Ühine elektronpaar on nihkunud EN poole Iooniline side: Iooniline side säilib ainult vedelates ja tahketes olekutes. Vastasmärgiliste laengutega ioonide vahelist tõmbejõudu ioonkristallis nimetatakse iooniliseks sidemeks. Vesinikside Molekulide vaheline side Aine koostises vesinik on seotud EN elemendiga Moodustavad assotsiaadid Omavad vastavad ained kõrgemaid keemistemperatuure Aine ehituse ja omaduste vahelisi seoseid Kovalentne mittepolaarse sidemega ained Aatomivõre mittemetallid, oksiidid, orgaanilised polümeerid Molekulvõre mittemetallid, mittemetalliliste elementide ühendid, orgaanilised ained Kovalentne polaarse sidemega ained Molekulvõre mittemetallid, mittemetalliliste elementide ühendid, orgaanilised ained Ioonilise sidemega ained Ioonvõre soolad, ioonsed oksiidid, leelised Molekulvõrega ainete iseloomustus Koosnevad molekulidest. Molekulide vahel mõjuvad nõrgad jõud.
Harjutused ( aatomi ehitus, keemiline side ) 1 Selgitage järgmiste mõistete sisu: anioon , katioon, mittepolaarne kovalentne side, polaarne kovalentne side, polaarne aine (molekul), ainehulk, molaarruumala, elektronskeem, elektronvalem, ioonivõre, molekulivõre, aatomivõre, metallivõre, iooniline side, vesinikside 2. Täitke järgnev tabel Max Kõrgem Min Naatriumi- Element Np Nn elektronskeem elektronvalem o.-a. oksiid o.-a. ühend Al . . .l . . . 0 ----------
annab metalse läike. 12. Aktiivne metall + aktiivne mittemetall = iooniline side Aktiivne mittemetall + aktiivne mittemetall = polaarne kovalentne side Mittemetall (lihtainena) = mittepolaarne kovalentne side Aktiivne metall (lihtainena) = metalliline side 13. Ioonivõre ioonide vaheline. Tahked, kõrge sulamis- ja keemistemperatuuriga ning rabedad Molekulvõre molekulidevaheline nõrk side. Madal sulamis- ja keemistemperatuur, pehme Aatomivõre aatomite vahel tugev kovalentne side. Kõrge sulamis- ja keemistemperatuur, tahked Metallivõre negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vaheline side. Elektri- ja soojusjuhtivus, plastilisus, läige Molekulaarsed ained osakeste vahel olevad nõrgad molekulidevahelised jõud. Madal sulamis- ja keemistemperatuur, pehmed Mittemolekulaarsed ained(ioonid ja aatomid) osakeste vahel tugevad keemilised sidemed
tõmbejõud, mille tõttu tuleb aine sulatamiseks või aurustamiseks kulutada energiat. Molekulidevahelised jõud on tunduvalt nõrgemad kui keemilised sidemed aatomite vahel molekuli sees või ioonide vahel kristallis. Tahkete ainete omadused sõltuvad kristallvõre tüübist. Ioonvõre- võret moodustavate osakeste (ioonide) vahel on tugev iooniline side, mistõttu ained on tahked ning kõrge sulamis- ja keemistemperatuuriga. Aatomivõre- võret moodustavate osakeste (aatomite) vahel on tugev kovalentne side, mistõttu ained on tahked ning kõrge sulamis ja keemistemperatuuriga. Metallivõre- võret moodustavate osakeste (metalliioonide) vahel on mittemetalliline side, mille vahel liiguvad vabad elektronid, mistõttu metallid on head elektri- ja soojusjuhid ning plastilised. Molekulvõre- võret moodustavate osakeste (molekulide) vahel on nõrgad molekulidevahelised sidemed, mistõttu ained on tavaliselt madalate sulamis- ja
Molekulidevahelised jõud vedelikes ja tahketes ainetes molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud, mille tõttu tuleb aine sulamiseks või aurustamiseks kulutada energiat. Molekulidevahelised jõud on tunduvalt nõrgemad kui keemilised sidemed aatomite vahel molekuli sees või ioonide kristallis. Ioonvõre võret moodustavate osakeste(ioonide) vahel on tugev iooniline side, mistõttu ained on tahked ning kõrge sulamis- ja keemistemperatuuriga, haprad Aatomivõre võret moodustavate osakeste(aatomite) vahel on tugev kovalentne side, mistõttu ained on tahked ning kõrge sulamis-ja keemistemperatuuridega Metallivõre võret moodustavate osakeste (metalliioonide) vahel on metalliline side, mille vahel liiguvad vabad elektronid, mistõttu metallid on head elektri- ja soojusjuhid ja plastilised. Molekulvõre võret moodustavate osakeste(molekulide) vahel on nõrgad molekulidevahelisd sidemed, mistõttu ained on tavaliselt madalate sulamis ja
* Molekulidevahelised jõud on vedelikes ja tahketes ainetes molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud, mille tõttu tuleb aine sulatamiseks või aurustamiseks kulutada energiat. -) Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest. -) Mittemolekulaardsed ained koosenavad ioonidest või aatomitest. * Aine ehituse ja keemilise sideme tüübi määramine - Keemiline side: -) Kovalentne side: *) mittepolaarne (mittemetall lihtainene ja C-H) molekulivõre. *) polaarne (erinevad mittemetallid) aatomivõre. -) Iooniline side (metalli ja mittemetalli aatomite vahel) ioonivõre. -) Metalliline side (metalli aatomite vahel) metallivõre. Happed, alused ja soolad * Neutraalsed oksiidid hapete, aluste ja veega ei reageeri. (tähtsamad on: NO, N2O, CO) * Hape aine, mis koosneb vesinikioonidest ja happeanioonidest. * Kütuste põlemisel tekivad oksiidid SO2, NO ja NO2. * Hapnikhapped vasavate oksiidide reageerimisel veega.
· Millised kristallained on uuritavas proovis · Võre parameetrid (a,b,c) Proov on pulbriline või lihvitud pinnaga. 22. Elementaarrakk kristalse aine väikseim osake, mis iseloomustab võre struktuuri iseärasusi. Selle raku moodustavad võre sõlmpunktides olevad osakesed ja neid ühendavad sidemed. Võib kasvada ruumis igas 3mes suunas. Võre parameetrid on sidemete pikkused a,b,c ja nende vahelised nurgad ,, Võre klassifitseerimine : · Aatomivõre sõlmpunktides asuvad neutraalsed aatomis, kovalentne side (teemant). · Molekulvõre sõlmpunktides asuvad neutraalsed molekulid, nõrgad jõud side (naftaliin). · Ioonvõre sõlmpunktides vahelduvad korrapäraselt katioonid ja anioonid. · Metaalvõre kristallivõre sõlmpunktieds on positiivsed ioonid. · Kihihsedahelakujulised koordinatiivsed võred erijuhud, nõrgad sidemed, kihis eneses tugevad.
annaabi.ee 
