Ühine elektronpaar on nihkunud EN poole Iooniline side: Iooniline side säilib ainult vedelates ja tahketes olekutes. Vastasmärgiliste laengutega ioonide vahelist tõmbejõudu ioonkristallis nimetatakse iooniliseks sidemeks. Vesinikside Molekulide vaheline side Aine koostises vesinik on seotud EN elemendiga Moodustavad assotsiaadid Omavad vastavad ained kõrgemaid keemistemperatuure Aine ehituse ja omaduste vahelisi seoseid Kovalentne mittepolaarse sidemega ained Aatomivõre mittemetallid, oksiidid, orgaanilised polümeerid Molekulvõre mittemetallid, mittemetalliliste elementide ühendid, orgaanilised ained Kovalentne polaarse sidemega ained Molekulvõre mittemetallid, mittemetalliliste elementide ühendid, orgaanilised ained Ioonilise sidemega ained Ioonvõre soolad, ioonsed oksiidid, leelised Molekulvõrega ainete iseloomustus Koosnevad molekulidest. Molekulide vahel mõjuvad nõrgad jõud.
Harjutused ( aatomi ehitus, keemiline side ) 1 Selgitage järgmiste mõistete sisu: anioon , katioon, mittepolaarne kovalentne side, polaarne kovalentne side, polaarne aine (molekul), ainehulk, molaarruumala, elektronskeem, elektronvalem, ioonivõre, molekulivõre, aatomivõre, metallivõre, iooniline side, vesinikside 2. Täitke järgnev tabel Max Kõrgem Min Naatriumi- Element Np Nn elektronskeem elektronvalem o.-a. oksiid o.-a. ühend Al . . .l . . . 0 ----------
annab metalse läike. 12. Aktiivne metall + aktiivne mittemetall = iooniline side Aktiivne mittemetall + aktiivne mittemetall = polaarne kovalentne side Mittemetall (lihtainena) = mittepolaarne kovalentne side Aktiivne metall (lihtainena) = metalliline side 13. Ioonivõre ioonide vaheline. Tahked, kõrge sulamis- ja keemistemperatuuriga ning rabedad Molekulvõre molekulidevaheline nõrk side. Madal sulamis- ja keemistemperatuur, pehme Aatomivõre aatomite vahel tugev kovalentne side. Kõrge sulamis- ja keemistemperatuur, tahked Metallivõre negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vaheline side. Elektri- ja soojusjuhtivus, plastilisus, läige Molekulaarsed ained osakeste vahel olevad nõrgad molekulidevahelised jõud. Madal sulamis- ja keemistemperatuur, pehmed Mittemolekulaarsed ained(ioonid ja aatomid) osakeste vahel tugevad keemilised sidemed
2. Aine eitus ja keemiline side 2.1. Ainete liigitamine Aineosakesed on aatomid, ioonid ja molekulid. Molekul koosneb aatomitest. Aine molekulivalem näitab, milliste elementide aatomid ja mitu aatomit on aine ühe molekuli koostises. Elemendi aatomite arvu molekulis näitab indeks. Ainete liigitamine koostise põhjal 1. Lihtained koosnevad ühjest keemilisest elemendist. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (Fe, Au, Cu, S, Cu, S, C). Kaheaatomilised molekulid on H2, N2, O2, Cl2, F2, Br2, I2 . Lihtainete liigitamine A. Metallid- aatomite vahel on metalliline side, esinevad kristallidena. B. Mittemetallid- aatomite vahel on kovalentne side, esinevad - üksikaatomitena (väärisgaasid), - molekulidena (lisaks eespool nimetatud kaheaatomilistele molekulidele P4 ja S8), - kristallidena (C, Si). 2. Liitained koosnevad mitmest erinevast keemilise...
Keemia mõisted Aatommass on ühe aatomi mass aatommassiühikutes Isotoop elemendi teisend , mille tuumas on erinev arv neutrone Allotroop elemendi teisedid, mis erinevad neutronite arvu poolest molekulis Aatomorbitaal ruumiosa, kus elektron viibib kõige sagedamini Perioodilisusseadus elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust Elektronegatiivsus iseloomustab elementide aatomite elektronide enda poole tõmbamise võimet keemilises sidemes Ioon laenguga aatom või aatomirühm. Aatomist tekib ioon, kui aatom loovutab või liidab elektrone Katioon Positiivne ioon Anioon negatiivne ioon Oksüdatsiooniaste näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis eeldusel, et see aine koosneb ioonidest. Molekul aine väikseim osake, mis koosneb aatomitest Molekulivalem näitab, milliste elementide aatomid ja mitu aatomit on aine ühe molekuli koostises Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe elemendi aatomitest. ...
* Molekulidevahelised jõud on vedelikes ja tahketes ainetes molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud, mille tõttu tuleb aine sulatamiseks või aurustamiseks kulutada energiat. -) Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest. -) Mittemolekulaardsed ained koosenavad ioonidest või aatomitest. * Aine ehituse ja keemilise sideme tüübi määramine - Keemiline side: -) Kovalentne side: *) mittepolaarne (mittemetall lihtainene ja C-H) molekulivõre. *) polaarne (erinevad mittemetallid) aatomivõre. -) Iooniline side (metalli ja mittemetalli aatomite vahel) ioonivõre. -) Metalliline side (metalli aatomite vahel) metallivõre. Happed, alused ja soolad * Neutraalsed oksiidid hapete, aluste ja veega ei reageeri. (tähtsamad on: NO, N2O, CO) * Hape aine, mis koosneb vesinikioonidest ja happeanioonidest. * Kütuste põlemisel tekivad oksiidid SO2, NO ja NO2. * Hapnikhapped vasavate oksiidide reageerimisel veega.
· Millised kristallained on uuritavas proovis · Võre parameetrid (a,b,c) Proov on pulbriline või lihvitud pinnaga. 22. Elementaarrakk kristalse aine väikseim osake, mis iseloomustab võre struktuuri iseärasusi. Selle raku moodustavad võre sõlmpunktides olevad osakesed ja neid ühendavad sidemed. Võib kasvada ruumis igas 3mes suunas. Võre parameetrid on sidemete pikkused a,b,c ja nende vahelised nurgad ,, Võre klassifitseerimine : · Aatomivõre sõlmpunktides asuvad neutraalsed aatomis, kovalentne side (teemant). · Molekulvõre sõlmpunktides asuvad neutraalsed molekulid, nõrgad jõud side (naftaliin). · Ioonvõre sõlmpunktides vahelduvad korrapäraselt katioonid ja anioonid. · Metaalvõre kristallivõre sõlmpunktieds on positiivsed ioonid. · Kihihsedahelakujulised koordinatiivsed võred erijuhud, nõrgad sidemed, kihis eneses tugevad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
