ning tellib parandustööd hoopis interneti vahendusel leitud remondimehe R käest, kes tuleb kohe järgmisel päeval kohale. Anna maksab R-ile tasu töö ja materjalide eest kokku 3500 eurot. Seejärel saadab Anna P-le kirja, milles teatab, et soovib saada 20000 eurot tagasi ebakvaliteetselt teostatud tööde (ukse paigaldus, aknatihendid) ja materjalide (põrandalauad) eest ning 3500 krooni hüvitist R-ile makstud tasu arvel. Lisaks soovib Anna 10000 eurot mittevaralise kahju hüvitamist, kuna vahepeal on nii „Kroonika“ nädalanumbris kui ka „SL Õhtulehes“ avaldatud artiklid Anna korteri seisukorrast ning need on saanud ohtralt negatiivseid veebikommentaare. Anna leiab, et P on oma tegevusega kahjustanud Anna kui avaliku elu tegelase mainet ning seetõttu peaks P maksma Annale hüvitist mittevaralise kahju tekitamise eest. Kas Anna nõuded on õigustatud? Analüüsi ja põhjenda vastust?
autoroolis olles Tartu-Tallinna maanteel kolme inimese surmaga lõppenud autoavarii. Karistus selle eest oli esialgse otsuse kohaselt kaks aastat tingimisi, mille ringkonnakohus muutis ümber kolmeks kuuks reaalseks vangistuseks ja üheks aastaks ja üheksaks kuuks tingimisi karistuseks kui Laiksoo ei pane toime uut kuritegu kahe aasta pikkuse katseaja jooksul. Kahe hukkunu poeg Hillar Koitla küll nõudis mittevaralise kahju hüvitamist Laiksoolt, kuid kohtud talle seda välja ei mõistnud. Meedias kerkisidki üles küsimused selle põhjuste kohta. Õiguslikust aspektist jäi selgusetuks laiemale üldsusele, miks on kehtestatud nii ranged nõudmised mittevaralise kahju hüvitamisele, mis ei võimalda kahju väljamõistmist olukorras, kus selle tekitas nahaalselt isik, kes ka pärast kohtuotsuse tegemist teeb avariisid liikluses,
13. Õiguste kaitse ja heastamine igal ajal ------------------------------------------------------------------- 14. Kodaniku enda vastutus ja hoolsuskohustus (NB! Korrakaitseseaduse üks eesmärke) 15. Ühiskonna ootus ja avalik huvi 16. Haldusorgani ja ametniku pidev loovtöö ja omaalgatus 4. Kuidas Sulle tundub, kas vabandamine riigi vastutuse väljendusena on kohane riigipoolse vea heastamise viis? Millisel juhul võiks vabandamisest piisata, millisel juhul mitte? Mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul võivad tulla kõne alla ka muud viisiid nt vabandamine. Lisaks on vabandamine ka kõige kiirem viis probleemi lahendamiseks. Mulle tundub, et vabandamine riigi vastutuse väljendusena on mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul kohane vea heastamise viis. Vabandamisest võiks piisata, kui on mittevaralise kahju rahas hüvitamise nõue. Lisaks võib avaliku võimu kandja poolt tekitatud mittevaralise kahju tekitamise eest vabandamine olla
lihalõikamismasinasse kinni ja sai surma, kuna keegi lülitas selle parandamise ajal sisse. Ülemkohus leidis, et kuna kostja oli tööprotsessi korraldanud hooletult ja elementaarset ohutust tagamata, siis matusekulu põhjustas kostja. Kohus lisas, et pole põhjust jätta mittevaralist kahju välja mõistmata, sest seadus hüvitatava kahju liiki ei piira. Kohus leidis, et kaotusvalu lähedase surmast on korvamatu ja inimelule hinnasilti panna ei saa, kuid mittevaralise kahju välja mõistmata jätmiseks ei näinud kohus põhjust. Kui kõik tööandjad saaksid oma tööd korraldada hooletult, kartmata rahalist vastutust teiste inimeste elu ja tervise eest, siis jääks rakendamata paljud ennetusmeetmed. Selle tagajärjel võivad hukkuda paljud teised inimesed. Kuna Politseivalitsus korraldas oma tööd hooletult võimaldades Fuchsil elektrisokirelva kasutada ning selle tagajärjel Murakas suri, siis matusekulu summas 7500 raha põhjustas kostja
2) heastada isikule tekitatud kahju, kui seda ei olnud võimalik ära hoida muude õiguskaitsevahenditega; 3) välistada isikutele piiramatu kahju hüvitamise võimalus; 4) tagada avaliku võimu teostamisest tulenevate riskide proportsionaalne jaotus; 5) toimida ennetavalt. 2. Mille poolest erineb PS §-s 25 sätestatud kahju hüvitamise põhiõigus teistest põhiõigustest? Liis PS § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse (mittevaralise) ja materiaalse (varalise) kahju hüvitamisele. Eriliseks teeb fakt, et tegemist on seadusereservatsioonita põhiõigusnormiga, mis annab õiguse kahju hüvitamisele. Tegemist ei ole tõrjeõigusega, mis keelaks kahju tekitamise, vaid sekundaarnõudega, mis on rakendatav juhul, kui kahju põhjustav tegu on juba tehtud. Hüvitispõhiõiguse adressaat on riik, mitte kahju tekitajad – avaliku võimu kandjate vastutus enda tegevusega kaasnenud õigusrikkumiste, sh sellega põhjustatud kahju eest
alljärgnevalt: nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale ning mille omamine ja kasutamine ei ole keelatud; saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta; saada tarbijaõigus- ja tarbimisalast teavet; Tarbijakaitseseadus (3) saada nõu ja abi, kui tema õigusi on rikutud; nõuda endale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist; taotleda oma huvide arvestamist ning olla oma ühingute ja liitude kaudu esindatud tarbijapoliitikat kujundavate otsuste tegemisel. Tarbijakaitse seadus (4) Selleks, et kõiki eelpool toodud õiguseid realiseerida, tuleb täita oma tarbijakohustusi. Lugeda alati korralikult läbi kaubaga kaasa antud kasutamisjuhend ja tähele panna hooldustingmärke, et saaksite kaupa sihipäraselt kasutada ja ei rikuks kaupa oma oskamatusega.
lepingujärgse vastutuse ja deliktiõiguse järgse vastutuse vahel: vastutuse rangus (lepinguõiguses üldiseks reegliks see, et kahju tekitaja vabaneb vastutusest vääramatu jõu esinemisel, deliktiõiguses on oluline kahju tekitaja süü), nõude ulatus (deliktilise vastutuse puhul on saamata jäänud tulu kui kahju nõudmine võimalik ainult piiritletud juhtudel, lepinguõiguse puhul sellist piirangut ei esine, arvestada ainult § 127 lg-t 2 ja 3, mittevaralise kahju puhul on asi vastupidi), aegumine (lepingulised kahjuhüvitamise nõuded hakkavad aeguma alates sissenõutavaks muutumisest, deliktilised nõuded aga hetkest, kui kannatanu saab teada kahjust ja kahju tekitaja isikust). Kõiki neid asjaolusid arvesse võttes tuleb teha otsus, kas mõistlikum on esitada nõue lepinguõiguse või deliktiõiguse alusel. 4. Missugustel juhtudel tekib DÕ ja lepinguõiguse konkurents ning kuidas
Õiguse alused 26.10.2010 Töötaja vastutuse piirangud: · Kohustuste rikkumine on võlasuhtest tulenevalt kohustuste mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine · Õiguskaitsevahendite kohaldamine VÕS §101 lg 1 alusel MIDA SAAB NÕUDA? · Kohustuste täitmise nõudmine · Õigus kohustuste täitmisest keelduda · Kahju hüvitamine nii varalise kui mittevaralise kahju korral · Varalise vastutuse kokkulepe (alati kirjalikus vormis) NB! Isik vastutav süüst olenemata! o Ruumiliselt, ajaliselt, esemeliselt, mõistlikult ja töötajale ära tuntavalt piiritletud o Ligipääs vaid kindlatel isikutel o Kokkulepitud rahalise vastutuse ülempiir Töölepingu lõppemine: · Töösuhte lõpetamisel kokkuleppega · Tähtaja möödumisel · Töötaja surmaga
esinemine §103. DÕ puhul nõutav vastutuse eeldusena kahju põhjustaja süü §1050 lg 1. RV ja TV vastutuse eelduseks ei ole süü. Nõude ulatus: LÕ pakub kannatanule/VU-jale laiemat kaitset nõude ulatuse mõttes, nt saamata jäänud tulu hüvit, mis DÕ puhul on komplits. Mittevaraline kahju DÕ järgi hüvitatav märkimisväärsetel juhtudel; LÕ puhul piirang § 134 lg 1. Tavapäraselt lep mittevaralise väärtuse kaitsele suunat ei ole. Aegumine: LÕ sissenõutavaks muutumisest, DÕ kahju hüvit nõuded al ajast, mil kannatanu saab teada kahjust ja kahju tekitajast. 4. Mis juhtudel tekib DÕ ja LÕ konkurents ning kuidas VÕS-s on see probleem lahendatud? § 1044 algpõhjus seisneb selles, et lepingu rikkumine kui tegevus võib endast iseenesest kui ka delikti DÕse mõttes. Siis küs, kas vastutuse alusena üks või teine või mõlemad. Üldine reegel,
tuleks siiski hüvitada. Juhtumid, kus kasutuseelise kompenseerimine ei ole õigustatud. Näide: avariis saab kahjustada 14-aastase isiku sõiduauto. Sel juhul ta kasutuseeliste eest hüvitist ei saa. Kuid kasutuseeliste hüvitamist peaks saama nõuda juhul, kui kannatanu sai õigusrikkumise tõttu tasuta kasutuse. 10. Missugustel juhtudel saab võlaõigusseaduse alusel nõuda rahalist hüvitist lepinguvälise mittevaralise kahju eest ja mis asjaolud tuleb sellise hüvitise saamiseks tõendada? Mittevaralise kahju rahalist hüvitamist näeb ette VÕSi neli sätet. · § 130 lg 2: kui isikule on tekitatud kehavigastus või tervisekahjustus, siis on tal alati õigus nõuda hüvitist ka mittevaralise kahju eest. Lg 2 alusel alati eeldatakse mittevaralise kahju tekkimist. Kannatanu peab ainult tõendama vigastust, nt koerahammustus.
Selle jaoks peaks tarbija olema kursis oma õiguste ja kohustustega. Tarbija kui tavakodaniku õigused ja kohustused: Igal tarbijal on õigus nõuda ja saada kaupa ja teenust, mis vastab kehtestatud nõuetele, on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale ning selle omamine ja kasutamine ei ole keelatud. Tarbijal on õigus saada toote või teenuse kohta täiendavat informatsiooni, saada nõu ja abi, kui tema õigusi on rikutud, nõuda tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. Tarbijal on õigus pöörduda abi saamiseks tarbijakaitseameti poole, kui ta ei suuda probleemiga ise toime tulla või vajab nõu ja abi. Tarbija õigus on nõuda ka tootjalt kvaliteeti. Tarbija kohustus on teavitada toote puudulikusest, kui ta seda vajalikuks peab. Tulenevalt tarbijakaitse seadusest on tarbija kohustus ja õigus teavitada või tagastada toode tootjale ja tagasi nõuda makstud summa. Tootja kohustused:
Seadus §49 lõige 1 punkt 1). Minister esitab ettepanekuid Vabariigi Valitsusele ministeeriumi valitsemisala küsimuste otsustamiseks(Vabariigi Valitsuse Seadus §49 lõige 1 punkt 12). 2. Riigi poolt kahju hüvitamine kolmandatele isikutele toimub siis, kui on tekitatud kehavigastusi, põhjustatud surma või on kahjustatud tervist. Ning kolmandal isikul on õigus nõuda sellega seoses kantud kulutuste, äralangenud ülalpidamise ja mittevaralise kahju hüvitamist eraõiguses sätestatud alustel (Riigivastutuse Seadus §10 lõige 1). Kolmas isik on isik, kelle heaolu on seotud inimesega, keda enam ei ole või, kellele on tekitatud kehvigastusi või, kelle tervist on kahjustatud. Näiteks võib kolmandaks isikuks olla oma vanemad kaotanud laps. 3. Haldusmenetluse tõenditeks võivad olla- menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus. Ning nende
nõudest? Mida tähendab nõuete konkurents? 3. Kahju mõiste, kahju liigid? 4. Mida tähendab varaline kahju, saamata jäänud tulu? 5. Millistel eeldustel saab nõuda saamata jäänud tulu? Tõendamiskoormis? Mida tähendab puhtmajanduslik kahju? 6. Mida tähendab usalduskahju? Suur kahjuhüvitamise nõue ja väike kahju hüvitamise nõue? 7. Millist kahju nimetatakse mittevaraliseks kahjuks? Millal mittevaralise kahju tekkimist eeldatakse? Millal hüvitatakse lepingu rikkumisest tekkinud mittevaraline kahju? Kuidas määratakse kindlaks mittevaralise kahju suurus? Kuidas piiratakse mittevaralise kahju ulatust? Mida tähendab karistuslik kahjuhüvitis? 8. Millistel alustel võib kahjuhüvitist vähendada? 9. Millisel viisil kahju hüvitatakse? 10.Mida tähendab asendustehing ja millise on sellest tuleneva nõude eeldused ning milline on nõude sisu? 11
Minister esitab ettepanekuid Vabariigi Valitsusele ministeeriumi valitsemisala küsimuste otsustamiseks(Vabariigi Valitsuse Seadus §49 lõige 1 punkt 12). 2. Riigi poolt kahju hüvitamine kolmandatele isikutele toimub siis, kui on tekitatud kehavigastusi, põhjustatud surma või on kahjustatud tervist. Ning kolmandal isikul on õigus nõuda sellega seoses kantud kulutuste, äralangenud ülalpidamise ja mittevaralise kahju hüvitamist eraõiguses sätestatud alustel (Riigivastutuse Seadus §10 lõige 1). Kolmas isik on isik, kelle heaolu on seotud inimesega, keda enam ei ole või, kellele on tekitatud kehvigastusi või, kelle tervist on kahjustatud. Näiteks võib kolmandaks isikuks olla oma vanemad kaotanud laps. 3. Haldusmenetluse tõenditeks võivad olla - menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus
Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavasti ei vii sissenõudja nõude täieliku rahuldamiseni ning kui arestimine nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane, siis sissenõudja avalduse alusel võib pöörata sissenõude ka alljärgnevatele mittearestitavatele sissetulekutele: kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis. Tagamaks, et Teile peale täitmisteate kätte saamist kohaldatakse seaduses ettenähtud miinimum, palun edastage meile täidetuna täitmisteatega kaasas olev andmete vorm. Andmete vormi leiate ka meie koduleheküljelt: Võlgnikule - Vormid -Võlgniku teade peale täitmisteate kättesaamist. Juhime tähelepanu, et koos andmete vormiga palun edastada meile Teie sissetulekuid tõendavad dokumendid
ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Mittevaraline kahju- kui ei ole kahju otseselt rahas hinnatav ja kahju hüvitamise nõude esitamisel tuleb silmas pidada, et selline hüvitis ei saa olla rikastumise allikas. Mittevaralise kahju tekitamisena käsitletakse au ja väärikuse riiveid, põhjustatud hingelised üleelamised, elu ja tervisele põhjustatud kahjud. Kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist.
Tarbijal on õigus: 1) nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, mis on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale ning mille omamine ja kasutamine ei ole keelatud; 2) saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta; 3) saada tarbijaõigus- ja tarbimisalast teavet; 4) saada nõu ja abi, kui tema õigusi on rikutud; 5) nõuda endale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist; 6) taotleda oma huvide arvestamist ning olla tarbijaühingute ja -liitude kaudu esindatud tarbijapoliitikat kujundavate otsuste tegemisel. Eristab äriseadustikus nimetatud äriühinguid ja selgitab äriühingu liigi valikukriteeriumeid Analüüsib esitatud väiteid ja hindab nende tõepärasust Selgitab kaasuse võimalikku lahendit nimetades toetavad õigusaktid
populaarsus) Tarbijakaitse 1962.a. Kennedy deklareeris tarbija põhiõigused. Tarbijal on õigus: 1. Põhivajaduste rahuldamiseks 2.Ohutusele- olla kaitstud tervisele, varale või elule ohtlike teenuste eest. 3. Informatsioonile-vajalik ja tõene teave teenuste ja toodete hulgast teadliku valiku tegemiseks 4. Haridusele-võimalust saada koolitusi ja oskusi, et käituda teadliku tarbijana 5. Õigus nõuda varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist 6. Valikule-võimalus valida kvaliteetsete toodete ja teenuste hulgast 7. Esindatusele- õigus võtta osa poliitiliste ja majanduslike otsuste tegemise protsessist 8. Keskkonnale- õigus ohutule keskkonnale nii praegu kui tulevikus Säästev tarbimine Jätkusuutlikkuse aspektid: Majanduslik: mõistlik kogum, õiglane palk, ühiskondlikud teenused. Sotsiaalne: avalik
· nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale ning mille omamine ja kasutamine ei ole keelatud; · saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta; · saada tarbijaõigus- ja tarbimisalast teavet; · saada nõu ja abi, kui tema õigusi on rikutud; · nõuda endale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist; · taotleda oma huvide arvestamist ning olla oma ühingute ja liitude kaudu esindatud tarbijapoliitikat kujundavate otsuste tegemisel. Tarbija õigus nõuda kaitset 2 · Kui kaupleja on keeldunud tarbija kaebust lahendamast või tarbija ei ole nõus kaupleja pakutud lahendusega ja leiab, et on rikutud tema õigusi või kahjustatud
ohutu tarbija elule, tervisele ja varale ning mille omamine ja kasutamine ei ole keelatud; Näiteks: Tarbija ei tohi saada riknenud või vana kaupa. 2) saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta; 3) saada tarbijaõigus- ja tarbimisalast teavet; 4) saada nõu ja abi, kui tema õigusi on rikutud; 5) nõuda endale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist; 6) taotleda oma huvide arvestamist ning olla oma ühingute ja liitude kaudu esindatud tarbijapoliitikat kujundavate otsuste tegemisel. 3. Kirjuta lühidalt välja kõige olulisemad märksõnad, mis iseloomustaksid nõudeid tarbijale antavast teabest. Tarbijal on õigus saada pakutava kauba või teenuse kohta ohutuse, samuti tervise, vara ja majandushuvide kaitse seisukohalt vajalikku teavet, üksikasjalikku teavet kauba või
Aastal. See seadus reguleerib ettevõtte ja tarbija vahelisi suhteid. Tarbijakaitseseaduses on sätestatud tarbija õigused, mille aluseks on ÜRO juhistes fikseeritud õigused. 1. Õigus saada nõuete kohast kaupa, mis ei kahjusta tarbija elu ning pole keelatud 2. Saada vajalikku infot kauba kohta 3. Saada tarbija õigus- ja tarbimisalast teavet 4. Saada nõu ja abi, kui tarbija õigusi on rikutud 5. Nõuda endale varalise ja mittevaralise e. moraalse kahju hüvitamist 6. Olla esindatud erinevates tarbijakaitset puudutavates ühingutes. Tarbija paremate valikute tegemiseks on kasutusele võetud mitmesugused kaupade märgistused: · Tunnustatud Eesti maitse · Tunnustatud maitse · Eesti parim toiduaine · Aus kaup · Loodussõbralik toode · Mahemärk · Roheline energia · Jne... TARBIJA JA KREDIIT
5. kahju tekkimine kannatanul "…tekitatud kahju hüvitamist…"; Kahju on iga kaotus, mida isik kannab mingi hüve (tervis, kehaline puutumatus, au, väärikus) või vara suhtes. RVastS näeb ette: - varalise kahju hüvitamise (RVastS § 8), mis jaguneb otseseks varaliseks kahjuks ja saamata jäänud tuluks (RVastS § 7 lg 3, § 13 lg 2), - mittevaralise kahju hüvitamise (RVastS § 9), - tervise kahjustamisega kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise (RVastS § 10), - tagajärgede kõrvaldamise (RVastS § 12). 6. süü – süü ei ole nõutav. Süü olemasolu arvestatakse vaid moraalse kahju korral (§ 9 lg 2), saamata jäänud tulu hüvitamisel (§ 13 lg 2) ning regressnõude esitamisel ametniku vastu (§ 19 lg 3). 2.2. Esmased ehk primaarnõuded
Tarbijal on õigus: 1) nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale ning mille omamine ja kasutamine ei ole keelatud; 2) saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta; 3) saada tarbijaõigus- ja tarbimisalast teavet; 4) saada nõu ja abi, kui tema õigusi on rikutud; 5) nõuda endale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist; 6) taotleda oma huvide arvestamist ning olla oma ühingute ja liitude kaudu esindatud tarbijapoliitikat kujundavate otsuste tegemisel.
Tarbijal on õigus: 1)nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale ning mille omamine ja kasutamine ei ole keelatud 2)saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta 3) saada tarbijaõigus- ja tarbimisalast teavet 4) saada nõu ja abi, kui tema õigusi on rikutud 5) nõuda endale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist 6) taotleda oma huvide arvestamist ning olla oma ühingute ja liitude kaudu esindatud tarbijapoliitikat kujundavate otsuste tegemisel. Tarbija õigus saada teavet Tarbijal on õigus saada pakutava kauba või teenuse kohta ohutuse, samuti tervise, vara ja majandushuvide kaitse seisukohalt vajalikku teavet. Tarbijale antav teave peab olema esitatud eesti keeles, kui tarbija ei ole nõustunud teabe esitamisega mõnes muus keeles. Kauba märgistuse üldnõuded
ja akadeemia vastu edukas, sest Ülemkohtu arvates oli haigla õigustatud meditsiinilist informatsiooni väljastama. Kaebaja avaldus EIK-ile oli konventsiooni artikli 8 rikkumise tuvastamiseks. EIK leidis, et arsti poolt isiku tervise kohta teabe avaldamine eeldab isiku nõusolekut. Seetõttu puudus kaebaja eraelu riiveks õiguslik alus ja tegemist oli EIÕK artikli 8 rikkumisega. Aastanumbritest on näha, et saaga kestis 11 aastat, sest 2014. aastal määras EIK mittevaralise kahju hüvitamiseks 4500 eurot ning 1440 eurot kulude katteks. (EIK 50073/07) Olgu öeldud, et ilma inimese nõusolekuta võib isikuandmeid töödelda seaduses sätestatud juhtudel või seadusest tuleneva ülesande täitmiseks, töö-, teenus- või mõne muu lepingu täitmiseks (välja arvatud delikaatsed isikuandmed) ning ajakirjanduslikul eesmärgil avaliku huvi korral, kusjuures see kehtib ka blogide ja netikommentaaride kohta
(menetluskulude tõttu on vaja märkida kaasatava isiku pool) RK- 132-06 2. Ajaleht P avaldas A artikli, milles A esitas rea ,,paljastusi" 1944. a vangilaagris surnud endise Eesti Vabariigi ministri B tegevuse kohta 1930. a-tel. Muu hulgas süüdistatakse B-d artiklis korruptiivsetes suhetes N. riigiga ja esitatakse rida solvavaid väärtushinnanguid. B poeg C ja on sellest sügavalt sokeeritud ja esitab hagi P väljaandja AS E vastu. Andmete ümberlükkamiseks, vabandamiseks ja mittevaralise kahju väljamõistmiseks kohtu äranägemisel. Samasuguse hagi esitab ka erakond I, kes on aastaid esitanud B-d kui oma poliitika rajajat ja ,,vaimset isa". Mida teeb kohus? §371 lg 2 p2 Pooled C ja I E on avaldaja P ajaleht (ei kuulu menetlusse) A autor ( ei puutu siia) I osas keelduks asja menetlusse võtmast. Nõude alus võs §1043 §233 mittevaraline kahju. § 233. Nõude suuruse hindamine
2. Välja mõista ajavahemikus 1. jaanuar 2009 kuni 31. september 2009 saamata jäänud töötasu (töötasu 90 400 krooni ja välislähetuses töötatud aja eest 21 823 krooni 30 senti, s.o kokku 112 223 krooni 30 senti) ning hüvitised kasutamata puhkuse, töölepingu lõpetamise etteteatamistähtaegadest mittekinnipidamise ja töölepingu lõpetamise eest kohtuorgani poolt 3. Välja mõista hüvitis tööõnnetuse käigus tekkinud varalise ja mittevaralise kahju eest. 4. Välja mõista 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2008 saamata jäänud töötasu 146 774 krooni 41 senti. 2.3 Sisu Hageja väidab, et talle jäeti maksmata 1. jaanuarist 2009 kuni 30. septembrini 2009 töötasu 90 400 krooni ja välislähetuses töötatud aja eest 21 823 krooni 30 senti, s.o kokku 112 223 krooni 30 senti. Kostja saatis hageja 8. novembril 2009 soome töölähetusele, kus 9. novembril 2009 juhtus hagejaga õnnetus. Perearsti vastuvõtul 21
pea toodet vast võtma. Kui tarbija kasutab pretensiooni esitamise õigust, siis on kauplejal esimese kuue kuu jooksul kohustus tõendada, kas tootel on tootmisdefekt või mitte. Kui ekspertiis tuvastab tootmisdefekti, siis on kauplejal esmalt õigus puudusega toode parandada või uue kaubaga asendada. Või siis kliendil on õigus nõuda raha tagasi. Tarbija peab kasutama toodet vastavalt juhendile. Nõuda endale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. Tarbijal on õigus nõuda 14-päevane tagastusõigus sidevahendi teel sõlmitud lepingutes. Tarbijal on õigus olla kaitstud tervisele, varale ja elule ohtliku kauba või teenuse eest, Tarbija peab ise tutvuma põhjalikult kaupade ja teenustega kaasasolevate ohumärkidega ja juhenditega, et selgitada välja nendega kaasnevad ohud. Tarbija ei saa tagasi saata sellist eset, millele on juba kasutusele
4. Kahju olemasolu. • VÕS § 128: erinevate hüvitamisele kuuluvate kahjude definitsioonid. • VÕS § 129: surma põhjustamine. • VÕS § 130: tervisekahjustus ja kehavigastus. • VÕS § 131: vabaduse võtmine ja isikuõiguste rikkumine. • VÕS § 132: asja kahjustamine ja hävitamine. • VÕS § 133: keskkonnaohtlik tegevus. • VÕS § 135: hinnavahe hüvitamine. • VÕS § 134: mittevaralise kahju tekkimine. 5. Rikkumise ja kahju vahel põhjuslik seos. • VÕS § 127 lg 4: hüvitamine üksnes juhul, kui vastutusel põhinev asjaolu põhjustas kahju. 6. Täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks. • VÕS § 115 lg-d 2 ja 3: võimalus anda täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks. Võlaõigus Eelduste kontroll: Järeldus: ÜLESÜTLEMINE Hüpotees:
avalikul üritusel. Tarbijal on õigus: nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale ning mille omamine ja kasutamine ei ole keelatud saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet saada tarbijaõigus- ja tarbimisalast teavet saada nõu ja abi, kui tema õigusi on rikutud nõuda endale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist taotleda oma huvide arvestamist ning olla oma ühingute ja liitude kaudu esindatud tarbijapoliitikat kujundavate otsuste tegemisel. 5 Tarbija teavitamine ja kauba märgistamise üldnõuded Tarbija õigus saada teavet: Tarbijal on õigus saada pakutava kauba või teenuse kohta ohutuse, samuti tervise, vara ja majandushuvide kaitse seisukohalt vajalikku teavet.
muul alusel. tegevuse õigusvastasus: See tähendab, et tegu on vastuolus põhiseadusega ning seadusega või seadusest alamalseisvate õigusaktidega. Tegevusetus saab olla õigusvastane, kui õigusaktist tuleneb kohustus tegutseda kahjustatud isiku suhtes. põhjuslik seos avaliku võimu kandja tegevuse ja kahju tekkimise vahel. kannatanule kahju tekitamine: varalise kahju hüvitamise; kahju jaguneb otseseks varaliseks kahjuks ja saamata jäänud tuluks; mittevaralise kahju hüvitamise; tervise kahjustamisega kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise; tagajärgede kõrvaldamise. süü. Süü olemasolu arvestatakse vaid saamata jäänud tulu hüvitamise ning ametniku vastu regressinõude esitamise korral. Kahju hüvitamine Varalise kahju hüvitamine Kehtib kahju täieliku hüvitamise põhimõte: varalise kahju hüvitamise eesmärk on luua olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. See
nt 3-2-1-89-06 – ei saa saamata jäänud tulu hüvitamist nõuda lepingueelsete läbirääkimiste ja eellepingute puhul, 3-2-1-32-06- § 15 lg 3 (2) Kui lepingupool lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma asjaolu, mis ei ole vorminõude rikkumine, kuid toob kaasa lepingu tühisuse, või kui lepingupool selle asjaolu ise põhjustas, peab ta hüvitama teisele lepingupoolele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju. PANID PAIKA: ! nõuda ei saa saamata jäänud tulu ! nõuda ei saa mittevaralise kahju hüvitamist 1) Millal on leping sõlmitud? Põhimõtteliselt loetakse leping sõlmituks, kui on saavutatud kokkulepe kõigis olulistes tingimustes.Lepingu sõlmimiseks on vaja vähemalt kahe isiku tahteavaldust – üks isik esitab pakkumuse ja teine nõustub sellega. Pakkumus ja nõustumus võivad seisneda ka mingis teos, näiteks tramm teeb peatuses uksed lahti ja reisija annab sisse astudes nõusoleku reisijaveolepingu sõlmimiseks. Lepingu saab sõlmida ka muul
tegevuse õigusvastasus: See tähendab, et tegu on vastuolus põhiseadusega ning seadusega või seadusest alamalseisvate õigusaktidega. Tegevusetus saab olla õigusvastane, kui õigusaktist tuleneb kohustus tegutseda kahjustatud isiku suhtes. põhjuslik seos avaliku võimu kandja tegevuse ja kahju tekkimise vahel. kannatanule kahju tekitamine: varalise kahju hüvitamise; kahju jaguneb otseseks varaliseks kahjuks ja saamata jäänud tuluks; mittevaralise kahju hüvitamise; tervise kahjustamisega kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise; tagajärgede kõrvaldamise. süü. Süü olemasolu arvestatakse vaid saamata jäänud tulu hüvitamise ning ametniku vastu regressinõude esitamise korral. Kahju hüvitamine Varalise kahju hüvitamine Kehtib kahju täieliku hüvitamise põhimõte: varalise kahju hüvitamise eesmärk on luua olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud
Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises Mittevaraline kahju 1 Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Vabaduse võtmisest, samuti muude isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada
Kaasus nr 1 Reedetud sõprus ,,Maria leidis, et tema isikuõigusi on blogiga rikutud, ja pöördus kohtu poole. Ta nõudis blogi kustutamist ja talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Maria väitis, et nüüdseks teab juba terve kool tema saladustest ja hüüab teda sama nimega nagu blogis pilkavalt kirjutatud. Ta viitas sellele, et blogil on üsna palju lugejaid ja võib eeldada, et osa neist on ka tema koolikaaslased. Samuti leidis Maria, et blogi kommentaarid on tema suhtes solvavad ja ka see on üks põhjus, miks blogi tuleb kustutada." --- ,,Liisa leidis, et blogi on tema isiklik päevik ja mitte kellelgi ei ole asja sellega, mida ta sinna
Tööturul on vanuseline diskrimineerimine väga levinud. Diskrimineeritakse vanu inimesi kui ka noori. Ükski vanuseline piirang, mis ei tulene eriseadusest, ei ole õigustatud, kuid siiski koheldakse sageli tööotsijaid töökonkursil ebavõrdselt ning tööotsijad on oma sobimatu vanuse tõttu töökonkursist välja langenud. Vanuse tõttu ärapõlatud ehk ebavõrdselt koheldud kandidaadil on töölepingu seaduse 10 . paragrahvi kohaselt õigus nõuda tööandjalt tekkinud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist, kuid mitte töölepingu sõlmimist. Tänapäeval on paljudes Eesti töökuulutustes vanusepiirang välja toodud. Põhjusi, miks vanus kuulutuses ära tuuakse, on mitmeid. Kõige mõistetavam on see, et otsitakse inimest, kes ka kollektiivi sobiks ja end seal hästi tunneks. Kui tegemist on noore kollektiiviga, siis võib mõni vanemaealine töötaja ennast seal ebamugavalt tunda ja firmakultuuriga mitte adapteeruda. Tööandjad mõistavad järjest
vääramatu jõuga). 2. nõude ulatus Saamat jäänud tulu. Deliktilise vastutuse korral saamata jäänund tulu nõuda vaid teatud erijuh- tudel. Lepingulise kahju korral saab seda nõuda millaliganes olukord ja 127 seda võimaldab. 33 Mittevaraline kahju. Mittevaralise kahju hüvitamine deliktilise kahju tekitamise korral on nor- maalne nähtus. Lepingulises suhtes saab seda nõuda vaid erandjuhtudel. 3. aegumine Deliktilisel algab aegumine kannatanust/kahju tekkimisest teadasaamisel ei pruugi kattuda lepingulise kahjunõude aegumise algusega. 4. Missugustel juhtudel tekib deliktiõiguse ja lepinguõiguse konkurents ning kuidas võlaõigusseaduses on see probleem lahendatud?
duvad nõuded, alternatiivsete nõuete puhul määratakse hind suurema nõude järgi. Hagihinda arvestades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele, viivistele ja kulude hüvitamisele. Kohus arvestab kõrvalnõudeid mõistlikus ulatuses, kui kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem või sellega võrdne (TsMS § 133 lg 2). Varalise nõude puhul saab selle väärtust hinnata rahalises vääringus selle hariliku väärtuse järgi. Mittevaralise nõude (näiteks valduse kaitse nõue, eluruumist välja- tõstmise nõue) puhul eeldatakse, et selle väärtus on 15 000.- krooni, vastavalt TsMS § 132 lg 1 toodule. Kui aga mittevaralise nõude puhul on märgitud nõutava hüvitise summa, on tegemist varalise nõudega ja hagihind vastab nõude summale. Asjakohane on tutvuda vastava nõude esitamisel ka Võlaõigusseaduse (VÕS) sätetega, kuivõrd VÕS § 127 (kahju hüvitamise eesmärk), § 128 (hüvitatava kahju
tarbijakaitseseaduse kujunemisele? Nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, on ohutu Sinu elule, tervisele ja varale ning mida ei ole keelatud omada ja kasutada; saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta; saada tarbijaõigus- ja tarbimisalast teavet; saada nõu ja abi, kui Sinu õigusi on rikutud; nõuda endale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist; taotleda oma huvide arvestamist ning olla oma ühingute ja liitude kaudu esindatud tarbijapoliitikat kujundavate otsuste tegemisel. 35. Millal kujunes tarbimisühiskond ja mis aitas kaasa selle levikule? 20. saj lõpupoole. Kaasa aitas selle levikule rohkete kaupade väga hea kättesaadavus (?) 36. Jean Baudrillard seostab tarbimist ihade tootmisega miks? Sest inimene leiab, et midagi pole vaja osta, kuna kõik on vaatamise läbi juba tarbitud. Sotsiaalne turvalisus
kimisväärset kahju. EIK tunnistas kaebuse märkimisväärse kahju puudumise tõttu vastuvõetamatuks.*50 EIK on tunnistanud vastuvõetamatuks ka menetluse pikkuse peale esitatud kaebuse, kus riigisiseses menet- luses oli kaebaja kahjunõuded jäetud rahuldamata, sest ta ei olnud järginud formaalseid menetlusnorme. EIK asus seisukohale, et nimetatud menetluse pikkust puudutav kaebus tuleb tunnistada vastuvõetama- tuks, sest varalise kahju summa oli vaid 504 eurot. Kaebaja nõutud mittevaralise kahju summat EIK kahju märkimisväärsuse hindamisel arvesse ei võtnud, sest mittevaralise kahju summa arvutavad kaebajad oma spekulatsioonide alusel ise.*51 Seega, kui kaebaja ise peab menetluse pikkusega tekitatud mittevaralist kahju suureks, ei muuda see väidetavat kahju EIK jaoks automaatselt märkimisväärseks. Lisaks võttis EIK nii Gagliano Giorgi, Havelka kui ka Kiousi asjades*52 kaebuste vastuvõetamatuks
1) nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale ning mille omamine ja kasutamine ei ole keelatud; 2) saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta; 3) saada tarbijaõigus ja tarbimisalast teavet; 4) saada nõu ja abi, kui tema õigusi on rikutud; 5) nõuda endale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist; 6) taotleda oma huvide arvestamist ning olla oma ühingute ja liitude kaudu esindatud tarbijapoliitikat kujundavate otsuste tegemisel. Tarbijal on õigus saada pakutava kauba või teenuse kohta ohutuse, samuti tervise, vara ja majandushuvide kaitse seisukohalt vajalikku teavet. Tarbijale antav teave peab olema tõene ja arusaadav ning esitatud tarbijale eesti keeles. Tehniliselt keerukale, ohtlikke aineid sisaldavale
põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). (5) Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. (6) Kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kui kahju hüvitamist nõutakse autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumise tõttu, võib kohus, kui see on mõistlik, määrata kahjuhüvitise kindla summana, lähtudes muu hulgas tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks. Kahju-On igasugune negatiivne tagajärg isiku varalises või mittevaralises sfääris
7 1. IO õiguslik perspektiiv - Tsiviilõiguslik vastutus IO rikkumise eest, Kahju hüvitamine, TDL (toote vormile) kaitse kriteerium - tsiviilõiguslik vastutus IO rikkumise eest - autoriõiguse seadusest tulenevalt võib autor teose õigusvastase kasutamise korral nõuda muu hulgas teose õigusvastase kasutamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist, teose õigusvastase kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist, samuti teose õigusvastase kasutamise teel saadu väljaandmist. Juhtudel, kui teos on autoriõiguse norme rikkudes näiteks avalikustatud, reprodutseeritud, levitatud või muudetud, võib õigustatud isik nõuda teose taastamist esialgsel kujul, teose koopia muutmist spetsiifiliste vahenditega või piraatkoopia hävitamist. Tööstusomandi objekti autorile on
väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme. 81 7 Autoriõiguste ja autoriõigustega kaasnevate õiguste tsiviilõiguslik kaitse (1) Autor või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja võib teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise korral muu hulgas nõuda: 1) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1043; 2) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1055; 3) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise teel saadu väljaandmist vastavalt võlaõigusseaduse §-dele 1037 ja 1039. (2) Kui teos või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekt on autoriõigusakte rikkudes
tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). (5) Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. (6) Kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. (6) Kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kui kahju hüvitamist nõutakse autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumise tõttu, võib kohus, kui see on mõistlik, määrata kahjuhüvitise
kajastamiseks. Sellele lisandub eeldus, et isiku kujutise kasutamine on päevasündmuse kajastamiseks vajalik ning avalikkuse huvi kaalub üles isiku huvi. Töödeldavad andmed võivad olla küll õiged, kuid nende andmete esitlemine teatud alatooniga võib luua andmesubjektist teatud negatiivse kujutelma, mis vastavalt RK seisukohale on tõlgendatav ebakohase väärtushinnanguna. Isiku kujutise õigustamatut kasutamist ei ole võimalik ümber lükata ning seetõttu on mittevaralise kahju rahaline hüvitamine ainuke viis tekitatud kahju heastamiseks ning andmesubjekti asetamiseks olukorda, mis on võimalikult lähedane olukoorale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Au teotavate väärtushinnangute ja faktiväidete puhul kohaldatavad ÕKV-d on erinevad. Nii au teotava väärtushinnangu kui ka muude isiklike õiguste rikkumise korral on kannatanul õigus nõuda talle tekitatud varalise või mittevaralise kahju
teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti taastamise esialgsel kujul (v.a 40 Kurisoo, K, Kaur, V, Ant, P. Intellektuaalne omand. AS Äripäev, 2009, lk 161. 22 arhidektuuriteoste puhul); 5. teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti koopia muutmine spetsiifiliste õiguslike vahenditega; 6. piraatkoopia konfiskeerimine ja hävitamine. Punktis üks toodud varalise või mittevaralise kahju hüvitamise eesmärk on isiku asetamine olukorda mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles isik oleks olnud, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Varaline kahju võib seisneda otseses varalises kahjus ja saamata jäänud tulus. Mittevaraline kahju tekib tavaliselt autori isiklike õiguste rikkumise tagajärjel ( nt märkimata on jäetud autori nimi, kahjustatud on autori au ja väärikust). Varalise kahju puhul on kõige
seotud nõuete esitamiseks. Saamata jäänud tulu on VÕS § 128 lg 4 kohaselt eelkõige kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kohustust ei oleks rikutud või õigusvastaselt kahju tekitatud. Kahju väljendub seega isiku vara oodatud suurenemise ärajäämises. Seaduses sätestatud juhtudel kuulub hüvitamisele ka mittevaraline kahju VÕS § 128 lg 1 järgi. Mittevaralise kahju all mõistetakse eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi VÕS § 128 lg 5 kohaselt. Üldjuhul kuulub mittevaraline kahju hüvitamisele järgmistel juhtudel: 1) kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisel, millega kaasneb füüsiline valu isikul, kellele vastav vigastus tekitati (VÕS § 130 lg 2); 2) isiku surma põhjustamisel või temale üliraske kehavigastuse tekitamisel, millega kaasnevad selle
seotud nõuete esitamiseks. Saamata jäänud tulu on VÕS § 128 lg 4 kohaselt eelkõige kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kohustust ei oleks rikutud või õigusvastaselt kahju tekitatud. Kahju väljendub seega isiku vara oodatud suurenemise ärajäämises. Seaduses sätestatud juhtudel kuulub hüvitamisele ka mittevaraline kahju VÕS § 128 lg 1 järgi. Mittevaralise kahju all mõistetakse eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi VÕS § 128 lg 5 kohaselt. Üldjuhul kuulub mittevaraline kahju hüvitamisele järgmistel juhtudel: 1) kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisel, millega kaasneb füüsiline valu isikul, kellele vastav vigastus tekitati (VÕS § 130 lg 2); 2) isiku surma põhjustamisel või temale üliraske kehavigastuse tekitamisel, millega kaasnevad selle
puudumine] ning liikluseeskirja lisa 1 «Liikluse reguleerimise märguanded» osa 2 «Reguleerija märguanded» nõuded. Sama õigus on ka sõiduki juhil, keda saadab niisugune sõiduk. 5. A on Viru Vangla kinnipeetav. Vangla direktori käskkirja alusel paigutati A distsiplinaarkaristuse kandmiseks 26.03.2010 üheksaks päevaks 5 m2 suurusesse kartserisse. A esitas 07.04.2010 Viru Vanglale taotluse, milles palus hüvitada kartseris valitsenud tingimuste tõttu talle tekitatud mittevaralise kahju. A hinnangul alandati nõuetele mittevastavas ruumis kinnipidamisega tema väärikust. Kartseri akna klaas oli katki ning seetõttu tekkis kambris tuuletõmbus. Kuna aknaklaasis oli läbiv mõra ja aken asus voodi kohal, ei võimaldanud hirm klaasi allakukkumise ees tal korralikult magada. Viru Vangla 27.05.2010. a otsusega jäeti A kahjunõue rahuldamata. A esitas 25.06.2010. a halduskohtule kaebuse, milles taotles talle Viru Vangla õigusvastaste
annaabi.ee 
