Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kaasus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas teie tüli Mariaga algas?
  • Milliseid märkusi ta teie kohta tegi?
  • Mida Maria tema laimuks nimetab?
  • Mille pärast te Liisaga lahku läksite?
  • Kui lahku läksite?
Kaasus nr 1
Reedetud sõprus
Maria leidis, et tema isikuõigusi on blogiga rikutud, ja pöördus kohtu poole. Ta nõudis blogi kustutamist ja talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Maria väitis, et nüüdseks teab juba terve kool tema saladustest ja hüüab teda sama nimega nagu blogis pilkavalt kirjutatud. Ta viitas sellele, et blogil on üsna palju lugejaid ja võib eeldada, et osa neist on ka tema koolikaaslased. Samuti leidis Maria, et blogi kommentaarid on tema suhtes solvavad ja ka see on üks põhjus, miks blogi tuleb kustutada .“
Liisa leidis, et blogi on tema isiklik päevik ja mitte kellelgi ei ole asja sellega, mida ta sinna kirjutab, ning et blogi kinnipanek või käsk selle sisu muuta piirab tema sõnavabadust ja kujutab endast tsensuuri. Samuti märkis Liisa, et üleüldse oli tegu vaid ilukirjandusega ning ei ole võimalik tuvastada, et blogis oleks kirjutatud Mariast, sest ühtegi (õiget) nime ei ole seal nimetatud. Pühenduse juures olev nimetäht viitab tegelikult Markusele, mitte Mariale. Lisaks väitis Liisa, et kõnealune blogi ei ole üldsegi ainult tema oma, sest tema arvuti IP-aadress on muutuv ega võimalda seda siduda konkreetse arvutiga ning isegi kui konkreetne arvuti oleks tuvastatav, ei oleks tegelikku kirjutajat nagunii võimalik kindlaks teha, kuna peale tema kasutab sama arvutit püsivalt veel vähemalt viis inimest, aga lisaks külastavad teda aeg-ajalt ka erinevad sõbrad, kellele kõigile ta on võimaldanud juurdepääsu oma arvutile . Kommentaaride kohta märkis Liisa, et nende olemasolu ega sisu eest blogipidaja ei vastuta.“

Teisipäev, 17. veebruar 2009
Maria võttis Liisa vastu ette kohtutee. Täna, teisipäeva õhtupoolikul on teine istung, kus toimub sündmuste lahkamine. Saal on tühi ja talvisest külmast jahedaks läinud. Saali uksetaha on kogunenud erinevad tuttavad nii Maria kui Liisa poolt. Selgelt on näha, et mõlemad pooled hoiavad eraldi, kuna arvamused tegudest on väga vastakad. Saabub istungi sekretär, kes saali uksed pealtvaatajatele uksed avab.
Sekretär : Palun kõikil külastajatel, kes on tulnud jälgima Maria ja Liisa kohtuasja, siseneda kohtusaali. Esimene rida tuleb jätta vabaks tunnistajatele. Kohtunik saabub kümne minuti jooksul.
Kõik külastajad voolavad saali, algselt kui üks mass, saalis jälle eraldudes võõrastest, hoides tuttavate seltsi. Saal on küllaltki väike, nagu peetav kohtuasigi. Rahvas sumiseb vaikselt – parema kuulmisega inimesel on võimalik ära kuulda erinevaid laimusi, mis on mõlema osapoole poole suunatud. Saali siseneb Liisa, kes suundub koheselt esimesse ritta istuma, lausumata sõnagi tuttavatele. Tema järel sammub saali sisse ka sekretär, kes läheb oma peaaegu, et eraklikku nurka ja lülitab arvuti järjekordse protokolli nimel sisse. Sisse sammub prokurör, kes otse oma laua juurde sammub ning toolile potsatab, üle õla sekretäri tervitades.
Saali saabub kohtunik koos kahe kaasisujaga. Saal tõuseb püsti ja jääb momentaalselt haudvaikseks ning ootab kohtuniku lubavat lauset.

Kohtunik : Võite istet võtta!
Suure saginaga võtab enamus külastajaid istet, mille keskel tormab sisse ka süüdistaja Maria, kes oleks saabunud justkui kohtingult – ära meigitud ja uhkete riietega. Tütarlaps tormab esimesse ritta ning istub Liisast võimalikult kaugele pingi otsa ilma, et talle kordagi pilku heidaks. Saalis võtab võimust taaskord vaikus , mille järel astub sisse ka Liisa kaitsja, kes oli riigi poolt talle määratud.
Kaitsja : Tere, vabandust hilinemise pärast, jube liiklus on praegusel kellaajal .
Kohtunik: Võtke istet, istung on just algamas.
Kaitsja ruttab Liisa juurde, vahetab temaga paar kiiremat sõna ja seejärel istub oma toolile, kisub välja kõik võimalikud paberid ja kirjutised mis kotis on, ning hakkab neid ruttu sirvima.
Kohtunik : Palun vaikust ! Alustame istungiga. Tänasel istungil vaatab kohus läbi Liisa ja Maria kohtuasja ja tõendid. Lisaks kuulab kohus üle tänased tunnistajad, kelleks on Markus, Maria, Maria ema ja Siiri – Liisa toanaabri. On kõik tunnistajad kohal?
Kõik tunnistajad tõusevad püsti ning annavad endast märku kerge käeliigutusega.
Kohtunik : Palun esitage kohtuniku lauale oma isikut tõendavad dokumendid ja istuge esimesse ritta. Kas Liisa on kohal.
Liisa tõuseb esimeses reas püsti ning vastab lühidalt kuid konkreetsel hääletoonil „Jah!“
Kohtunik : Väga hea, palun istuge sinna.
Kohtunik suunab näpu süüdistavatele mõeldud istumiskohale. Liisa liigub kiirel sammul nimetatud ja näidatud kohale ja jälgib edasisi sündmusi silmanurgast.
Kohtunik : Prokurör tutvustab nii süüdistatavale kui ka tunnistajatele nende õigused ja kohustused, peale mina on prokuröril õigus esitada süüalusele küsimusi. Palun prokurör.
Prokurör loeb kiirel ja kohati segaselt kõikidele ette nende õigused ja kohustused. Liisa ei pane neid õieti tähelegi. Ta peab mõtlema viisi, kuidas teha nii, et tema kättemaks oleks võimalikult magus. Möödub 10 minutit ennem kui prokurör lõpetab, ning Kohtunik Liisat nimepidi hüüab. Liisa võpatab, kuid mõistab olukorda kiirelt ning tõuseb püsti.
Kohtunik : Kas te tunnistate ennast juhtunus süüdlaseks?
Liisa : Ei tunnista.
Kohtunik : Siis ma annan sõna prokurörile.
Prokurör : Liisa, kuidas teie tüli Mariaga algas?
Liisa : Meie tüli algas sellest, et ma läksin oma mehest lahku, ning ma nägin Mariat nädal aega hiljem selle sama mehega kallistamas. Ilmselgelt oli aru saada, et tegemist ei olnud ainult sõpruse tasemele jääva kallistusega, vaid midagi enamat. Kui ma Mariaga rääkima hakkasin, et miks tal Markusega suhe on, hakkas ta tegema minu kohta erinevaid üleolevaid märkusi. Selle peale paisus meie tüli nii suureks, et ma ütlesin talle, et ma ei taha teda enam kunagi näha.
Prokurör : Milliseid märkusi ta teie kohta tegi?
Liisa : Ta mainis, et ma ei ole Markuse jaoks piisavalt hea. Lisaks ka, et Markus ei ole minu jaoks loodud, ta väärib kedagi paremat kui mina.
Prokurör : Ja kas see ajendas teid niipalju, et kirjutada Maria kohta midagi sellist, mida sõbranna kohta tavaliselt ei kirjutaks?
Liisa : Sugugi mitte. Ma olin tema peale vihane , kuid ma ei hakkaks selle pärast teist inimest laimama ja maha tegema ja tema mainet sellega rikkuma.
Prokurör : Kuid kuidas te kirjeldate neid teosed, mis teie blogisse just peale teie tüli tekkisid ja mida Maria tema laimuks nimetab?
Liisa : Need olid nagu iga teine väljamõeldud ilukirjanduslik teos.
Prokurör : Aga teid ajendas neid luuletusi siiski kirjutama needsamad sündmused, mis olid teiega viimase paari päeva jooksul toimunud?
Liisa : Muidugi mõjutasid need mind. Sellised sündmused ei saagi ükskõikseks jätta.
Prokurör : Seega oli sinna hulka ka kindlasti Maria segatud .
Liisa : ... (Vaikib ja lööb silmad maha)
Prokurör : Rohkem küsimusi pole.
Kohtunik : Kui prokuröril rohkem küsimusi pole, annan sõna kaitsjale.
Kaitsja sahmib paberites, lööb seejärel oma mapi kinni, ning mõtleb paar sekundit ja tõuseb.
Kaitsja : Edasisi küsimusi pole.
Liisa istub tagasi pingile ja lööb silmad maha. Ta oli just üle kavaldatud.
Kohtunik : Seega võime tunnistaja lauda kutsuda meie esimese tunnistaja – Markus.
Markus tõuseb pingilt ja suundub tunnistaja laua taha. Ta on kergelt pabinas.
Kohtunik : Sõna saab kaitsja.
Kaitsja : Markus, mille pärast te Liisaga lahku läksite?
Markus kohkub hetkeks, ta oli seda küsimust kartnud. Ta mõtleb natuke ja vastab.
Markus : Mmmm. Meie suhe ei olnud see sama mis ta oli kunagi. Ma vajasin vaheldust. Maria tuli minu juurde kui mul kedagi kõige rohkem vaja oli.
Kaitsja : Ja kas te ka Liisaga sellest rääkisite, ennem kui lahku läksite?
Kohtunik : Vabandust, aga me tulnud siia peredraamasid lahendama.
Kaitsja : Vabandust. Markus, kas te usute, et Liisa sellise asja võiks kirjutada?
Markus : Ta oleks selleks kindlasti võimeline.
Kaitsja : Tänan, rohkem küsimusi ei ole.
Istung läheb edasi ja tunnistaja pinki kutsutakse ka teised tunnistajad. Tahest tahtmata hakkas Liisa ideaalne plaan vett läbi laskma . Markus tunnistas juba tema vastu, Mariast ja Maria emast rääkimattagi. Kõige viimaseks tunnistajaks oli Siiri, Liisa toanaaber, kes samuti prokuröri osavate ja kiirete küsimuste küüsis libastus ja kogemata pool jutust välja rääkis. Siiri lõpetamisel tehakse 10-minutiline paus , kus kohtunik ja kaasistujad otsustasid, kas Liisa on süüdi Maria laimamises või mitte.
Kohtunik : Olles üle kuulanud tunnistajad, süüaluse ja süüdistaja mõistame me Liisa süüdi Maria tahtlikus laimamises ja seame talle kohustuseks blogist kustutada kõik blogid peale toimunud sündmust Markusega. Edasistel kaebustel muutuvad karistused karmimaks.
Kristo Lassi 12.b
Kaasus #1 Kaasus #2 Kaasus #3 Kaasus #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kristo Lassi Õppematerjali autor
Ühiskonna tunni jaoks tehtud materjal, kus tuleb kirjeldada kohtu käiku.

Sarnased õppematerjalid

Kohtukõne analüüs
5
docx

Kohtukõne analüüs

6.03.2012, kell 10.00 Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja, saal 202 Kohtunik Eha Poppova Kohtu koosseis: Eva Poppova, Linda Luhaäär, Liina Läll Prokurör Rita Siniväli Kaitsja Rein Kiviloo Kriminaalasi KarS § 114 p1,3 Süüdistatav Juri Danilisen. Kannatanu Ljudmilla Potsina. Kui kohtunik siseneb kohtusaali, siis rahvas tõuseb püsti. Istumiseks annab loa kohtunik. Kohtunik avab istungi sissejuhatavate sõnadega ning rääkis tunnistajatele nende kohustusest rääkida tõtt. Siis luges ta ette süüdistatava õigused ning pärast seda kannataja õigused. Edasi luges kohtunik ette kohtu koosseisu. Järgnevalt saadeti tunnistajad kohtusaalist välja. Kuna süüdistatav ja mõned tunnistajad ei osanud eesti keelt, siis oli kohtusaalis kohal ka tõlk. Algas prokuröri süüdistuskõne. Kõigepealt andis ta ülevaate juhtunust: 19. ­ 21. juulil 2011 aastal tapeti Süsta 14-11 Sergei ja Andrei Potsin tahtlikult ja julmalt viisil. Edasi luges ta ette, mis täpselt kannatanute

Õigusteaduskond
Kriminaalmenetlus
52
docx

Kriminaalmenetlus

kuid nende puhul üldtunnustatult märksa piiratumad kaebevõimalused. Ka kõik kohtuotsused ei ole EKÕ kontekstis „võrdsed“: - EIK varem: kindlasti – 1 kord kaevata - Mõnevõrra hiljem umbes nii, et kui jub on loodud ka kassatsioonimenetlus, siis ei tohiks ka sellesse lubamisel ebavõrdselt kohelda: 3-1-1-55-07 Kas ka konstitutsiooni kohtusse? Üldiselt de lege lata suure konst. Kaebe puudumine, Brusilovi kaasus 3-1-3-10-02. Kevadkuu paradoks 3-4-1-56-13. „Õigusk aevata seadusega sätestatud korras“ ja kaebesüsteemide uskumatu mitmekesisus maailmas: - Saksamaal: kergemates asjades saad ka apelleerida, raskemates mitte. - Miks meil on riigireformi kontekstis vähemalt mõeldud samas suunas? Valikuliselt mõned olulisemad RK lahendid PS § 15 lg 1 ja § 24 lg 5 km-tes - 3-4-1-7-08 – riigihanked ja vaidlustuskomisjon maakohtu asemel

Õigus
EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM
24
doc

EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM

töötasu suuruse? 3.2. Ökonoomsuse printsiip Ökonoomsuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitseasutuste ülesehitus ja tegutsemise kord peab olema selline, et nende tegutsemiseks tehtavad kulutused oleksid vastavuses nende tegutsemisest saadavate tulemustega. Kaasus Õiguskaitsesüsteemi funktsioneerimise otsesed kulutused jagunevad: Ostja ostab Müüjalt kinnistu. Hiljem selgub, et M-l puudus õigus tehingut sooritada. · riigi ja omavalitsuste kulutusteks kohtunike, prokuröride, politseinike, Milline on vea hind? Kuidas seda viga oleks saanud vältida? vangivalvurite, kriminaalhooldajate jne palkadeks, koolituseks või väljaõppeks;

Majandusõigus
EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM
48
doc

EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM

nimetamise. Kehtib põhimõte, mis on seadusega keelatud, see on keelatud. 4 Page 5 of 24 3.2. Ökonoomsuse printsiip Ökonoomsuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitseasutuste ülesehitus ja tegutsemise Kaasus kord peab olema selline, et nende tegutsemiseks tehtavad kulutused oleksid vastavuses nende tegutsemisest saadavate tulemustega. Ostja ostab Müüjalt kinnistu. Hiljem selgub, et M-l puudus õigus tehingut sooritada. Milline on vea hind? Kuidas seda viga oleks saanud vältida? Õiguskaitsesüsteemi funktsioneerimise otsesed kulutused jagunevad:

Õigus
Süütegudemenetluse arvestuse kysimused
42
pdf

Süütegudemenetluse arvestuse kysimused

1. ÜLDOSA 1.1. Kriminaalmenetlus, selle allikad ja reguleerimisala ning ülesanded Kriminaalmenetlus on eeskätt karistusõiguse normide rakendamisega seonduv ja kohtuvõimu teostamisele suunatud riiklik tegevussüsteem. Kriminaalmenetlusõiguse allikad (KrMS § 2): * Eesti Vabariigi Põhiseadus, * rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud, * kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid, * Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Kriminaalmenetluse seadustikuga reguleeritakse (KrMS § 1) kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse korda ning kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise korda. Samuti reguleeritakse jälitustegevuse aluseid ja korda. Kriminaalmenetluse ülesanne on kuritegude kiire ja täielik avastamine, süüdlase välja selgitamine ja seaduse õige kohaldami

Õiguse alused
Raamat Nullpunkt
20
docx

Raamat Nullpunkt

Raamat Nullpunkt -17. Johannes elab Lasnamäel. Ta on 17. Johannes Tamm asub õppima kümnenda klassi keskel Tallinna Rootsi Gümnaasiumisse. Enne käis ta Roosta Gümnaasiumis. Johannese elu oli oma kahe venna ja kahe õega, ema ja isaga väga rahulik ja turvaline, kuni ema haigestus skisofreeniasse. Peale seda hakkasid J hinded koolis langema ja kõik läks allamäge. Kooli vahetusest loodab J saada elumuutust ja motivatsiooni, et elu taas rööpasse saada. Kuigi võetud ülesanne ei tundu juba esimsel koolipäeval kerge, sest tegemist on eliitkooliga, kuhu saab mitmepäevaste katsete tulemusena, tema aga on lihtsalt 20 min direktoriga rääkinu- isegi tunnistust ei esitanud- ütles, et neljad viied, aga tegelikult oli matem kolm. Kartust tekitab veel praktiliselt olematu vene keele oskus ja siinses rootsi keele tunnis ainult rootsi keeles rääkimine. Uus klass on suur-36 õpilast ja varesematel parematel kooliaastate

Kirjandus
Õigusõpetus - EV Töölepinguseadus-perekonnaseadus
27
doc

Õigusõpetus - EV Töölepinguseadus, perekonnaseadus

Õigusõpetus EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Antud lepingu järgi on töötaja kohustatud tööd tegema ja peab alluma tööandjale. · Selles lepingus on töötaja nõrgem pool. Töö eest peab töötaja saama tasu. Lepingu sõlmimine · Tööleping sõlmitakse kirjalikult · Suuliselt võib lepingu sõlmida, siis kui tegemist on lühinädalase tööga (max 2 nädalat) · Töölepingu võib sõlmida esindaja kaudu. Esindajal peab olema volitus. · Alaealiste eest annab allkirja tema seaduslik esindaja ehk lapsevanem. Kohustuslikud tingimused: 1) Tööandja ja töötaja andmed (nimed, koodid, elu-, asukoht) 2) Lepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) Tööülesannete kirjeldus 4) Ametinimetus 5) Töötasu, töötasu maksmise kord. Maksmise kord ja aeg -> Töötaja pangakontole, kui ei ole teisiti kokkulepitud. Nüüd peab ki

Õigusõpetus
Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid
125
docx

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid

Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalust vabastada karistusest kuni vi

Kriminaalmenetlus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun