liigikontseptsiooni puhul lähtutakse monofüleetiliste gruppide olemasolust, kuid kuna selline grupp võib esindada iga taksonoomilist tasandit, mitte ainult liiki, siis on vaja inkorporeerida morfoloogilise või ka bioloogilise liigi kriteeriumid fülogeneetilisse liigikontseptsiooni (Schardl & Craven, 2003). 85 Paljudel juhtudel langevad erinevate kriteeriumide järgi eristatud liigid ühte, kuid harvad pole juhud, kus morfoloogilise ja/või bioloogilise kontseptsiooni kriteeriumide järgi eristatud liigid moodustavad ühe fülogeneetilise liigi. Heidi Tamme (2004) uuringud näitasid, et morfoloogiliste kriteeriumite järgi eristatud liigid Peziza varia ja P
Sisehaigused ja sisehaige hooldus-põetus HAIGUS Haigus on laiemas tähenduses inimese kui bioloogilise süsteemi tasakaalu häire, mis võib avalduda psüühilise vapustusena, kriisina ja/või inimestevahelise suhete häirena. Haigus kitsamas tähenduses on organismi struktuuri ja selle funktsioonide patoloogia, mis avaldub sümptoomidena, on objektiivselt diagnoositav. Haigus (lad.k. morbus; kr.k. nosos, pathos) on organismi elutegevuse häire, mingi morfoloogilise (anatoomilise kuju) või funktsionaalse kahjustuse avaldus. Haigus tekib kahjulike välis- või sisetegurite toime tagajärjel ning nõrgendab organismi väliskeskkonnaga kohanemise võimet. Kusjuures samaaegselt organismis kujunevad välja kaitse- ja kompensatsioonireaktsioonid. Haigust põhjustavad välised tegurid mehaanilised (löögid, põrutused) füüsikalised (kõrge ja madal t) keemilised (mürgid,söövitavad ained)
Alussõna sõnaliigi järgi saavad tuletised nime nt. verbitüvelised. 25. TULETUSTÜVI on see osa alussõnast, mis jääb alles kui liide v liited eraldada. Võib olla vokaal- v konsonantlõpuline, nõrga- v tugevaastmeline. Morfoloogiline mõiste (alussõna on leksikaalne mõiste). Sõna on tõlgendatav tuletiseks, kui selles on võimalik eraldada tuletustüvi ja liide v liited. 26. Ühe ja sellesama liitega tuletatud sõnad moodustavad MORFOLOOGILISE TULETUSTÜÜBI. Tuletustüüpi nim tuletusliite järgi v tuletusliite ja sõnaliigi järgi, nt.: lane-tuletised, lane-liitelised nimisõnad, lane-nimisõnad, lane-liitelised nimisõnatuletised. Harilikult ka tähenduse poolest sarnased. Tuletustüübil võib olla morfoloogiliselt kompleksseid allrühmi.
kategooria KLUSIIV markeerimine spetsiaalsete grammatilise vormidega. Kas selliste vormide esinemine korreleerub mingite muude struktuuriliste omadustega Teoreetiline tüpoloogia püüab seletada kvantitatiivse tüpoloogia avastusi. Seletusi otsitakse KOGNITSIOONIS ja kõnelejate SUHTLUSEESMÄRKIDES. 35. Morfoloogiline tüpoloogia E. Sapir - keelte jaotamine morfoloogilise sünteesi astme ja morfoloogilise tehnika alusel. Morfoloogilise sünteesi aste on kvantitatiivne näitaja, see näitab sõnasiseste vahendite kasutamise määra sõnade lauseks seostamisel ehk morfeemide arvu sõna kohta. Morfoloogilise sünteesi astme järgi jagunevad keeled analüütilisteks (iga sõna koosneb ühest morfeemist, süntakt. seoseid väljendatakse abisõnade, sõnajärje abil), sünteetilisteks (sõnad koosnevad
Jätkub sõnavara kasv (võrreldes maimikueaga ka kolmekordseks). Sõnavara kasv sõltub otseselt lapse elu- ja kasvatustingimustest. Siin on individuaalsed erinevused suuremad kui üheski teises psüühilise arengu valdkonnas. Paralleelselt sõnavara suurenemisega, mis toimub mitte üksnes nimisõnade, vaid ka verbide, asesõnade, omadus-, arv- ja sidesõnade arvel, omandab laps oskuse ühendada sõnu lauseteks vastavalt grammatikareeglitele. Laps omandab emakeele morfoloogilise süsteemi. Praktiliselt valdab ta nüüd põhijoontes käänamist ja pööramist. Samal ajal hakkab ta kasutama sidesõnaga ühendatud liitlauset. Keele omandamise käigus on laps ise keele suhtes erakordselt aktiivne - ta moodustab uusi sõnu, muudab nende mõtet, lisab uusi tunnuseid. Lapse keeleline aktiivsus väljendub ka sõna muutmises olemasolevate keelenäidete alusel. Selles eas ilmutab laps erakordset tundlikkust keelenähtuste vastu. Kui maimikueas toimub
alumise õhukihi temperatuur langema alla kastepunkti. Udu liigid: Radiatsiooniudu e kiirgusudu, Advektsiooniudu, Aurumisudu, Oruudu, Nõlvaudu, Frondiudud. 46. Mille alusel pilvi klassifitseeritakse? Morfoloogiline klassikafikatsioon pilvede välise kuju järgi Geneetiline klassifikatsioon pilvede tekkimise ja arenemise protsesside järgi Mikrofüüsikaline klassifikatsioon pilvede elementide agregaatolekute, suuruse, jaotuse ja mõne muu omaduse järgi. 47. Mis on morfoloogilise pilveklassifikatsiooni põhialusteks? Pilvede alumise pinna (aluse) kõrguse järgi liigitatakse pilvi ülemise, keskmise ja alumise kihi pilvedeks. Neljanda klassina on kasutusel vertikaalse arengu pilved. Pilvede välimuse järgi liigitakse pilvi 10 põhiliigiks, mis omakorda sisaldavad mitmeid alaliike. 48. Kuidas toimub vihmapiiskade (lumehelveste) teke pilvedes?
Mis on grammatikakorrektori loomise eesmärk? Eesmärgiks on luua programm, mis tuvastab eestikeelsetes lihtlausetes grammatilised vead. Mis on masintõlke eesmärk? Eesmärgiks on käivitada inglise-eest ja eesti-inglise masintõlke alased teadus-ja arendustööd, lähtudes paralleelkorpustest. Mis on foneetilise analüüsi ja sünteesi eesmärk? Eesmärgiks on eestikeelse kõne modelleerimine, akustiliste ja tajumudelite väljatöötamine. Mis on morfoloogilise analüüsi ja sünteesi eesmärk? Eesmärgiks on olemasoleva morfoloogiatarkvara edasiarendamine kahes suunas: a) morfoloogia funktsioonide täiendamine b) allkeelte valiku laiendamine Mis on süntaktilise analüüsi ja sünteesi eesmärk? Eesmärgiks on olemasoleva pindsüntaktilise analüsaatori edasiarendamine rakendusi võimaldava tasemeni, samuti formaalsete keelekirjelduste loomine eesti keele süvasüntaktilise analüüsi ja süntaktilise sünteesi programmide väljatöötamiseks.
- Oruudu - jahe õhk koguneb orgu - Nõlvaudu - õhk liigub nõlva mööda üles 2) Frondiudud (seotud õhumasside kokkupuutepiirkondadega) - Sooja frondi udu 35. Mille alusel pilvi klassifitseeritakse? - Morfoloogiline klassikafikatsioon pilvede välise kuju järgi - Geneetiline klassifikatsioon pilvede tekkimise ja arenemise protsesside järgi - Mikrofüüsikaline klassifikatsioon pilvede elementide agregaatolekute, suuruse, jaotuse jm omaduse järgi 36. Mis on morfoloogilise pilveklassifikatsiooni põhialusteks? Morfoloogiline klassifikatsioon pilvede välise kuju järgi. I klass. Ülemise kihi pilved KIUD kõrgemal kui 6000 m; koosnevad jääkristallidest; veesisaldus väga väike; sademeid ei anna. - Kiudpilved Cirrus (Ci) - Kiudrünkpilved - Cirrocumulus (Cc) - Kiudkihtpilved Cirrostratus (Cs) II klass. Keskmised pilved KÕRG 2500-6000 m kõrgusel; koosnevad jääkristallidest ja veepiiskadest (segapilved); tavaliselt sademeid ei anna.
c) Emotsioonidega seotud sõnavara. Siin osutatakse mõistetele, mis ilmnevad rahva teadvuses kui emotsionaalsed väljendid. Nt tegevused: reisimine, jalutamine, lugemine, tantsimine, naermine ja asjad: lilled, päike, meri, uni, usk jne. Järeldub, nagu poleks eestlaste emotsioonisõnavaras konkreetsed emotsioonisõnad, vaid emotsioonimõisted. Selgus, et keelendite rohkuses viitas samale emotsioonile palju mitmesuguseid erineva morfoloogilise komplekssusega ja eriliigilisi väljendeid, milles kordus teatav ühisosa. Näiteks oli tüvi arm selliseks ühisosaks, mis iseseisva sõnana selles uurimuses esile ei tulnud, kuid millele näis vastavat palju konkreetseid tuletisi ja liitsõnu ühendav üldine tähendus. Emotsioonimõisted tulevad esile erinevates sõnaliikides (nimisõna, omadussõna, verb). Teiseks 6
Hogevold (1999) näitas et puusaliigese endoproteesimise puhul esinevad muutused leukotsüütide alapopulatsioonis. Leiti leukotsütoos, monotsütoos, lümfotsütopeenia ja granulotsütoos. Spark ja scott (2001) leidsid tõendeid et neutrofiilid mängivad olulist rolli isheemia- reperfusiooni sündroomi tekkes, SIRS ja sepsise korral samuti. Põletik on organismi tüüpiline patoloogiline protsess, mis tekib kudede lokaalse morfoloogilise kahjustuse tagajärjel. Põletiku bioloogiliseks ülesandeks on kahjustava teguri isoleerimine ja likvideerimine ning kahjustatud kudede taastamine. Ilma põletikuta kulgeksid infektsioonid pidurtamatult, haavad ei paraneks ja kahjustatud kude võib jäädavalt nii jääda. Vahel on põletik esile kutsutud ilma põhjuseta või halvasti kontrollitud ning sellisel juhul on põletik koe kahjustuste põhjuseks. Põletik kui keeruline reaktsioonide kompleks koes, mis
vastavalt Hepburni s¨ usteemile (nt. kanji), algse kirjapildi kasutamisel on jaapani keelne on v~oi kun h¨a¨aldus kirjutatud kana silpt¨ahestikku kasuta- des (nt. ). Ajalooliste terminite ja p¨arisnimede puhul olen kasutanud ka pinyin transkriptsiooni, foneetilistes tabelites ipa (International 186 Phonetic Alphabet) m¨arke. M¨argi kohale kirjutatud number viitab t¨o¨o lisas toodud morfoloogilise seletuse lehek¨ uljele. Eesti keeles on senini hiina kirjas¨usteemi k¨asitlenud k~oige p~ohjalikumalt M. L¨a¨anemets [LM 89], viidata v~oiks veel ka R. Raua [Raud 99] ja P. Nur- mekunna kirjutistele [NK 57, lk.4450] ning ents¨ uklopeedilistele u¨ldartik- litele [ENE 88, lk.4034], [EE 34, lk.8845]. Enamasti on kasutatud hiina kirjam¨arkide kanji suhtes m~oistet hierogl¨ uu¨f , mida k¨aesolevas
Kaheplaanilisusest lähtuvalt saab keeles eraldada häälikutasandi ja tähendustasandi. Kõnet või kirja võime jagada vähimateks võimalikeks üksusteks, millel on iseseisev tähendus või mis väljendavad muude üksuste vahelisi suhteid. Neid konkreetseid üksusi nimetatakse morfideks. Morfe võib omavahel ühendada, et moodustada uusi sõnu või sõnade muutevorme. Seda, kuidas morfe üksteisega liita õpetab vomiõpetus ehk morfoloogia. Kui uuritakse keele süsteemi, on õigem rääkida morfoloogilise süsteemi põhiüksustest ehk morfeemidest. Morfeem on süsteemi üksus, mis tegelikus keelekasutuses realiseerub erinevate allomorfidena ehk variantidena. Morfoloogia valdkonda kuuluvaiks loetakse kuni sõnavormi pikkusi üksusi. Sõnast pikemad tervikud kuuluvad lauseõpetuse ehk süntaksi alla. Süntaki alla kuulub kogu see teave, mis puudutab sõnade järjestikku ühendamist. Lauseõpetus võib käsitleda terveid lauseid, aga ka väiksemaid, ent lause tervikstruktuuri seisukohast
motoneuronid; *Sünergistlihaste pidurdavad lülineuronid; *Antangonistlihste-motoneuronid; *Antagonistlihste pidurdavad lülineuronid. Motoneuronpuul ühte lihast või selle pead innerveeriv motoneuronite kogum seljaaju hallaine esiservades Motoorne ühik närvi-lihasaparaadi põhiline morfofunktsionaalne element, mille moodustavad alfa-motoneuron koos selle poolt innerveeritavate lihaskiududega Morfoloogilise kriteeriumi alusel: Suured m. ühikud kiired lihaskiud, kõrge erutuslävi, kiire erutusjuhtivus Väikesed m. ühikud aeglased lihaskiud, madal erutuslävi, aeglane erutusjuhtivus Füsioloogilise kriteeriumi alusel: *Aeglased, *Kiired väsimusresistentsed, *Kiired kiireltväsivad
väljendavad lauses ühte osalist või asjaolu Funktsioonist lähtuv keeleuurimine: võtab keele uurimisel aluseks selle funktsioonid, mitte ühe konkreetse keele nähtused, sest eri keeltel on eri tasandi vahendid sama funktsiooni väljendamiseks Fusioon: tähendusüksuste esinemine üksteisesse sulandunult (morfeemide piirid on hajusad, vahel morfeeme raske eristada) Genealoogiline liigitus: jagab keeled sugulus- ja põlvnemissuhete alusel. Glossimine: morfoloogilise info lisamine igale morfeemile Grammatika: Grammatika all võib mõista keele ehituse süsteemipärast esitust, reeglite kogu või keele süsteemi. Grammatiline isik: deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele, nt kõnelejale, kuulajale ja teistele Grammatiline kategooria: koosneb hulgast üksteisele vastanduvatest üht tüüpi grammatilistest tähendustest, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused (nt kääne, aeg, isik).
dominantne e prominentne 03.03 Kultuurimorfoloogia ja tsivilisatsiooniteooriad ☼ 19. sajandi lõpul sünnib uus mõjukas kultuuriajaloo suund, mis loobub progressi-ideest ajaloos ja asub toonitama kultuuride/tsivilisatsioonide arengu allutatust tsüklilistele, spiraalsetele või bioloogilistele seaduspäradele. See suund on laadilt spekulatiivne, see tähendab esitab suuri üldistavaid skeeme, mida on raske, kui mitte võimatu kontrollida. Metodoloogiliselt on tegemist morfoloogilise kultuuriajalooga ☼ nn. spekulatiivne kultuuriajaluguoli üks populaarsemaid ajaloouurimise ja kultuurimõtestamise suundi 20. sajandi esimesel poolel. 20. sajandi teisel poolel kujuneb see mõjukaks suunaks ka sotsioloogias ja politoloogias. ☼ keskne idee:inimkonda on võimalik jaotada selgepiirilisteks üksusteks – kultuurideks või tsivilisatsioonideks; nende üksuste areng allub teatud loogikale; see loogika võimaldab meil ennustada üksuste tulevikku.
erinevad teineteisest häälduslikult vaid ühes punktis ning mille liikmeil on erinev tähendus mitteverbaalne suhtlus- zestid ja miimika modaalsus- keelekasutaja suhtumine asjasse modaalverb e. rõhumäärsõna monogeneesiteooria- selle järgi on kõik maailma keeled sündinud ühestainsast algkeelest morf- kõne või kirja vähim võimalik üksus, millel on iseseisev tähendus või mis väljendab muude üksuste vahelisi suhteid. morfeem- morfoloogilise süsteemi põhiüksus. Seda võib defineerida kui vähimat keeleüksust, millel on iseseisev tähendus või grammatiline funktsioon. morfofoneem- sümbol, mis märgib, et selles kohas toimub foneemide vahetus morfoloogia e. vormiõpetus. Käsitleb üha sõna pikkusi üksusi. Siia kuuluvad nii muutmis- kui ka tuletusmorfoloogia. Muutmismorfoloogia, nagu nimigi ütleb, uurib ja kirjeldab sõnade muutevormide moodustamist ja nende vormide funktsioone. Tuletusmorfoloogia selgitab,
ebaõiglus tervises – selline ebavõrdsus tervises, mida peetakse ülekohtuseks või mis tuleneb mõnedest õiglusetuse vormidest. Ebaõiglust tervises ei põhjusta mitte ainult bioloogilised ja tervishoiust sõltuvad tegurid või negatiivsed elustiili valikud. Peamiselt mõjutavad seda sotsiaalsed ja majanduslikud tingimused, milles inimesed elavad ja töötavad ehk tervise sotsiaalmajanduslikud mõjurid. haigus, haiguste ennetamine (preventsioon) – Organismi elutegevuse häire, mingi morfoloogilise või funktsionaalse kahjustuse avaldus. Tervishoid hõlmab haiguste ennetust, ravi ja vaevuste leevendamist ning tervise säilitamist läbi tervishoiutöötajate poolt osutatud tervishoiuteenuste. keskkonnatervis – valdkond, mis käsitleb keskkonnast tulenevaid positiivseid või negatiivseid tervisemõjureid. Mõiste hõlmab neid inimese tervise aspekte, kaasa arvatud elukvaliteet, mida määravad keskkonna füüsikalised, keemilised, bioloogilised, sotsiaalsed ja psühhosotsiaalsed tegurid
pooolel on vahe/kirjavahemärk/lause algus või nende kombinatsioon. Sekundaarsed ortograafilised sõnad - lühendid Kui arvestatakse nii tavaliste sõnade kui sekundaarsete sõnadega on märgijärjend. Grammatiline sõna - fonoloogiline või ortograafiline sõna, mida on tõlgendatud vastava keele morfoloogilistele kategooriatele. Homonüümia - struktuuriline mitmetähenduslikkus 19. Morf, morfeem, allomorf. Morfoloogilise analüüsi objektiks on fonoloogilised või ortograafilised vormid. Selle üks eesmärk on määratleda väiksemaid tähendusüksused - morfid e formatiiv - generatiivses fonoloogias) Morfidel on iseseisev tähendus või grammatiline funktsioon. Morfide piire e junktuure tähistatakse tavaliselt plussiga (talu+s+ki). Morfide tähendust on tihti väga raske kirjeldada (nt luge+da). Segmenteerimine e foneemi- või tähejärjendi liigendamine (sõna väikseimad osised võetakse lahti)
tüvekuju nimetatakse lühenenud muutetüveks (M'), nt inimene (L) : inimese (M) : inimes/t (M'). Tüvekuju, mis pole algvormist reeglipäraselt tuletatav, nimetatakse supletiivseks tüveks. Päris supletiivseid tüvesid kasutavaid sõnu on eesti keelesvähe, nt mine/ma (vrd lähe/n), ise (vrd enese), `hea (vrd pare/m). Jaak Peebo „Eesti keele muutkonnad“ (teemad 19-23) 19. Morfoloogilise klassifitseerimise eesmärgid. Muutkonnad, muuttüübid, erandid Morfoloogiasüsteemi kirjeldus peab andma täieliku ülevaate vormiõpetuslikult muutuvate sõnade struktuurist: leksikaalsetest morfeemidest e tüvedest ja grammatilistest morfeemidest e morfoloogilistest formatiividest, s.o tunnustest ja lõppudest. Need morfoloogiasüsteemi põhiüksused võivad varieeruda. Ühe ja sama sõna tüvi võib eri grammatilistes vormides esineda
põhiliselt põrnas, vähemal määral veel maksas ja lümfisõlmedes Rakud koosnevad 60% veest ja 40% kuivainest – kuivainest moodustab 90% rakkude punase värvuse tagav hemoglobiin (Hb), mille tihedad sõmerad paiknevad raku tsütoplasmas (selle valgu koostises on ka raud) LEUKOTSÜÜTIDE EHITUS JA TALITLUS Leukotsüüdid e valgelibled on tuumaga, aktiivse liikumisvõimega ja väga erineva morfoloogilise ehitusega Organismis täidavad leukotsüüdid kaitsefunktsiooni, mis väljendub rakulises kaitses e fagotsütoosis Leukotsüüdid on amöboidselt liikuvad ning võimelised väljuma veresoontest – põhiliseks tegevuspiirkonnaks väljaspool veresooni on organismi sidekoed Jaotuvad tsütoplasmas sõmeraid sisaldavateks granulotsüütideks ja ilma sõmerateta rakkudeks – agranulotsüütideks
Suprasegmentaal- e. prosoodilised foneemid on seotud häälikutest suuremate üksustega (rõhk) rõhuastmed pearõhk, kaasrõhk, nõrk rõhk ja (välde) eriline silbikvantiteet III välde. Segmentaalfoneemid ahelduvad sõnavormides üksteise kõrvale ning annavad silpe, millega liituvad prosoodilised foneemid. Foneemisüsteemi probleemid - piirifoneemid: kindlalt on olemas silbipiirifoneemid, kas on vaja ka kõnetaktipiiri- ja sõnapiirifoneemi? - Pikkade foneemide olemasolu: morfoloogilise segaduse vältimiseks loetakse pikad vokaalid kahe ühesuguse foneemi järjendiks. Pikad konsonantfoneemid on samadel põhjustel jagatud kaheks osaks (geninaatkonsonant). - Prosoodia: rõhkude ja silbikvantiteedi seos kas üks nähtus (nn aktsent) või kaks nähtust (rõhk + silbikvantiteet). Häälikuvälte ja silbivälte teooriate ühendamatus. Koartikulatsioon foneetika osa, mille ülesandeks on selgitada, kuidas häälikud pidevas kõnes üksteist mõjutavad
Antessiiv 'enne midagi' draviidi keeltes Ekvatiiv 'millegi sarnane' osseedi keeles Aversiiv 'midagi vältiv' warlpiri keeles Benefaktiiv 'millegi jaoks' baski keeles Distributiiv 'millegi (ühe ühiku) kohta' tsuvasi keeles Orientatiiv 'pööratud millegi poole' mandzu keeles Kausaal 'millegi tõttu' ketsua keeles Ornatiiv 'millegagi varustatud' dumi keeles Morfoloogilised kategooriad Sugu e geenus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis määrab sõna morfoloogilise klassi ehk sõna enda ja sellega kaasnevate sõnade muutumise. Morfoloogilised kategooriad Sookategooria liikmeid: Mees-, nais- ja kesksugu nt horvaadi, islandi ja fääri keeles Mees- ja naissugu nt prantsuse, iiri, läti ja portugali keeles Ühis- ja kesksugu nt taani, rootsi ja hollandi keeles Elus ja elutu nt baski, sumeri ja paljudes indiaani keeltes Mõnes keeles võib olla ka üle kolme soo, nt luganda keeles on 10 sõnaklassi,
Lähtekivimi ja selles sisalduvate mineralide murenemisel tekivad sekundaarsed mullale viljakust andvad mineralid nagu hüdrovilgud e. illiit, kloriit, vermikuliit, montmorilloniit, raud- ja alumiiniumoksiidide hüdraadid jms.) 10. Mullahorisondid, mullaprofiilid. Mullahorisondid - kihid, mis tekivad taimede elutegevuse ning huumusainete ja mulla mineraalosa vastastiktoime tagajärjel - need erinevad üksteisest huumsesisalduse, mineraloogilise, keemilise, mehhaanilise ja morfoloogilise koostise poolest. Mullaprofiil - eri horisontidest koosnev vertikaalläbilôige maapinnast muutumatu lähtekivimini. 1) Organogeensed horisondid [0] - ôhuke org. aine kiht vôi turvas. 2) Huumus-akumulatiivsed horisondid [A] - huumushorisont, kus domineerib mineraalosa. 3) Eluviaalsed horisondid [A] - hallikad/valged/kollakad - Fe3+ vaesustumine, mineraalosa lagunemine. 4) Savi-akumulatiivsed horisondid [B] - savistunud kihid.
Jätkub sõnavara kasv (võrreldes maimikueaga ka kolmekordseks). Sõnavara kasv sõltub otseselt lapse elu- ja kasvatustingimustest. Siin on individuaalsed erinevused suuremad kui üheski teises psüühilise arengu valdkonnas. Paralleelselt sõnavara suurenemisega, mis toimub mitte üksnes nimisõnade, vaid ka verbide, asesõnade, omadus-, arv- ja sidesõnade arvel, omandab laps oskuse ühendada sõnu lauseteks vastavalt grammatikareeglitele. Laps omandab emakeele morfoloogilise süsteemi. Praktiliselt valdab ta nüüd põhijoontes käänamist ja pööramist. Samal ajal hakkab ta kasutama sidesõnaga ühendatud liitlauset. Keele omandamise käigus on laps ise keele suhtes erakordselt aktiivne - ta moodustab uusi sõnu, muudab nende mõtet, lisab uusi tunnuseid. Lapse keeleline aktiivsus väljendub ka sõna muutmises olemasolevate keelenäidete alusel. Selles eas ilmutab laps erakordset tundlikkust keelenähtuste vastu.
Lähtekivimi ja selles sisalduvate mineraalide murenemisel tekivad sekundaarsed mullale viljakust andvad mineraalid nagu hüdrovilgud e. illiit, kloriit, vermikuliit, montmorilloniit, raud- ja alumiiniumoksiidide hüdraadid jms.) 10. Mullahorisondid, mullaprofiilid. Mullahorisondid kihid, mis tekivad taimede elutegevuse ning huumusainete ja mulla mineraalosa vastastiktoime tagajärjel need erinevad üksteisest huumusesisalduse, mineraloogilise, keemilise, mehhaanilise ja morfoloogilise koostise poolest. Mullaprofiil eri horisontidest koosnev vertikaalläbilõige maapinnast muutumatu lähtekivimini. 1) Organogeensed horisondid [0] õhuke org. aine kiht või turvas. 2) Huumus-akumulatiivsed horisondid [A] huumushorisont, kus domineerib mineraalosa. 3) Eluviaalsed horisondid [A] hallikad/valged/kollakad Fe3+ vaesustumine, mineraalosa lagunemine. 4) Savi-akumulatiivsed horisondid [B] savistunud kihid.
Inglise kiri erineb hääldusest, sest inglise kirjakeelel on pikk ajalugu, 9. saj alates on seda kirja pandud ladina tähtedega, kirjaviis kinnistus 16. sajandil. Inglise kirjakeel on ~1200 a vana (vrd eesti kirjakeel vaid paarsada aastat), mille jooksul on inglise keele hääldus palju muutunud (vrd eest k). Teiseks võttis inglise keel väga altilt vastu laensõnu ja seda koos lähtekeele kirjakujuga. Karlssoni õpikust Glossimine = morfoloogilise info lisamine. Sõna määratlus: 1) paus ja vahe suulises kõnes pausid, kirjakeeles tühikud. Kuigi suulises kõnes käituvad paljud sõnad ühe sünana, samuti võidakse lahku hääldada liitsõnu(arusaamis probleemid). 2) lahutamatus sõnade lisamisel juba olemasolevasse lausesse pannakse need teiste sõnade vahele, mitte nende sisse. 3) üksikesinemine sõna kui vaba morfeem ja väikseim tähendusega üksis esineb keeles üksi. Va inglise keele artliklid.
Aglutineeriv - (kirundi, eesti) kasutatakse süntaktiliste seoste väljendamiseks sõnamuutmist. Sõna muutevormide moodustamine tüvele afikseid liites nii, et tüve ja afiksi piirid jäävad selgeks ning igal afiksil on üks kindel tähendus Flekteeriv e fusiivne - (slaavi ja germaani keeled, vene, eesti) kasutatakse süntaktiliste seoste väljendamiseks sõnamuutmist. (Toimuvad muutused sõna sees: buy--bought) Kasutatakse morfoloogilise tehnikana fusiooni - uute tüvede ja sõna muutevormide moodustamine tüvesid fonoloogiliselt teisendades. Polüsünteetiline- (Põhja-Ameerika indiaani keeled) sõna sees on palju morfeeme, kogu süntaks on sõna sees (ei tee vahet sõna ja lause vahel) Keele päritolu: “bow-wow” teooria: oletab, et keel algas häälte/helide imiteerimisest “pooh-pooh” teooria: esimesed sõnad emotsionaalsed hüüatused (häälelised
vahekorras ja sama tähendusega (morfofonoloogiline varieerumine) kapp kapi-s veski veske-i-s c) Kaks morfi on sama morfeemi allomorfid juhul, kui nad on vormiliselt erinevad, kuid tähenduselt ja jaotumiselt samad raamatu-te-s raamatu-i-s eesti keele -de ja -i -mitmuse morfid Morfoloogilise analüüsi objektiks on fonoloogilised või ortograafilised sõnad 33. Morfeem, morf, allomorf Morfeem on morfoloogia põhiüksus, väikseim tähendusega keeleüksus; morfeemide omadused: * harva lisandub uusi liikmeid * fikseeritud positsioon * üldine tähendus * kohustuslikkus (rääkimine ainsuses või mitmuses)
Hargnemine iseloomustab süntaktilist struktuuri. 12. Morfeemide liigid: · sufiks järelliide · prefiks (kõige sagedasem) eesliide · tsirkumfiks 2-osaline ,,ümbritsev" afiks, mis liitub nii tüve algusse kui lõppu (prefiks+sufiks, nt ge-mach-t) · infiks katkestab tüve · (reduplitseeritud afiks tüüpilised tähendused: rohkus, deminutiiv, intensifitseerimine) · suprafiks/superfiks seotud suprasegmentaalse nähtuse morfoloogilise tähendusega; rõhutõstmise eesmärk (nt inglise keeles) · nullmorfeem · kliitik (nt gi/ki) · portmanteau/eraldi liigita morfeemid) 13. Grammatiseerumine morfoloogia mõiste, kus tekib kas grammatiline morfeem või grammatilisem tähendus. Grammatikalisatsiooni võib mõista 2 tähenduses: · Lai tähendus grammatika komponentide ja elementide kujunemise protsess, mis kätkeb endas nii
otsingumootoriga, tegemisel on morfoloogiline andmebaas. Parimate vanade lindistuste põhjal koostatakse TÜ ja EKI ühisprojektina eesti murrete elektroonilist korpust. 2002. aasta oktoobri seisuga hõlmab see korpus 370 000 tekstisõna; esindatud on kõik eesti murded, kokku 30 murrakut. Korpuses on helilintidelt transkribeeritud tekstid soome-ugri foneetilises transkriptsioonis ja lihtsustatud süntaktilises transkriptsioonis. Alustatud on morfoloogilise märgendamisega automaatpäringute võimaldamiseks. Korpuse põhjal saab uurida nii eesti murrete hääldust kui ka grammatikanähtusi ja sagedast sõnavara. Aktiivselt on tegeldud viimasel kümnendil murdeainestiku publitseerimisega. EKI on andnud välja viie murde köited murdetekstide akadeemilisest sarjast (Must 1995, Univere 1996, Juhkam, Sepp 2000, Keem, Käsi 2002, Lonn, Niit 2002). Lisaks on ilmunud EKI teadurilt Piret Norvikult
ega eesti kirjakeeles. Siiski on tegemist üsna hilise järgsilpide vokaalistiku lihtsustumisega, sest vähemal või rohkemal määral ilmneb vokaalharmooniat kogu eesti murdealal (vt Wiik 1988) ja sellest on piiratult näiteid ka salatsiliivi keelest (Pajusalu 2009a). Lõunaeesti tuumalal ja vadja keeles on vokaalharmoonia jäänud elujõuliseks. Vokaalharmoonia kadu eesti ja liivi keeles saab seletada keelte üldisema fonoloogilise ja morfoloogilise tüübi muutumisega aglutineerivast fusionaalseks, on ju vokaalharmoonia fusionaalsetele keeltele ebatüüpiline. Fonoloogilise tüpoloogia seisukohalt tähendab vokaalharmoonia kadu eesti ja liivi keeles kitsendust, mis ei luba sekundaarsete vokaalide esinemist järgsilpides (Kiparsky, Pajusalu 2003). 8. Kuidas on eesti keelde tekkinud palatalisatsioon? Muutuse põhjustas konsonandile järgnev eesvokaal i ja poolvokaal j. Laiemalt
multifaktoriaalse haiguse avaldumine eri genotüüpidega isendeid silmas pidades? Multifaktoriaalne – teistsuguse genotüübiga (AA, Aa) isenditel võib haigus avalduda. Osaline penetrantsus - homosügoodid võivad olla kas haiged või terved, kuid teistsuguse genotüübiga isendid alati terved. 39. Millised on mitme lävega haigused? Mitme lävega haigustest räägime juhul, kui haigusel on selgelt määratletavad raskusastmednäiteks morfoloogilise defekti ulatus. Sellistel puhkudel on defekt seda raskem, mida suurem on soodumus. Ühtlasi on võimalik antud juhul määratleda mitu läve sõltuvalt defekti raskusastmest. 40. Kuidas on seotud soodumus ja haiguse raskusaste? Mida suurem on soodumus haiguseks, seda raskem on haiguse raskusaste. 41. Päritavus laiemas ja kitsamas mõistes. Päritavus laiemas mõistes - geneetilise determineerituse aste (Kasutatakse nii monogeensete kui polügeensete ja multifaktoriaalsete haiguste puhul. )
Haemophilus influenzae Klebsiella Mycoplasma pneumoniae Chlamydia pneumoniae Proteus, E. coli Viirused – gripiviirus, adenovirus, respiratoorne viirus jt. Patogeensed seened Tekitaja satub tavaliselt kopsu bronhogeenselt õhust ja ninaneelust. Harva hematogeenselt või aspiratsiooni teel. Soodustab: Külmetus Organismi vastupanuvõime langus Suitsetamine Ülepinge Kliinilise kulu ja morfoloogilise leiu alusel jaguneb kopsupõletik: A. Sagaraline ehk lobaarne ehk krupoosne kopsupõletik. B. Koldeline ehk bronhopneumoonia. C. Interstitsiaalne kopsupõletik. Krupoosne kopsupõletik ehk pneumonia crouposa Krupoosne kopsupõletik haarab terve kopsusagara, kergemal juhul ka osa sagarast. Tekitajaks on pneumokokk. Soodustab: Külmetamine Alajahtumine Saastunud õhk Halb toitumine Kaasnevad haigused Kliiniline pilt:
Teine oluline uurimiskeskus: EKI · Kristiina Ross mitmekülgne uurija: piiblitõlke ajalugu, heebrea laensõnad. Uurimusi nii sõnavara kui ka morfoloogia kohta. Ülevaatekirjutisi, uudseid seisukohavõtte. · Külli Kuusk sõnavara (magistritöö piibli õnnis-tuletiste seosest lähteterminitega, 2005) · Heiki Reila valmimas doktoritöö Uue Testamendi nn Stockholmi käsikirja kohta · Annika Kilgi magistritöö morfoloogilise mõtte arengust eesti vanemates grammatikates (2007), koostamisel doktoritöö esimese täispiibli (1739) verbimorfoloogia kohta. Viimase aja põhilised uurimisvaldkonnad · Morfofonoloogia: K. Prillop · Morfosüntaks: K. Habicht · Süntaks: P. Penjam, R. Klettenberg · Leksikograafia: TÜ vana kirjakeele uurimisrühm (kollektiivsed sõnastikud), K. Ress, V.-L. Kingisepp · Leksika: TÜ vana kirjakeele uurimisrühm · Tõlkeküsimused: K. Ross, H
Kirjaviis sõltub sellest, millele ja millega kirjutati. Vampumid värvilistest teokarpidest kirja eelkäija. Piltkiri kiri, mis antakse edasi piltide kaudu. Mõistekiri kiri, milles üks märk tähistab kogu mõistet. Häälikkiri kiri, milles märgid tähistavad häälikuid. Sõnajärg tähendust kandev vahend, sõnade järjekord lauses. Morfoloogiline segmentimine morfeemideks jagamine Morfeemianalüüs segmentimine+ glossimine Glossimine morfoloogilise info lisamine morfeemidele. Morf morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles. Allomorf morfeemi variandid, ühele tähendusele vastavad erinevad morfeemid. Vaba morfeem morfeem, mis saab esineda üksi. Näiteks sõnad Seotud morfeem morfeem, mis saab esineda vaid koos vabade morfeemidega. Neil on enamasti grammatiline tähendus. Afiks seotud morfeemid, mis jaguneb esinemiskoha alusel sufiksiks, prefiksiks, infiksiks ja tsirkumfiksiks. Prefiks afiks, mis esineb tüve ees.
Tsivilisatsiooniteooriad ja spekulatiivne kultuuriajalugu • 19. sajandi lõpul sünnib uus mõjukas kultuuriajaloo suund, mis loobub progressi-ideest ajaloos ja asub toonitama kultuuride/tsivilisatsioonide arengu allutatust tsüklilistele, spiraalsetele või bioloogilistele seaduspäradele. See suund on laadilt spekulatiivne, s.t. esitab suuri üldistavaid skeeme, mida on raske, kui mitte võimatu kontrollida. Metodoloogiliselt on tegemist morfoloogilise kultuuriajalooga. • See nn. spekulatiivne kultuuriajalugu oli üks populaarsemaid ajaloouurimise ja kultuurimõtestamise suundi 20. sajandi esimesel poolel. 20. sajandi teisel poolel kujuneb see mõjukaks suunaks ka sotsioloogias ja politoloogias. • Keskne idee: inimkonda on võimalik jaotada selgepiirilisteks üksusteks – kultuurideks või tsivilisatsioonideks; nende üksuste areng allub teatud loogikale; see loogika võimaldab meil
aglutineeriv keel (fusioon, kumulatioon, muutumine) Keeletüpoloogia- keelte struktuurijoonte võrdlemine ja sellele toetuv üldine liigitamine.Keeletüpoloogia oli algul (19. saj) põhiliselt sõna ehituse omaduste võrdlemisega tegelev suund, mis püüdis vastata järgmistele küsimustele: Kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub (analüütiline keel või sünteetiline keel) Kuidas neid elemente liidetakse (nt kas sõna ette või sisse jne). 19. saj klassikalise morfoloogilise tüpoloogia keelte jaotus selle alusel, kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub: Analüütilised vähe või üldse mitte (laua peale) Sünteetilised palju (lauale) (eesti keel on sünteetiline, aga liigub pigem analüütilise poole) Polüsünteetilised väga palju morfeeme sõna küljes Nt Gröönimaal kõneldav kalaalisuuti k e inuiti k tusaa+nngit+su+usaar+tuaannar+sinnaa+nngi+vip+putit `sa lihtsalt ei saa ennast uskuma panna, et sa kunagi ei kuule'
segukülvi toiteväärtusele oli negatiivne, saadi rahuldava väärtusega rohusööt (ME 9,5 MJ, MP 79 g kg -1). Teises niites andis ohtetu luste rohkesti vegetatiivseid pikkvõrseid (segukülvis ME 9,9 MJ, MP 84 g kg-1 KA). Timut oli hilise arengu tõttu esimeses niites loomise alguse ja teises niites kõrsumise faasis. Timuti mõju teises niites oli selle liigi tagasihoidliku ädalakasvu tõttu väike. KA mineraalelementide sisaldus langes taimiku morfoloogilise arenguga, võrreldes ristikusaagiga, oli segude Ca ja Mgsisaldus kõrreliste mõjul väiksem. Varase punase ristiku arengut arvestades sobiksid segusse paremini keskmise arengukiirusega kõrrelised. Sakus läbiviidud katses (2004-2005) selgitati punase ristiku segukülvidesse sobivad kiire- ja keskmise kasvukiirusega kõrrelised, mis võimaldavad saada suuremat saaki ja parandavad rohusööda kvaliteeti proteiini parema omastatavuse kaudu.
aglutineeriv keel (fusioon, kumulatioon, muutumine) Keeletüpoloogia- keelte struktuurijoonte võrdlemine ja sellele toetuv üldine liigitamine.Keeletüpoloogia oli algul (19. saj) põhiliselt sõna ehituse omaduste võrdlemisega tegelev suund, mis püüdis vastata järgmistele küsimustele: Kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub (analüütiline keel või sünteetiline keel) Kuidas neid elemente liidetakse (nt kas sõna ette või sisse jne). 19. saj klassikalise morfoloogilise tüpoloogia keelte jaotus selle alusel, kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub: Analüütilised vähe või üldse mitte (laua peale) Sünteetilised palju (lauale) (eesti keel on sünteetiline, aga liigub pigem analüütilise poole) Polüsünteetilised väga palju morfeeme sõna küljes Nt Gröönimaal kõneldav kalaalisuuti k e inuiti k tusaa+nngit+su+usaar+tuaannar+sinnaa+nngi+vip+putit `sa lihtsalt ei saa ennast uskuma panna, et sa kunagi ei kuule'
Transkriptsioon IPA – rahvusvaheline; Soome-ugri foneetiline transkriptsioon. Hea kasutada, kuna kui uurida häälikunähtusi murretes, siis saab vokaalide kõrguse jne programmidega üle mõõta; 2 Lihtsustatud transkriptsioon – diakriitilised märgid on ära jäetud. Vajalik, et saaks morfoloogilise kuju järgi otsida; Kui diakriitikud on ära kaotatud, siis näidatakse ka väldet. Kasutatakse ka “Eesti murrete” sõnaraamatus: näitelaused on antud v okaalide madaldumise ja kõrgenemisega. Jeffersoni transkriptsioon: lause tasandil uurimine. Seda kasutab ka suulise kõne korpus; Keeleatlased ja –kaardid Tsitaatkaardid, nt Andrus Saareste. Kaardil on sõnad peale kirjutatud piirkondadele, kus need esinevad; Sümbolkaardid, nt Andrus Saareste, Mihkel Toomse
võrret: algvõrre ehk positiiv (ilus), keskvõrre ehk komparatiiv (ilusam) ja ülivõrre ehk superlatiiv (kõige ilusam ~ ilusaim). Võrdluskategooria ei ole päris õige morfoloogiline kategooria, sest igal võrdlussõna vormil on omakorda käände- ja arvuvormid. Võrdlustunnus järgneb tüvele ja eelneb arvu- ja käändetunnusele, käitudes morfotaktiliselt nagu tuletusliide, nt ilusa/ma/te/le(TÜVI+VÕRDLUS+ARV+KÄÄNE). Sõnad, mida saab vaadelda morfoloogilise võrdlussõnade klassina, kuuluvad sõnaliigilt omadussõnade hulka (vt M 46). Kuid kõik omadussõnad pole võrdlussõnad, sest vaegomadussõnadel, nagu inglise (huu- mor), isevärki (inimene), puuduvad võrdlusastmed (vt M 5). Algvõrre Algvõrre väljendab omadust kui niisugust, ütlemata midagi selle omaduse määra kohta, nt Jüri on tõsise loomuga. Algvõrdel puudub tunnus. Keskvõrre
aglutineeriv keel (fusioon, kumulatioon, muutumine) Keeletüpoloogia- keelte struktuurijoonte võrdlemine ja sellele toetuv üldine liigitamine.Keeletüpoloogia oli algul (19. saj) põhiliselt sõna ehituse omaduste võrdlemisega tegelev suund, mis püüdis vastata järgmistele küsimustele: Kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub (analüütiline keel või sünteetiline keel) Kuidas neid elemente liidetakse (nt kas sõna ette või sisse jne). 19. saj klassikalise morfoloogilise tüpoloogia keelte jaotus selle alusel, kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub: Analüütilised vähe või üldse mitte (laua peale) Sünteetilised palju (lauale) (eesti keel on sünteetiline, aga liigub pigem analüütilise poole) Polüsünteetilised väga palju morfeeme sõna küljes Nt Gröönimaal kõneldav kalaalisuuti k e inuiti k tusaa+nngit+su+usaar+tuaannar+sinnaa+nngi+vip+putit `sa lihtsalt ei saa ennast uskuma panna, et sa kunagi ei kuule'
annaabi.ee 
