Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"eksotermiline" - 238 õppematerjali

eksotermiline – soojus eraldub (enamik) ; endotermiline – soojus neeldub (füüsikalised protsessid) Soojuse hulga mõõtmine (kalorimeetria) – reaktsiooninõu, segaja ja termomeeter , soojusefekti mõõdetakse konstantsel rõhul.
thumbnail
8
ppt

Kõdunemine kui eksotermiline protsess

Kõdunemine Mädanemine Roiskumine Kõdunemise saadused Kõdunemine jaguneb mädanemiseks ja roiskumiseks Kõdunemise käigus lagunevad kõige kiiremine valgud lagunevad süsiniku ühendid Kõdunemisel eraldub energia Mädanemine toimub õhu juuresolekul Lagundamine toimub tänu mikroorganismidele Valgud aminohapped NH 3 Süsinikuühendid oksudeeruvad veeks ja CO 2ks Ei teki ebameedivat lõhna ega mürke Roiskumine toimub ilma õhuhapnikuta Põhjustavad erilised roisubakterid Roiskumisel ei teki NH 3 Tekivad erinevad lämmastikuühendid Muutub valkudes sisalduv väävel lendlevaks Saadusi nimetatakse kõduks Suur osa läheb huumusena mulla koostisesse Kõdunemise saadused on enamasti tumedat värvust Fossiilkütused Kompost turvas nafta Keemia õpik 9.klassile 2.osa http://static.guim.co.uk/sys images/Guardian/Pix/pictures/2010/4/8/1270...

Keemia
25 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keemilise reaktsiooni kiirus ja tasakaal

· Pöördumatu reakts. ­ kulgevad ühes suunas lõpuni. 5. Mis on keemiline tasakaal? · Pöörduva reaktsiooni olek, mille korral päri ja vastassuunaliste reaktsioonide kiirus on võrdsed. 6. Kuidas on võimalik nihutada keemilist tasakaalu: · Kontsentratsiooni abil · Rõhu abil · Temperatuuri abil 7. Mis on eksotermiline ja endotermiline reaktsioon? Kuidas neid määrata reaktsioonide ja soojusefekti järgi? · Eksotermiline ­ lähteained ­ energia eraldub ­ saadused. Ühinemisreaktsioon. (delta H väiksem kui 0 ) · Endotermiline ­ lähteained ­ energia neeldub ­ saadused. Lagunemisreaktsioon. (delta H suurem kui 0 ) 8. Küsimused 1 ­ 7 õpikust lk 22 + riigieksamite ülesanded....

Keemia
95 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Lahus, hüdrosfäär, alused, lahustuvus, vee karedus

Aine lahustumisel vees soojus mõnel juhul eraldub, mõnel neeldub. Aineosakeste seostumisel veega soojus eraldub( vist ). Osakestevaheliste sidemete katkemisel kristalse aine lahustumisel soojus neeldub. (Enamiku tahkete ainete lahustumine vees on endotermiline ja ülekaalus on energia neeldumine kristallivõre lagunemisel) Hüdraatumine on eksotermiline siis kui ülekaalus on soojuse eraldumine Hüdraatumine on endotermiline siis kui ülekaalus on soojuse neeldumine kristallivõre lagunemisel. Tahkete kristalsete ainete lahustumisel vees energia enamasti neeldub sest kui aine lahustub veega siis see põhjustab osakestevaheliste sidemete katkemine lahustuva aine kristallis mis toob kaasa neeldumise. Ainete lahustuvus näitab aine sisaldust küllastunud lahuses....

Keemia
32 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Pihussüsteemid

Pihussüsteemid Lahus: tõeline lahus: aineosakeste läbimõõt väike 10-7cm(destilleeritud vesi happed) Kolloidlahus: aineosakeste läbimõõt 10-7-10-5cm(piim, vesi, värvid) Segud: aine osakeste läbimõõt 10-5(porine vesi) Pihussüsteem-pihus segu kus on ühtlaseks jaotunud mitu ainet PIHUS=AINE+PUHASTUSKESKOND Keskkond aine Emulsioon- vedelik gaas piim värvid kreemid Suspensioon- vedelik tahke pori vesi kakao kohv hambapasta Vaht- vedelik gaas vahukoor seebivaht mannavaht Aerosool gaas vedelik udu sudu deodorant Tahke vaht tahke aine gaas(õhk) pimsskivi penoplast makrofleks Tarre- vedel aine tärklis tarretis sült Hüdraatumine-aineosakeste seostamine vee molekulidega Elektrolüüt-aine, mis lahuses on täielikult või osaliselt jagunenud ioonideks ning juhib elektrit Endotermiline-eneriga neeldumine Eksotermiline-energia eraldumine Lahustuvus-suurim aine kogus mis võib lahustuda kindlas lahusti koguses kindlal temperatuuril Küllastunud...

Keemia
5 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Mõisteid keemia riigieksamiks

Keemia mõisted Aatommass ­ on ühe aatomi mass aatommassiühikutes Isotoop ­ elemendi teisend , mille tuumas on erinev arv neutrone Allotroop ­ elemendi teisedid, mis erinevad neutronite arvu poolest molekulis Aatomorbitaal ­ ruumiosa, kus elektron viibib kõige sagedamini Perioodilisusseadus ­ elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust Elektronegatiivsus ­ iseloomustab elementide aatomite elektronide enda poole tõmbamise võimet keemilises sidemes Ioon ­ laenguga aatom või aatomirühm. Aatomist tekib ioon, kui aatom loovutab või liidab elektrone Katioon ­ Positiivne ioon Anioon ­ negatiivne ioon Oksüdatsiooniaste ­ näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis eeldusel, et see aine koosneb ioonidest. Molekul ­ aine väikseim osake, mis koosneb aatomitest Molekulivalem ­ näitab, milliste elementide aatomid ja mitu aatomit on aine ühe molekuli koostises Lihtaine ­ aine, mis koosneb ainult ühe elemendi aatomitest....

Keemia
68 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Lahus

Lahus­ühtlane segu, koosneb lahustist ühtlaselt jaotunud ühest, mitmest lahustunud ainest. Lahustatav aine­gaasilis,vedelas, tahkes olekus aine. Lahustumisel segunevad lahustatava aine osakesed lahustiga, moodustades sellega ühtlase segu.vee molekul(lahusti) suhkru molekul(lahustunud aine).vee molekulid on polaarsed hüdratsioon(hüdraatumine)-aineosakeste(ioonid,molekuilid) seostumine vee molekulidega. Kui ülekaalus on soojuse eraldumine hüdraatumisel, on lahustumine eksotermiline . kui ülekaalus on soojuse neeldumine kristallivõre lagunemisel, on lahustumine endotermiline.vees hästilahustuvate ainete osakesed hüdraatuvad tugevasti.lahustumise soojusefekt: sidemete katkemisel osakeste vahel - energia neeldub; osakeste hüdraatumisel ­ energia eraldub...

Keemia
34 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Reaktsioonid, kütteväärtus- õppematerjal

1.Too näiteid erineva kiirusega kulgevatest keemilistest reaktsioonidest a) ülikiiresti b) mõõduka kiirusega c) aeglaselt a) plahvatusreaktsioonid (lõhkained, paukgaas), ioonidevahelised reaktsioonid b) ainete põlemine (metalli reageerimine happega) c) geoloogilised protsessid (kivisüsi, nafta) 2.Mida näitab keemiline reaktsiooni kiirus? ära reageerinud või tekkinud saaduste hulka ajaühikus. mõõdetakse mol/dm2 3.Kuidas mõjutab reaktsiooni kiirust reageerivate ainete aktiivsus? mida aktiivsem on aine, seda kiiremini kulgeb reaktsioon 4.Kuidas mõjutab reaktsiooni kiirust reageerivate ainete kontsentratsioon? Mida näitab kontsentratsioon? mida suurem on lähteaine kontsentratsioon, seda kiiremini kulgeb reaktsioon ja osakesed põrkuvad. Aine kontsentratsioon väljendab aine hulka ruumala ühikus. tähis on c ja põhiühik mol/dm3 5.Kuidas mõjutab rõhk gaasiliste ainete reaktsioonikiirust? kiireneb, kuna kui tõsta rõh...

Keemia
38 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Keemia 3. arvestus

Arvestus nr 3. 10 kl 1. Kuidas ja miks sõltub reaktsiooni kiirus temperatuurist? 2. Milliste reaktsioonide kiirus sõltub rõhust? Kuidas? 3. Mõisted: katalüsaator, elektrolüüt, eksotermiline reaktsioon. 4. Kuidas, miks ja kui kaua muutub päripidise reaktsiooni kiirus? 5. Kuidas mõjutab keemilist tasakaalu a) tempetatuuri muutus, b) rõhu muutus, c) saaduse eemaldamine? 6. Miks soolalahus juhib elektrit, suhkrulahus aga mitte? 7. Millised osakesed põhjustavad happelisust, millised aluselisust? 8. Miks on vesi neutraalne? 9. Milliste reaktsioonide kiirus sõltub peenestusastmest ja segamisest? Miks? 10. Kumb lahus on happelisem ja mitu korda? a) pH=2, b) pH=6 11...

Keemia
19 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Keemia mõisted

Eksotermiline reaktsioon - reaktsioon, mille käigus eraldub energiat Endotermiline reaktsioon - reaktsioon, mille käigus neeldub energiat Gaaside puhastamine - CaO-ga , aga ei puhastata veest, vaid muudest ainetest, Gaaside kuivatamine - kasutatakse kaltsiumoksiidi. Tahetakse ainet veest puhastada Kaltsiumkarbonaat ­ katlakivi, lubjakivi, paekivi Kaltsiumvesinikkarbonaat - Ca(HCO3)2 , põhjustab mööduvat karedust , karstinähtust Kare vesi ­ põhjuseks vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumsoolad. Karbonaatne ehk mööduv ja mittekarbonaatne ehk jääv karedus. Esimest (põhjus. Kaltsium- ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemine vees) eemaldatakse kuumutamisel, kuid see tekitab katlakivi. Teist (kaltsiumi- ja magneesiumsoolad ­ kloriidid, sulfaadid jne) ei saa eemaldada. Karstinähtus - selle käigus reageerib lubjakivi vee ja süsihappegaasiga ning saaduseks on lahustuv sool Katlakivi ­ põhiliselt kaltsium- ja magneesiumkarbonaadist koosnev sad...

Keemia
30 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Keemiline side

Tekib aatomi väliskihi elektronide abil. - osalaeng (väike delta) - Suur delta Keemilise sideme tüübid: 1) Kovalentne side a)polaarne b)mittepolaarne 2)iooniline side 3)metalliline side 4)vesinikside Kovalentne side on ühise või ühiste elektronipaaride abil moodustunud side. Polaarne kov. Sideme korral seob üks aatomitest ühist elektronpaari tugevamini, mistõttu aatomitel tekivad vastasmärgilised osalaengud. Polaarne side: NO2, CO2, CH4 ­ 2 mittemetalli. Mittepolaarse kov. Sideme korral on ühine elektronpaar jaotunud võrdselt mõlema aatomi vahel, sest mõlemad aatomid tõmbavad elektronpaari sama tugevusega. Mittepolaarne side: O2, Br2, C- üks aine, Vesinikside on (iselaadne molekulide vaheline side) keemiline side, kus ühe molekuli vesiniku aatom on seotud teise molekuli hapniku, lämmastiku või fluori aatomiga. Ained, mis moodustavad...

Keemia
63 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Üldkeemia kordamisküsimuste vastused

· kullastunud lahus ­ lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rohul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaal) · ulekullastunud lahus ­ aeglasel jahutamisel saadud ebapusiv susteem, mis sisaldab lahustunud ainet ule lahustuvusega maaratud koguse. Vahesel mojutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub 19. Mis on endotermiline ja eksotermiline protsess? Endotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus neeldub soojust. Endotermilise reaktsiooni soojusefekt on positiivne. See tähendab seda, et süsteem saab energiat juurde. Keemilise sideme lagunemine on alati endotermiline protsess. Eksotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust. Eksotermilise reaktsiooni soojusefekt on negatiivne. See tähendab seda, et süsteem annab energiat ära...

Üldkeemia
157 allalaadimist
thumbnail
6
odt

KEEMILISED REAKTSIOONID

KORDAMISKÜSIMUSED 10.KL. KEEMILISED REAKTSIOONID (õpik lk.68-98) 1. Selgita mõisted: aktiveerimisenergia, keemiline reaktsioon, eksotermiline reaktsioon, endotermiline reaktsioon. 2. Miks vahel keemilises reaktsioonis reaktsioonisegu soojeneb, vahel jahtub? Selgita keem. sidemete tekke ja katkemisega. 3. Soojusefekt ühinemis- ja lagunemisreaktsioonides. 4. Mida näitab keemilise reaktsiooni kiirus? 5. Kuidas on võimalik keemilise reaktsiooni kiirust muuta? Põhjenda. 6. Mis on katalüsaator, katalüüs, inhibiitor, ensüüm? Mis põhimõttel katalüsaator reaktsiooni kiirendab? 7. Mis on pöörduv reaktsioon...

Keemia
64 allalaadimist
thumbnail
20
docx

AINE EHITUS JA KEEMILINE SIDE

mittemolekulaarne •metall lihtainena → metalliline side → metallivõre → mittemolekulaarne •mittemet + mittemet → kovalentne polaarne side →aatomvõre → mitte molekulaarne •mittemetall lihtainena → kovalentne mittepolaarne side →molekulvõre →molekulaarne •Keemilise sideme tekkel eraldub energia, molekulide või kristallide energia on madalam kui üksikaatomitel. Liitumisreaktsioon → eksotermiline → energia neeldub ∆H<0 Lagunemine → endotermiline → energia eraldub ∆H>0 (kõik oksüdatsioonid) •Vesinikside F-H, O-H, N-H on nõrgem kui kovalentne side, kuid tugevam kui tavaline molekulide vaheline side. Põhjustab ainete sulamis- ja keemistemperatuuri tõusu, soodustab lahustamisprotsessi molekulide vahel. •lihtaine, liitaine – ELEMENT Puhas aine, segu – AINE KEEMILISE REAKTSIOONI KIIRUS JA TASAKAAL TASAKAAL Temp tõstmisel – endo (∆H>0 ) suunas >...

Keemia
54 allalaadimist
thumbnail
8
rtf

Keemiline kineetika ja tasakaal

Tasakaal püsib seni, kuni ei muutu tingimused. Kui me muudame mõnda süsteemi parameetrit võib üks reaktsioonidest hakata kulgema kiiremini, kui teine. Kiirused pole võrdsed, kuni püstitub uus tasakaal. Uue tasakaalusegu koostis võib erineda endisest - räägitakse tasakaalu(asendi) nihutamisest. Meenutamiseks: Ekso- ja endotermilised reaktsioonid Eksotermiline reaktsioon: õppisime, et energiat eraldub. Õige see ongi, kuid teaduses on rohkem levinud termodünaamiline lähenemine, mis vaatleb protsesse süsteemi seisukohalt (mitte välise vaatleja seisukohalt, kes käe näiteks ära kõrvetas). Kui energiat eraldub keskkonda, siis süsteemi energiasisaldus väheneb. Õeldakse, et entalpia muut( H) on negatiivne Seega Q > 0 ja  H < 0 Endotermilise reaktsiooni korral, mis kulgeb ainult välise energiaallika arvel - süsteemi...

Orgaaniline keemia
4 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Akud ja Kuivelemendid

· Plussplaadid on nüüd rohelised/kollased. · Miinusplaadid on täidis- ja sideainete tõttu kergelt hallid. · Plaatidel lastakse pakkidena 2 päeva kontrollitud temperatuuri ja niiskusega keskkonnas kuivada. Kuivamisel muutuvad plaadid keemiliselt sabiilseks. Toimub eksotermiline reaktsioon, mille käigus aktiivaines sisalduv vaba plii muungub pliioksiidiks. 5 SEPERAATORID Lühiste vältimiseks ümbritsevad plussplaate õhukesed poorsed isoleerivate omadustega lehed. · Väikesed poorid võimaldavadelektrolüüdil separaatorite ümber ja läbi nende liikuda. · Ribid lasevad gaasimullidel pinnale tõusta. Et plussplaat vajab töötamiseks...

Elektrotehnika
169 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Vingugaas ehk CO

Süsinikoksiidi kasutatakse metanooli, vedelate mootorikütuste, etaanhappe jms sünteesimiseks. Tugeva redutseerijana rakendatakse seda metallide tootmisel maakidest: Fe3O4 + 4Co = 3Fe + 4CO2 Kõrgel temperatuuril, rõhul ja katalüsaatorite manusel reageerib CO vesinikuga, moodustades mitmesuguseid orgaanilisi ühendeid (alkohole, aldehüüde jm). Ta põleb iseloomuliku sinaka leegiga. CO põlemisreaktsioon on eksotermiline (eraldub soojust): 2CO + O2 = 2CO2 ( -570 kJ) Looduses leidub vingugaasi metamorfoosset päritolu maagaasis. Tööstuses kasutatakse mitmesuguseid küttegaase, mis sisaldavad süsinikoksiidi, näiteks generaatorigaasi ja veegaasi. Generaatorigaasi saadakse õhu juhtimisel läbi hõõguva söekihi. Esialgu tekib CO2 , mis reageerib hõõguvate sütega, moodustades CO: C + O2 = CO2 ja CO2 + C = 2CO...

Keemia
114 allalaadimist
thumbnail
35
rtf

11.klassi Orgaanika konspekt

CH4 à CH3- OH à H ­ CHO à H ­ COOH à CO2 Metaan metanool metanaal metaanhape (alkohol) (aldehüüd) (karboksüülhape) Alkoholid on eeskätt redutseerijad ja kasutatavad ka kütustena. Nende põlemissoojused mooli kohta on pisut väiksemad, kui süsivesinikel, sest nad on juba mõnevõrra oksüdeerunud. [Meie näidetes on oksüdeerumine eksotermiline ja redutseerumine endotermiline protsess] CART sarja (endine INDY - CAR) vormelid tuhisevad igatahes puupiirituse väel -nii et vähe pole CH3OH + 2O2 = CO2 + 2H2O. Kui te oma lahja ja magusa veini lahtiselt vedelema jätate, poeb äädikhappebakter kärmelt sisse ja oksüdeerib teie veini äädikhappeks .(Mina küll nii ei tee.) CH3CH2OH + O2 = CH3COOH + H2O , seda võite poest...

Keemia
1143 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eksami abimees!

Lenduvusest saab rääkida aint lahtises süsteemis. Mida madalam temp, seda suurem lenduvus. Vedelik vedelikus ­ sarnased vedelikud lahustuvad teineteises igas vahekorras. Temp. tõusuga suureneb lahustamine. Tahke aine vedelas ­ absoluutselt mittelahustuvaid aineid pole olemas; rõhk olulist mõju ei avalda. Lahustuvus suureneb temp tõusuga, kui protsess on endotermiline. Väheneb temp tõusuga, kui protsess on eksotermiline . Lahustuvuse temp sõltuvus väljendab lahustuvuse temp muutmisel. (joonised) 10) Vedelikud ­ ained, mis voolavad raskusjõu mõjul. Voolamine ­ osakeste ühesuunaline liikumine üksteise suhtes ja pinna suhtes. Viskoossus ­ takistus voolamisele, st mida väiksem on viskoossus, seda kiiremini vedelik voolab; määtatakse vedeliku välja voolamise kiirusega anumast läbi peenikese toru. Temp tõusuga viskoossus väheneb ja vastupidi. Viskoossuse arvutamiseks vaja temp sõltuvust....

Keemia ja materjaliõpetus
343 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Metallide füüsikalised omadused, metalliline side

N: 2Na + Cl2 2NaCl Na on redutseerija (ise oksüdeerub): Na ­ 1e- Na+ Cl on oksüdeerija (ise redutseerub): Cl + 1e- Cl-. Antud reaktsioonis tegelikult: Cl2 + 2e- 2Cl-. · Metallide reageerimine mittemetallidega on ühinemisreaktsioon. · Endotermiline reaktsioon ­ soojust neeldub. · Eksotermiline reaktsioon ­ soojust eraldub (metallide reageerimine mittemetallidega). 2. Metallide reageerimine vee ja hapete ning leeliste lahustega. · IA ­ leelismetallid, IIA ­ leelismuldmetallid (Ca ja sellele järgnevad elemendid). Edaspidi kokkuvõetult leelismetallid. · Leelismetall + vesi leelis + H2 (leelismetallid ­ IA ja IIA v.a. Mg ja Be) · Leelismetall + hape(lahus) sool + H2 (võib plahvatada) · Siirdemetall (p-metall) + vesi aktiivselt ei reageeri...

Keemia
69 allalaadimist
thumbnail
16
pdf

IA rühma metallid-kokkuvõte

2KClO3 2KCl + 3O2 Kaaliumkloraati kasutatakse palju sõjanduses mitmete lõhkeainete, maskeerivate suitsusegude ja sütikute valmistamiseks, pürotehnikas ja tuletikkudes. Tuletikupea sisaldab umbes 50 % kaaliumkloraati. Tikk süttib siis, kui seda hõõruda vastu tikukarbi süütepinda, mis sisaldab punast fosforit. Kaaliumkloraadi reaktsioon väävelhappe ja suhkruga on väga eksotermiline ning suure leegiga (Pildiallikas: autori erakogu) 1.7 Leelismetallide biotoimed Liitiumiühendid võeti kasutusele 20. sajandil vaimuhaiguste ravil. Nimelt täheldati, et liitiumivaegus soodustab agressiivset käitumist, skrisofreeniat, alkoholismi ja vaimuhaiguseid. Liitiumiühenditega (1- 2 g Li2CO3 päevas) leevendatakse maniakaalset depressiooni, organismi ülepinget ja neuroose....

Keemia
212 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun