..................6 3. ELEKTROMAGNETVÄLJADE ALLIKAD JA MÕJU INIMESTE TERVISELE.........8 3.1 Elektriliinid...................................................................................................................8 3.2 Satelliiditaldrikud......................................................................................................... 8 3.3 Erinevad radarid...........................................................................................................8 3.4 Mobiiltelefonid.............................................................................................................9 3.5 Mikrolaineahjud........................................................................................................... 9 3.6 Juhtmevaba võrguühendus (Wi-Fi)..............................................................................9 3.7 Muud elektriseadmed.................................................................................................10 4
laste leukeemia, täiskasvanute leukeemia, erinevaid närvisüsteemi haigusi, nurisünnitus ning kliiniline depressioon. Üks lahendus potensiaalsetele ohtudele, mis kaasnevad elektriliinidega oleks need panna maa alla. Maakiht kuhu kaablid oleks maetud, piiraksid tunduvalt nende elektromagnetkiirgust ümbritsevasse keskkonda. Kuid kaablite matmine ja nende hooldamine ning vajaliku pinge säilitamine on mitmeid kordi kulukam kui praeguste liinide puhul. 3.2 Mobiiltelefonid Mobiiltelefonide radiatsiooni mõju inimtervisele on viimasel ajal tõusnud huviorbiiti erinevate uuringute teostajatel, kuna mobiiltelefonide kasutamine on kasvanud plahvatuslikult. Mobiilid kasutavad elektromagnetkiirgust, mis jääb mikrolaine kiirguse spektri piiridesse. Teised digitaalsed süsteemid nagu andmete ülekanne tekitavad sarnast kiirgust, aga nendes on juttu allpool. WHO (World Healt Organisation) on klassifitseerinud mobiili kiirguse IARC skaalal Gruppi
eelnevate tehnikasaavutusteta olemaski. Mobiiltelefon on olnud liikvel oleva tähtsaim sidevahend alates aastast 1980. Mobiiltelefonide kasutajate hulk suureneb pidevalt. Eestis on varsti arvatavasti 90 protsendil elanikest taskus mobiiltelefon. Mobiilkaubandus ja erinevad võimalused mobiiliga maksmiseks näitavad, et lisaks rääkimisele hakkame mobiile kasutama ka igapäevasteks tegevuseks. Mobiiltelefonide plussiks on kättesaadavus, aga kui palju me teame nende kahjulikust poolest? Oma uuringus tahtsingi teada saada, et kui paljud inimesed üldse teavad midagi mobiilide kahjulikkusest. Selleks viisin läbi küsitluse Kuressaare Gümnaasiumi 10.b klassis. Samuti uurisin väite tõestust , et kas mobiilid on meie tervisele kahjulikud? Minu uurimustöö eesmärkideks olid: · uurida mobiilide ajalugu, · selgitada välja mobiilide kahjulikkus, · leida levinumad tervisehädad, mida mobiilkiirgus põhjustada võib,
Mikrolained kuuluvad kõrgema sagedusega raadiolainete piirkonda (umbes 0,3300 GHz). Lisaks infoedastusvahenditele kasutatakse mikrolaineid radarites, raadioteleskoopides, navigatsioonis (GPS) ja mikrolaineahjudes. Kosmiline taustkiirgus (Universumi algusaegadest pärinev kiirgus kosmoses) jääb mikrolainete piirkonda. [3] Mikrolainekiirgus tekitab muutusi DNA struktuuris ning kahjustab aju hematoloogilist barjääri ja neuroneid (närvirakke). [5] Hematoloogiline barjäär kaitseb peaaju, kontrollides ainete ja peaaju toimimiseks vajalike toitainete pääsu peaajju. [6] Infrapunakiirgus on elektromagnetkiirgus, mis langeb vahemikku 1400 THz, piirnedes ühelt poolt punase valgusega (sellest ka nimi). Infrapunakiirgust nimetatakse sageli soojuskiirguseks, kuna inimesele tuttavad "soojad" (ehk ligikaudu samas suurusjärgus temperatuuril kui inimese keha) objektid kiirgavad elektromagnetilist kiirgust, mille
- Pere kokkuvarisemise hälve kui mesilaste surmade põhjustaja Referaat Koostaja: - Juhendaja: - - Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................3 1.Sümptomid................................................................................................................4 2.Hälbe ulatus ............................................................................................................5 3.Võimalikud põhjused................................................................................................6 3.1Alatoitumine.........................................................................................................6 3.2 Patogeenid ja immuunsuspuudulikkuse teooriad...............
SISUKORD Sissejuhatus 4 1. SRATEEGILISE TEENINDUSKONTSEPTSIOONI TEOREETILINE OLEMUS 6 1.1 Kättetoimetamissüsteem 7 1.2 Rajatise kujundus 12 1.3 Asukoht 15 1.4 Järjekordade haldamine 17 1.5 Teenindustase 20 1.6 Kvaliteet 24 1.7 Mahu ja nõudluse juhtimine 29 1.8 Informatsioon 32 2. ESMOFON AS TEGEVUSE ANALÜÜS 33 2.1 Esmofon AS lühitutvustus 33 2.2 Esmofon AS teenusepakett 35 2.3 Strateegilise teeninduskontseptsiooni o
kiirguskoormus paremate radioloogiliste tehnikate ja parema diagnostilise tööga. Mis mõjutab veel doosi? AEG – siin on vähe teha, ülesvõtteajad on niigi väikesed. Kaugus – kiirgus väheneb pöördvõrdeliselt kiirguse ruuduga – patsienti aitab see vähe, kuid personalikaitses on oluline. Neeldumine – saab ära kasutada erinevat neeldumist erinevates materjalides, patsiendidoosi saab vähendada valides õige kV. Justification – kas ekspositsioon on õigustatud?, kas tulu ületab riski? Optimisation – tegevus peab olema organiseeritud selliselt, et saadav doos oleks nii väike kui otstarbekuse seisukohalt võimalik (ALARA) Limitation - ekspositsioonidoos ei tohi ületada soovitatavaid piirdoose Mida võiks patsient teada radioloogilistest uuringutest Kui kahjutud on ioniseerivat kiirgust kasutavad uuringud? Veel kolmkümmend aastat tagasi olid röntgeniuuringud ainukeseks võimaluseks näha veretult inimorganismi sisse
3) Kirjeldada mähkmedermatiidi leevendamise võimalusi imikutel ja väikelastel. 7 2. UURIMISTÖÖ METOODIKA 2.1 Materjal ja metoodika Lõputöö on oma olemuselt teoreetiline, teaduskirjandusel põhinev ülevaade. Autorid leiavad, et antud metoodika kasutamine on tõhus kuna maailmas on valitud teema kohta läbiviidud mitmeid empiirilisi uuringuid ning empiirilise uurimuse läbiviimine nõuab ressurssi. Uuritava materjali moodustavad teaduslikud kirjandusallikad: uurimistöödel põhinevad teadusartiklid, süstemaatilised kirjanduse ülevaated, tõenduspõhised ravi- või tegevusjuhendid. Teadusallikate leidmiseks kasutati järgnevaid andmebaase: CINAHL, EBSCO, Medline, Pubmed, Google Scholar. Otsingusõnadena kasutati järgmisi märksõnu ja nende kombinatsioone: mähkmedermatiit (diaper dermatitis, napkin dermatitis), mähkmelööve
Joonis 5. Isikustatud andmetega päring Teine andmepäring sooritati Vähiregistri ja Eesti Statisika andmebaasidele. Vähreigistrilt päritavaks tunnusteks olid vähijuhtude arv soo- ja vanusgruppide kaupa üldrahvastikus. Eesti Statistika andmebaasilt päritavaks tunnuseks olid isikute arv soo- ja vanusgruppide kaupa. Uuringuprojektile kooskõlastuse saamiseks taotleti Eetikakomitee luba. Uuringu tagasivaatava iseloomu tõttu ei kusitud patsientidelt nõusolekut uuringus osalemiseks. Seetõttu taotleti uuringu läbiviimiseks andmekaitse inspektsiooni luba. Uuringus osaleval Tallinna Reaalkooli õpilasel puudus uuringu vältel ligipääs patsientide isikustatud andmetele. Andmete esmane korrastus viidi läbi Exceli andmetabelis. Andmeanalüüs toeostati Stata14.2 tarkvaraga. Kasutati kirjeldavat statistikat, hüpoteeside testimiseks tunnuste tüübi ja jaotusega sobivaid teste.
is established before the connection to the source is broken, hence this handover is called make-before-break. The interval, during which the two connections are used in parallel, may be brief or substantial. For this reason the soft handover is perceived by network engineers as a state of the call, rather than a brief event. Soft handovers may involve using connections to more than two cells: connections to three, four or more cells can be maintained by one phone at the same time. When a call is in a state of soft handover, the signal of the best of all used channels can be used for the call at a given moment or all the signals can be combined to produce a clearer copy of the signal. The latter is more advantageous, and when such combining is performed both in the downlink (forward link) and the uplink (reverse link) the handover is termed as softer. Softer handovers are possible when the cells
Toitumise kasulikkust silmale on tunnustatud juba sajandeid. Hippocrates soovitas süüa toorest maksa, et ravida ööpimedust ja vanad egiptlased kasutasid samal otstarbel toore maksa mahla. Viimasel ajal on hakanud inimestele huvi pakkuma võimalus, et toidulisandid võivad ennetada nägemiskadu selliste haiguste tagajärjel nagu katarakt ja ARMD. (Mason 2005) Viimastel dekaadidel on märgatud tõusvat huvi ja intensiivseid uuringuid toitumise mõjust silmadele. Vabade radikaalide kahjulik mõju kudedele arvatakse olevat mõnede silmahaiguste aluseks. Teadlased on avastanud, et need vabad radikaalid võib minema pühkida ja efekti neutraliseerida antioksüdantide mõjuga erinevate vitamiinide, mineraalide ja teiste ühendite kaudu. (Munchnick 2004: 343) Nüüdseks on toodud seni meditsiini poolt ignoreeritud ala päevavalgele. Toitumise
SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. VÄHK 5 1.1. Vähi teke 6 1.2. Esinemine Eestis ja mujal 7 2. RINNAVÄHK 9 2.1. Rinna ehitus ja talitlus 9 2.1. Rinnavähi vormid 10 2.2. Haiguse staadiumid 12 2.3. Riskitegurid 13 2.4. Sümptomid 14 3. RINNAVÄHI DIAGNOOSIMINE 16 3.1. Enesekontroll 16 3.2. Diagnostilised uuringud 17 3.2.1. Mammograafia 18 3.2.2. Ultraheliuuring 19 3.2.3. Biopsia 19 3.2.4. Valvur-lümfisõlme biopsia
Noorsootöö: Tervisekasvatus noorsootöös – moodustab see osa, 60%: hindeline Tervisekäitumine, TE teooriad/mudelid Tervis Tervise edendamine Haigus Elukvaliteet Tervisekaitse Ebavõrdsus tervises Tervisekasvatus Enesetõhusus Rahvatervis Paikkond Haiguste ennetamine Haigestumus,suremus Võimestumine Levimus Sotsiaalne kapital Epidemioloogia Eluviis, riskikäitumine Ekspositsioon Salutogenees Riskiindikaatorid Patogenees Epidemioloogia indikaatorid Haiguste esinemise võrdlusnäitajad Relatiivne risk (relative risk RR)- võrreldakse riskist eksponeeritud ja eksponeerimata rühmades haiguste esinemisnäitajate suhet Šansisuhe e. Riskisuhe (odds ratio OR) eksponeeritute suhe juhtude hulgas võrreldes eksponeeritute suhtega kontrollide hulgas Tulemi mõõtmine Haiged (juhud) Mittehaiged (kontroll)
Sõeluuringud: haiguseelsed seisundid, geneetiline monitooring, geneetiline skriining Rasedatele - Eesmärk: välja selgitada rasedad, kelle oodataval lapsel on suurenenud risk kromosoomihaigusele (eelkõige Downi sündroom) või mõnele arenguhäirele (nt. seljaaju song). Tegemist ei ole diagnostilise testiga, vaid hinnatakse loote kromosoomihaiguse tõenäosust. Vastsündinutele - Eestis testitakse lapsi kahe haiguse suhtes: kaasasündinud hüpotüreoos ja fenüülketonuuria Rinnavähk: uuringuid 50-65 aastastele naistele. Emakakaelavähk: emakakaelarakkude muutuste avastamiseks varases staadiumis, ennetamaks emakakelavähi teket. (30-59 aastaseid naised). Eesnäärme kasvaja sõeluuringu, (vajalik teha kõigile > 50 a.meestele. ) Haiguse patogenees- õpetus haiguse arengust -oluline ravi määramisel -ka tundmatu etioloogiaga haiguse korral võib haiget aidata patogeneetilise raviga Patogeneesi mehhanismid
Välja on antud hulgaliselt raamatuid, mis seletavad lahti erinevaid disainiteooriaid, disainmõtlemise eripära ja disainiprotsessi etappe. Töö autor tugineb peamiselt autoritele Best, Visocky O'Grady`d, Stickdorn ja Schneider ning Clatworthy. Lastega perede sihtgrupi mõistmisel on oluliseks autoriks Neil Carr. Häid ideid annavad praktikutena lastelaagreid korraldava ettevõtte PGL-i turundusjuht Sarah Reynolds ja Camp Beaumont`i turundusjuht Jonathan Barber. Töös on kasutatud uuringuid, mida interpreteerivad Hartl, Gram, Obrador, Blichfeldt, Small ja Robbins. Eesti ettevõtete hulgas viis EAS 2009. aastal läbi peresõbralikkuse uuringu, mis aitab sihtgruppi mõnevõrra paremini tundma õppida, aga ei ole autori arvates piisav allikas, millele toetuda sihtgrupipõhisel tootearendusel Hõbevalge teemapargis. 5 Töö on jaotatud kaheks osaks, millest esimeses keskendutakse teoreetilistele käsitlustele
hoonesiseste kommunikatsioonide uuringud; korteriomanike hinnangute ja strateegiliste hoiakute uurimine. Iga objekti juures tehti ehitustehniline analüüs kogu elamule, ehitusfüüsikalised ja pikemad sisekliima uuringud vähemalt ühes korteris. Uurimistöö lõppraport on sisu järgi jaotatud kahte ossa: olemasoleva olukorra kaardistamine; kokkuvõte põhimõttelistest renoveerimislahendustest. 1.2 Uurimisobjektide valiku alused Kõnesolevas uuringus valiti enamik uuringuobjektidest Tallinna, Tartu, Pärnu ja Viljandi linnast. Uurimisobjektide valikul konsulteeriti ja kutsuti objekte pakkuma mitmeid teemaga seotud organisatsioone ja ameteid: Muinsuskaitseamet (juhtkond, kohalikud inspektorid); • Kultuuriväärtuste Ametid või vastava kohaliku omavalitsuse kultuuriväärtustega tegelevad ametnikud (Tallinn, Tartu, Viljandi, Pärnu); Säästva Renoveerimise Infokeskus (Tallinn, Tartu, Paide, Viljandi);
[email protected] Kursuse korraldus Kodutöö · Kodutöö 50% Kvantitatiivne uuring - 25% · Projektide portfellihalduse või dünaamiliste · · Küsimustiku koostamine, andmeanalüüs ja raport - 15 Uuringus osalenud ettevõtete arv - 10 võimekuste alase uuringu läbiviimine Kvalitatiivne uuring 25% · · Intervjuu frame koostamine, transkripteerimine, andmeanalüüs, raport 20 Uuringus osalenud ettevõtete arv - 5 · Empiirilise töö raames valmistatakse ette · Eksam 35% (tulemusele vähemalt 51%) · Seminarid 15%
edasi samas mahus ning samamoodi. Külastuskoormuse piirtaluvus (külastustaluvus/taluvuspiir) on maksimaalne inimeste arv, kes võivad sihtkohta / kaitseala külastada tekitamata vastuvõetamatuid muutusi sihtkoha / kaitseala füüsilises ja sotsiaalses keskkonnas ning ilma, et langeks külastajate poolt tajutava külastuselamuse kvaliteet (Mathieson ja Wall 1982). Külastusseire (visitor monitoring) tähendab kõiki eri loendusi ja uuringuid, mida kasutatakse külastajate ja/või külastuste kohta süsteemsete, korduvate ja usaldusväärsete ning aja lõikes võrreldavate andmete saamiseks (Kajala jt 2008). 6 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine Külastustaristu on hooned ja rajatis(ed), mis on ehitatud/paigaldatud külastajate
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon
probleemidega ja igal aastal korraldatakse ergonoomika rahvusvaheline seminar. Paljud ergonoomikaalased uuringud on seotud riigikaitsega, mistõttu nad on salastatud. Raske on saada andmeid uuringute teemadest ja mahtudest, mis viiakse läbi lennunduses ja kosmoseuuringute vallas. Tallinnas ja Tartus intensiivistusid uuringud 1960. aastatel. Kergetööstuse Ministeeriumi Konstrueerimisbüroos Tallinnas loodi tööfüsioloogia ja psühholoogia laboratoorium, mis viis läbi uuringuid õmblus-, tekstiili- ja jalatsitööstuses. 1968. loodi Tartu Ülikoolis tööstus- psühholoogia laboratoorium. Tartu Ülikoolis õpetati 1969. a alates inseneripsühholoogiat (M. Kotik). Viimasel ajal on Tartu Ülikoolis teinud uuringuid nägemise ergonoomika alal A. Luuk. Tallinna Tehnikaülikooli teadlased on alates 80. aastatest viinud ettevõtetes läbi arvukalt uuringuid (Ü. Kristjuhan, G. Kiivet, vt Kristjuhan, Linjova, 1995). Mõni Eesti teadlane (Ü.
gete vaimsete võimetega, nagu ka väga tugeva vaimse alaarenguga inimesi (IQ tulemused jaotuvad normaaljaotuse ehk Gaussi kõvera kohaselt). Eesti laste vaimsete võimete kohta on tehtud mitu ulatuslikku uurin- gut. Esimese, 1933. aastal alanud ja üle 12 000 Eesti koolilapse vaimsete võimete testidel põhineva uuringu tulemused vormistas Juhan Tork oma 1939. aastal kaitstud doktoritöös “Eesti laste intelligents”. Tema uuringus selgunud paljud seaduspärasused on leidnud kinnitust ka tänapäeval, nagu osutab J. Allik oma ülevaates Torki tööst (Allik, 2009). Nii näiteks leidis Tork, et geneetiliselt sarnasemate isikute vaimsed võimed on sarnasemad – nagu enamikus nüüdsel ajal kaksikute kohta tehtud uuringutes, selgus ka Torki uuritud kaksikute puhul väga kõrge seos nende IQ vahel (r = 0,76), mis viitab pärilikkuse suurele osakaalule vaimsetes võimetes. Allik osutab
Madalat intelligentsust ei peata otseseks kriminaalse käitumise põhjuseks, vaid pigem eelduseks, mis koos halbade keskkonnatingimuste ja psühhopaatiliste isiksusejoontega viib kuritegelikule käitumisele. (Saar, 2007, lk 91) 7 1.5.2 IQ ja kriminaalse käitumise seosed Oluline tähis diskussioonis kurjategijate intelligentsuse üle on Hirsci ja Hindelangi avaldatud artikkel. Nad analüüsisid kokkuvõtvalt kõiki varasemaid uuringuid ja leidsid, et nende põhjal saab järeldada statistilise seose olemasolu intelligentsuse ja kuritegeliku käitumise vahel. IQ tunnusena ennustab sama hästi kriminaalset käitumist kui rass ja sotsiaalne klass ning paremini kui perekonna staatus. Niisuguste tunnuste ja kuritegeliku käitumise seoses kahtlevad aga väga vähesed autorid. Samal ajal on kurjategijate hulgas vähe väga madala intelligentsusega persoone ja enamiku IQ on vahemikus 80-100. Vaadeldes seoseid
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT21 Markus-Eerik Mändmets ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS Referaat esmaabis Õpetaja: Marelle Grünthal-Drell Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Töö eesmärk................................................................................................................................5 Mineraalainetest eraldi välja: Ca, Mg, Zn, Fe.............................................................................5 Füüsikalised taastumisvahendid..................................................................................................6 Saun.................................................................................
heterofiilsed antikehad (v.a. alla viiestel) + EBV-antigeeni-spetsiifilised antikehad. EBV infektsiooni kinnitab üks järgnevaist: IgM kapsiidiantigeeni vastu, VCA antikeha ja EBNA antikeha, VCA tiitri tõus ja varane antigeen. Ravi ja profülaktika. Ravi ega vaktsiini pole, aga viimast katsetatakse Aafrikas. Levib üleüldiselt, ka potentsiaalselt asümptomaatiliselt – kontroll keeruline. Parim preventsioonimeetod on ekspositsioon varases lapseeas, kuna ta lastel healoomulisem. Viirused mõmm :) 05/06 Tsütomegaloviirus (hhv 5) Struktuur. Kaheahelaline lineaarne DNA, ümbris. Nukleokapsiid 105 nm, 162 kapsomeeri. Beetaherpesviirus. Herpesviirustest suurima genoomiga. NB! Sisaldab ka mRNA-d, mille partiklis infektsiooni tekitamiseks kaasa võtab. Replitseerub ainult inimese rakkudes. Epidemioloogia.
Veapunktisüsteemi mudeli rakendamine ja rehabilitatsioonisüsteemi väljatöötamine (jätku-uuring) Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Mõisted ...................................................................................................................................6 2. Veapunktisüsteemi olemus ja ülesehitus ................................................................................7 2.1. Veapunktide määramine ja kehtivusaeg .....................................................................9 2.2. Veapunktisüsteemi juriidilised aspektid ja sobitumine õiguskeskkonda..................11 2.3. Veapunktisüsteemi administreerimine......................................................................14 3. Liiklusreegleid rikkunud juhtide rehabilitatsioonisüsteemi olemus ja ülesehitus .
Toiduohutuse eksami teemad keemilised ohud. 1. Toit kui keeruline ja muutuv keemiline süsteem Toit on kompleksne ning keeruline süsteem , mis koosneb paljudest erinevatest enamasti loodusliku päritoluga kõrg-ja madalmolekulaarsetest ainetest nagu valgud, süsivesikud, rasvad, aminohapped, polüfenoolid, alkaloidid, aroomiained, vitamiinid, mineraalid jne. Suur osa neist ainest on inimesele normaalseks elutegevuseks vajalikud kas organismi ehitusmaterjali ja energiaallikatena või siis normaalsete mõnuallikatena, mille funktsiooniks on toidu söömise muutmine nauditavaks ja sellega ka seedimine täielikumaks. Teisalt sisaldab toit alati aineid, mis võivad esile kutsuda suuremaid või väiksemaid terviserikkeid, st. toit võib olla mürgine e. toksiline. Mürgised ained võivad pärineda toormaterjalist, aga nad võivad toitu sattuda ka selle valmistamise, transpordi ja säilitamise käigus. Toksilised võivad olla ka (sageli sünteetilised) ained, mida meelega lisatakse to
mängukohtutes ning selles,kas kasutatakse nn mõistliku kahtlemise klauslit.Teatavaid näotüüpe seostatakse hindajate poolt reeglina kõrgema sisendatavusega kui teisi.Siiski on nende uuringute tulemused sagely vastuolulised.Vandekohtunikel kujuneb arvamus süüdistatava kohta pikaajalise,sagely nädalaid või rohkem ,mil süüdistatavat korduvalt jälgitakse ja kuulatakse.Teises uuringus jõuti järeldusele,et vandekohtunike ideoloogia ja vastutuse hindamise eelistus seletab ainult 10%kohtuotsuse varieeruvusest. 20.sajandi algusest on teada esimesed psühholoogid,kes leidsid rakendamist kriminaal-justiitssüsteemis Ameerikas. 3.küsimus Eeldteaduslik,filosoofiline ja teaduslik etapp õiguspsühholoogia ajaloos Psühholoogia arenguloos võib eristada kolme erinevat perioodi: eelteaduslikku,filosoofilist ja teaduslikku.Igale neist vastavad
Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaajamaja tellimusel ja MTÜ Vanaajamaja, Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuse KredEx ja Tallinna Tehnikaülikooli finantseerimisel. Lisaks eelnimetatutele osales uuringus maa-arhitektuuri ja -maastike uurimise ja hoidmise riiklik programmi kaudu ka Eesti Vabaõhumuuseum. Tallinna Tehnikaülikoolist osalesid uurimistöös järgmised isikud: Ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetool: Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just. Kaasa töötasid: Kätlin Miilberg, Arli Toompuu, Tõnis Agasild, Georg Kodi, Karl Õiger; Materjaliuuringute teaduskeskus: Urve Kallavus.
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese võimalus integreeruda ühiskonda,
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. Festingeri katse: Ees oo
Samuti on Pärnu turismiedendajate otsustatud elamuskuurordi suund laiemale avalikkusele veel selgi- tamata ja kohalik kogukond strateegia rakendamisse reaalselt kaasamata. Kõigepealt on 4 vaja teada saada, kuidas soovivad Pärnu linnakodanikud kuurordiarendusse kaasatud olla ehk millisel määral ja millises vormis. Magistritöö uuringute alusena kasutatakse varasemaid kvantitatiivsetel meetoditel tehtud uuringuid, mille tulemusi täiendatakse kvalitatiivsetel meetoditel kogutavate andmete analüüsil. Selleks küsitletakse süvaintervjuude käigus kümmet Eesti pereturisti, lühiintervjuudel kuut Pärnu linnakodanikku ning poolstruktureeritud intervjuul Pärnu kuurordiajaloo eksperti. Saadud andmete süntees annab sisendi magistritöö käigus disainitavale kuurordikontseptsioonile ning esitab Pärnu turismi arendajatele ja
TALLINNA ÜLIKOOL Terviseteaduse ja Spordi Instituut Rekreatsiooniteaduste osakond Märt Melsas LIIKUMISPUUDEGA INIMESTE VÕIMALUSED AVALIKES RANDADES STROOMI RANNA NÄITEL Magistritöö Juhendaja: Joe Noormets Tallinn 2014 RESÜMEE Melsas, Märt. Liikumispuudega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel. Magistritöö, Tallinna Ülikool 2014. Antud uurimustöö koosneb 63 leheküljest ja sisaldab 26 joonist. Üha rohkem räägitakse võimaluste loomisest erinevate ühiskonnagruppide vahel. Seda nii erinevate teenuste ligipääsetavuse kui ühiskonna elus osalemise kontekstis. Käesolevas magistritöös keskendutakse liikumispuudega inimeste võimalustele ava
Ainult teadmine, kuidas asjad tegelikult on, annab meile tõelise valikuvabaduse Aigar Säde 2 SINISE PLANEEDI PROJEKT Faktipõhine uurimustöö tulnukatest 25 Westchester Camp Keskse Uurimistöö Amet # 3 TULNUKATEST ELUVORMID KOOD: ARAMIS III ADR3-24SM 3 EESSÕNA Järgnev dokument arvatakse olevat ühe teadlase isiklikud märkmed ja teaduslikud päevikud. Ta oli valitsuse poolt palgatud mitmeteks aastateks uurima erinevate allakukkunud sõidukite sündmuspaiku, üle kuulama kinnipeetud tulnukatest eluvorme ja analüüsima neist sündmustest kogutud informatsiooni. Ta tegi ka märkmeid dokumentidest, millega ta kokku puutus mis olid seotud kas siis otseselt või kaudselt organisatsiooniga, selle struktuuriga või ope- ratsioonidest, mis kogusid taolist infot. Kui avastati, et ta oli teinud isiklikke märkmeid ja s
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
