Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

VÕS skeemid (0)

1 Hindamata
Punktid
Võlaõigus a>
RAHALISE KOHUSTUSE TÄITMISE NÕUE
Hüpotees :
Nõude alus: VÕS § 108 lg 1
Nõude eeldused:
1. Kehtiv kohustus.
• TsÜS § 67 lg 2: lepingu definitsioon.
• VÕS § 9 lg 1: lepingu sõlmimine.
• VÕS § 16 lg 1: ofert.
• VÕS § 20 lg 1: aktsept.
• VÕS § 23 lg 1: lepingupoolte kohustuste allikad.
2. Kohustuse rikkumine .
• VÕS § 100: rikkumise definitsioon.
• VÕS § 76: kohustuse täitmise kirjeldus.
• VÕS § 77: kohustuse täitmise nõutav kvaliteet.
3. Võlgniku vastutus.
• VÕS § 103 lg 1: eeldatakse, et võlgnik vastutab.
• VÕS § 103 lg 2: vabandatav ainult juhul, kui rikkumist tingis vääramatu jõud.
Eelduste kontroll:
Järeldus:
MITTERAHALISE KOHUSTUSE TÄITMISE NÕUE
Hüpotees:
Nõude alus: VÕS § 108 lg 2
Nõude eeldused:
1. Kehtiv kohustus.
• TsÜS § 67 lg 2: lepingu definitsioon.
• VÕS § 9 lg 1: lepingu sõlmimine.
• VÕS § 16 lg 1: ofert.
• VÕS § 20 lg 1: aktsept.
• VÕS § 23 lg 1: lepingupoolte kohustuste allikad.
2. Kohustuse rikkumine.
• VÕS § 100: rikkumise definitsioon.
• VÕS § 76: kohustuse täitmise kirjeldus.
• VÕS § 77: kohustuse täitmise nõutav kvaliteet.
3. Võlgniku vastutus.
• VÕS § 103 lg 1: eeldatakse, et võlgnik vastutab.
• VÕS § 103 lg 2: vabandatav ainult juhul, kui rikkumist tingis vääramatu jõud.
4. Välistavate asjaolude puudus.
• VÕS § 108 lg 2 p-d 1-4: ammendav loetelu välistavatest asjaoludest.
5. Ajaline piirang pole ületatud.
• VÕS § 108 lg-d 3 ja 4: mõistlik aeg, millal saab nõuet esitada.
Eelduste kontroll:
Järeldus:
KOHUSTUSE TÄITMISEST KEELDUMINE

Hüpotees:
Nõude alus: VÕS § 110 lg 1
Nõude eeldused:
1. Võlgnikul on võlausaldaja vastu sissenõutav nõue.
• VÕS § 82 lg 7: kohustuse sissenõutavus.
2. Nõue pole piisavalt tagatud.
3. Võlgnikul on võlausaldaja ees kohustus.
• VÕS § 23 lg 1: lepingupoolte kohustuste allikas.
4. Võlgniku ja võlausaldaja nõuded on piisavalt seotud.
• VÕS § 2 lg 1: võlasuhte definitsioon.
5. Seadus, leping või võlasuhe ei välista täitmisest keeldumist.
• VÕS § 110 lg-d 2-4: loetelu välistavatest asjaoludest.
6. Tuginemine täitmisest keeldumisele.
Eelduste kontroll:
Järeldus:
Kohustuse täitmisest keeldumine vastastikuse lepingu puhul
Hüpotees:
Nõude alus: VÕS § 111 lg 1
Nõude eeldused:
1. Kehtiv vastastikune leping ja kohustused.
• VÕS § 9 lg 1: NB! Vastastikune leping (1) ja vastastikused kohustused (2) ehk sooritus ja vastusooritus, nt ost-müük.
• VÕS § 23 lg 1: lepingupoolte kohustuste allikad.
• VÕS § 82 lg 5: vastastikuseid kohustusi tuleb täita üheaegselt.
2. Kohustus on sissenõutav.
• VÕS § 82 lg 7: kohustuse sissenõutavus.
• VÕS § 109 lg 1: kohustust saab nõuda isegi siis, kui esinevad VÕS § 108 lg-s 2 välistavad asjaolud .
Eelduste kontroll:
Järeldus:
HINNA ALANDAMINE
Hüpotees:
Nõude alus: VÕS § 112 lg 1
Nõude eeldused:
1. Kehtiv vastastikune leping.
• VÕS § 9 lg 1: NB! Vastastikune leping ja kohustused.
2. Kohustus on täidetud mittenõuetekohaselt.
• VÕS § 100: mittekohane täitmine.
• VÕS § 76: kohustuse täitmise kirjeldus.
• VÕS § 77: kohustuse täitmise nõutav kvaliteet.
3. Mittekohase kohustuse täitmine on vastu võetud.
4. Hinna alandamise avaldus.
• VÕS § 112 lg 2: hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele.
Eelduste kontroll:
Järeldus:
VIIVISE NÕUE

Hüpotees:
Nõude alus: VÕS § 113 lg 1
Nõude eeldused:
1. Kehtiv rahaline kohustus.
• VÕS § 9 lg 1: lepingu sõlmimine.
2. Rahalise kohustuse täitmisviivitus.
• VÕS § 100: kohustuse täitmise viivitamine.
3. Nõue on sissenõutav.
• VÕS § 82 lg 7: kohustuse sissenõutavus.
• VÕS § 113 lg 2: arvestatakse viivist alates võlausaldaja nõudest.
• VÕS § 113 lg 3: kui hüvitamisele kuuluvad kulutused, siis kulutuste tegemise ajast saab nõuda viivist.
• VÕS § 82 lg 3: kui kohustuse täitmise aeg pole kindlaks määratud.
Eelduste kontroll:
Järeldus:
KÄENDUS

Hüpotees:
Nõude alus:
Nõude eeldused:
1. Kehtiv käendusleping .
2. Käenduskohustuse seos põhikohustusega.
3. Käendusjuhtumi esinemine.
Eelduste kontroll:
Järeldus:
TAGANEMISE NÕUE
Hüpotees:
Nõude alus: VÕS § 116 lg 1
Nõude eeldused:
1. Kehtiv leping.
• VÕS § 9 lg 1: lepingu sõlmimine.
2. Kohustuse rikkumine.
• VÕS § 100: rikkumise definitsioon.
3. Rikkumine on oluline.
• VÕS § 116 lg 2: mitteammendav loetelu olulistest rikkumistest.
4. Taganemisavaldus .
• VÕS § 188 lg 1: taganemisavaldus teisele lepingupoolele.
5. Täiendav tähtaeg.
• VÕS § 116 lg 4: kohustus anda täiendavat tähtaega.
• VÕS § 114 lg 4: tingimus, millal ei pea täiendavat tähtaega andma.
Eelduste kontroll:
Järeldus:
KAHJU HÜVITAMINE
Hüpotees:
Nõude alus: VÕS § 115 lg 1
Nõude eeldused:
1. Kehtiv kohustus.
• VÕS § 9 lg 1: lepingu sõlmimine.
• VÕS § 23 lg 1: lepingupoolte kohustuste allikad.
2. Kohustuse rikkumine.
• VÕS § 100: rikkumise definitsioon.
• VÕS § 76: kohustuse täitmise kirjeldus.
• VÕS § 77: kohustuse täitmise nõutav kvaliteet.
3. Võlgniku vastutus.
• VÕS § 103 lg 1: eeldatakse, et võlgnik vastutab.
• VÕS § 103 lg 2: ainult siis, kui rikkumist tingis vääramatu jõud.
4. Kahju olemasolu.
• VÕS § 128: erinevate hüvitamisele kuuluvate kahjude definitsioonid .
• VÕS § 129: surma põhjustamine.
• VÕS § 130: tervisekahjustus ja kehavigastus.
• VÕS § 131: vabaduse võtmine ja isikuõiguste rikkumine.
• VÕS § 132: asja kahjustamine ja hävitamine.
• VÕS § 133: keskkonnaohtlik tegevus.
• VÕS § 135: hinnavahe hüvitamine.
• VÕS § 134: mittevaralise kahju tekkimine.
5. Rikkumise ja kahju vahel põhjuslik seos.
• VÕS § 127 lg 4: hüvitamine üksnes juhul, kui vastutusel põhinev asjaolu põhjustas kahju.
  • Täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks.
    • VÕS § 115 lg-d 2 ja 3: võimalus anda täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks.
    Eelduste kontroll:
    Järeldus:
    ÜLESÜTLEMINE
    Hüpotees:
    Nõude alus: VÕS § 116 lg 1 alusel vastavalt VÕS § 196 lg-le 1
    Nõude eeldused:
    1. Kehtiv kestvusleping.
    • VÕS § 9 lg 1: lepingu sõlmimine.
    2. Mõjuv põhjus.
    • VÕS § 100: kohustuse rikkumine.
    3. Avaldus.
    • VÕS § 195 lg 1: ülesütlemise avalduse tegemine teisele lepingupoolele.
    4. Etteteatamistähtaeg.
    • VÕS § 196 lg 3: õigus üles öelda mõistliku aja jooksul pärast mõjuva põhjuse ilmnemist .
    Eelduste kontroll:
    Järeldus:
    LEPPETRAHV
    Hüpotees:
    Nõude alus: VÕS § 108 lg 1 alusel arvestades VÕS § 158 lg-ga 1
    Nõude eeldused:
    1. Kehtiv leping.
    • VÕS § 9 lg 1: lepingu sõlmimine.
    2. Kohustuse rikkumine.
    • VÕS § 100: rikkumise definitsioon.
    3. Rikkumise puhuks on kokkulepitud leppetrahv.
    4. Rikkumine ei ole vabandatav.
    • VÕS § 103 lg 1: eeldatakse, et võlgnik vastutab.
    • VÕS § 103 lg 2: vabandatav ainult juhul, kui rikkumist tingis vääramatu jõud.
    5. Teade leppetrahvi nõude esitamise kohta.
    Eelduste kontroll:
    Järeldus:
    TASAARVESTUS
    Hüpotees:
    Nõude alus: VÕS § 197 lg 1
    Nõude eeldused:
    1. Vastastikused nõuded.
    • VÕS § 9 lg 1: lepingu sõlmimine.
    • VÕS § 23 lg 1: lepingupoolte kohustuste allikad.
    2. Samaliigilised nõuded.
    3. Aktiivnõue sissenõutav – tasaarvestaval õigus nõuda kohustuse täitmist.
    • VÕS § 82 lg 7: kohustuse sissenõutavus.
    • VÕS § 821: sissenõutavus vastastikuste lepingute puhul.
    4. Passiivnõue täidetav – tasaarvestataval õigus kohustust täita.
    • VÕS § 84 lg 1: ennetähtaegne kohustuse täitmine.
    5. Tasaarvestuse avaldus.
    • VÕS § 198: avaldus.
    Eelduste kontroll:
    Järeldus:
  • Vasakule Paremale
    VÕS skeemid #1 VÕS skeemid #2 VÕS skeemid #3 VÕS skeemid #4 VÕS skeemid #5 VÕS skeemid #6 VÕS skeemid #7 VÕS skeemid #8 VÕS skeemid #9 VÕS skeemid #10 VÕS skeemid #11 VÕS skeemid #12
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 126 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor cpuusepp Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    VÕS kosnpekt
    32
    doc

    VÕS kosnpekt

    09.02 Irene Kull Peeter Viirsalu: [email protected] Võlaõigus: tegeleb õigussuhete dünaamikaga, turusuhete korraldamise vahend, olulisemaks osaks on lepinguõigus, keskne põhimõte- privaatautonoomia. VÕS §150 Kaaskäendajad Kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. - imperatiivne (pole lubatud teistmoodi kokku leppida, lähtudes eesmärgist) Tsiviilseadustiku ülesehitus: TSÜS- 01.07.2002  VÕS- 01.07.2002  AÕS- 01.12.1993  PerekS- 01.07.2010  PärimisS- 01.01.2009 Võlaõigus on eraõiguse osa, mis reguleerib võrdsete õigussubjektidevahelisi võlasuhteid (tekkimist, muutumist, lõppemist) Võlg=Kohustus VÕS koht õigussüsteemis: laieneb kõikidele võlasuhetele, va osas, mis on erinormidega reguleeritud. Relatiivne õigusvaldkond, st normidega reguleeritakse suhteid isikute vahel. Võlgnik- isik, kellel on kohustus võlg tasud

    Tsiviilõigus
    VÕLAÕIGUS LOENG 202 2022
    24
    docx

    VÕLAÕIGUS LOENG 202/2022

    VÕLAÕIGUS Võlasuhte tekkimine lepingust VÕS § 3. Võlasuhte tekkimise alused Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. ( nt lepingueelsed läbirääkimised) Lepingueelsed võlasuhted ● lepingueelsed läbirääkimised ● eelleping ● lepingueelsete võlasuhete subjektid: - läbirääkimisi pidavad isikud - muul viisil lepingu sõlmimist ette valmistavad isikud Läbirääkimistest tekkivad kohustused: 1. üldine kohustus käituda heas usus 2. üldine kaitsekohustus 3. teatamiskohustus (vt ka § 14¹) 4. tõeste andmete esitamise kohustus 5. konfidentsiaalsuskohustus ● kohustuse rikkumise korral - lepingueelne vastutus (culpa in contrahendo) Eelleping (§ 33): (1) Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad

    Võlaõigus
    Võlaõiguse üldosa konspekt
    220
    docx

    Võlaõiguse üldosa konspekt

    VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA 2015 Õpieesmärkide saavutamine: loengud, seinarid, iseseisev töö. 10 seminari, 9 tunnikontrolli seminarides, eksam koosneb teooriast ja kaasusest. Eksamile pääsemise eeldusteks on tsüsi läbimine, vähemalt 5 tunnikontrolli sooritamine positiivsele hindele, aktiivne osalemine vähemalt 7 seminaris. NÕUDENORMID : Lepingust taganemine §116 Lepingueelsed võlasuhtes § 115 http://www.digira.ee/wp-content/tootekataloog- data/100260/epub/OEBPS/Text/p5a-1.html TEEMA 1 LK 1-45 Võlaõigus kui õigusvaldkond Võlaõigus eraõiguse süsteemis 1 Üldosa - sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses (1994) 2 Eriosa moodustavad erinevad seadused 1 Asjaõigus - asjaõigusseadus (1993) 2 Võlaõigus - võlaõigusseadus (2002) 3 Perekonnaõigus - perekonnaseadus (1995) 4 Pärimisõigus - pärimisseadus (1997) Õigusnormid jagunevad: •

    Õigus
    VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED
    60
    pdf

    VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID, KAASUSED

    Kaasus nr 8.1 Eraisik A kuulutab lehes, et müüb remonti vajava korteri Tallinnas Kalamajas. Kuulutusele vastavad ning korteriga käivad tutvumas B ja C. Kuna B pakub 5000 eurot kõrgemat hinda, otsustab A müüa korteri B-le. Nad sõlmivad kirjaliku kokkuleppe pealkirjaga „Korteri müügi leping”, mis sätestab muuhulgas A kohustuse kinnisasi müüa ja B kohustuse nimetatud kinnisasi osta kokkulepitud hinnaga ning poolte kavatsuse vormistada ost-müük notariaalselt. B asub koheselt tegema ettevalmistusi korteri remondiks: nädala jooksul tellib ta 1000 euro eest sisekujundusprojekti ja tasub selle eest osaliselt ettemaksu ning ostab 830 euro eest siseviimistlusmaterjale. Tal on kavas korteris kiiresti remont teha ning siis korter uuesti müüki panna. Nädala lõpuks on aga ka C jõudnud otsusele, et ta on nõus Kalamaja korteri eest pakkuma 7000 euro võrra kõrgemat hinda. Seetõttu teatab A kaks nädalat peal

    Võlaõiguse üldosa
    VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA
    142
    doc

    VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA

    VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA Lepinguliste suhete üldiseloomustus Iga õiguskorda iseloomustab normatiivsus, mis tähendab teatud käitumisreeglite kehtestamist, millega määratakse inimkäitumise kohustuslikkus. Õiguslik regulatsioon peab tuginema põhiseadusele. Eesti õiguskord on kirjutatud õigusele tuginev õiguskord. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-le 2 on tsiviilõiguse allikad seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Eraõiguse üheks olulisemaks valdkonnaks on võlaõigus, mis hõlmab omakorda kahte suuremat õigussuhete gruppi - lepinguid ja lepinguväliseid võlasuhteid. Nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1. juulil 2002.a. Samas reguleeritakse lepingulisi suhteid ka muude seadustega nagu näiteks töölepingu seadus või äriseadustik. Mis on võlaõigu

    Võlaõiguse üldosa
    VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA
    71
    docx

    VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA

    VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA Lepinguliste suhete üldiseloomustus Iga õiguskorda iseloomustab normatiivsus, mis tähendab teatud käitumisreeglite kehtestamist, millega määratakse inimkäitumise kohustuslikkus. Õiguslik regulatsioon peab tuginema põhiseadusele. Eesti õiguskord on kirjutatud õigusele tuginev õiguskord. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-le 2 on tsiviilõiguse allikad seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Eraõiguse üheks olulisemaks valdkonnaks on võlaõigus, mis hõlmab omakorda kahte suuremat õigussuhete gruppi - lepinguid ja lepinguväliseid võlasuhteid. Nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1. juulil 2002.a. Samas reguleeritakse lepingulisi suhteid ka muude seadustega nagu näiteks töölepingu seadus või äriseadustik. Mis on võlaõigu

    Võlaõiguse üldosa
    Lepingulised suhted
    82
    ppt

    Lepingulised suhted

    Lepingulised suhted väikeettevõtluses Õiguse allikad • Lepingulisi suhteid reguleerivad muuhulgas: • Tsiviilseadustiku üldosa seadus (RT I 2002, 35, 216) Seadus sätestab tsiviilõiguse üldpõhimõtted • Võlaõigusseadus (RT I 2001, 41, 487) Seaduse eesmärgiks on reguleerida lepingulis suhteid isikute vahel • Tarbijakaitseseadus (RT I 2004, 13, 86) Seaduse eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja selle kaitse. Võlaõigusseaduse ülesehitus • Võlaõigusseadust (VÕS), saab jagada kaheks: • Üldosaks (sisaldab üldisi norme, mis on kohaldatavad kõikide lepingute suhtes); • Eriosaks (sisaldab erinorme ehk konkreetseid õigusi ja kohustusi, mida pooled peavad täitma); • VÕSi eriosa jaguneb omakorda kaheks: • Lepingud; • Lepinguvälised võlasuhted. Võlasuhte olemus • Võlaõigus, mida reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), on võlasuhteid käsitlev õigus. • Vastavalt VÕS § 2 on võlasu

    Võlaõiguse üldosa
    Viivis; hinna alandamine; õkv konkurents
    15
    docx

    Viivis; hinna alandamine; õkv konkurents

    VI seminar Õiguskaitsevahendid (III) Viivis; hinna alandamine; õkv konkurents Hinna alandamine ei ole väga levinud – kohaldamine problemaatiline, kohtupraktikas tekib palju vigu Viivis on levinud ÕKV, kohaldamisel mõned erandid Kuni kokkulepitud kuupäevani intress (seega kasutusintress), pärast kokkulepitud kuupäeva viivis (seega viivitusintress), mitte enam intress – praegusel juhul ei saa alates 1.01 viivist nõuda RKTKo 3-2-1- 1. A sõlmis laenulepingu V-ga summas 20 000 eurot tähtajaga 2 aastat (kuni 1.01.16) intressimääraga 20 % aastas võlgnetavalt summalt. Lepingu kohaselt pidi V maksma viivist 8,5 % aastas tagasimaksmisega hilinemise korral. V maksis kokkulepitud tähtajal 20 000 eurot ja märkis sellele, et palun arvestada makstud summa esimeses järjekorras põhivõla katteks. A arvestas makstud summa esmalt intressi katteks, siis viivise ja viimasena põ

    Õiguskaitseasutuste süsteem




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun