või mitu juriidilist või füüsilist isikut. Osanik ei vastuta oma isikliku varaga osaühingu kohustuste eest; Minimaalne osaühingu kapital on 40 000 krooni . Rahaliseks sissemakseks avatakse osaühingu nimel pangaarve (stardikonto). Sinna arvele kantud raha ei saa osanikud kasutada enne, kui osaühing on kantud äriregistrisse. Kapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline, kusjuures mitterahaliseks sissemakseks ei või olla osaühingule osutatav teenus või tehtav töö. Mitterahalise sissemakse hindamise kord on ette nähtud põhikirjas .Tasub meeles pidada, et vastavalt seadusele piisab juhatuse poolt koostatud hindamisaktist, kui mitterahalise sissemakse väärtus ei ületa 40 000 krooni ja ei moodusta kokku üle poole osakapitalist. Juhul kui mitterahaline sissemakse on suurem, peab selle hindamist kontrollima ja kinnitama audiitor.
Eelisaktsia omanikele makstava dividendi suurus on põhikirjas protsendina aktsia nimiväärtusest ja need dividendid makstakse välja enne dividendide maksmist teistele aktsionäridele. Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut. Aktsionär ei vastuta oma isikliku varaga aktsiaseltsi kohustuste eest. Minimaalne aktsiakapital on aktsiaseltsi asutamisel 400 000 krooni. Kapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline, kusjuures mitterahaliseks sissemakseks ei või olla osaühingule osutatav teenus või tehtav töö. Rahaliseks sissemakseks avatakse aktsiaseltsi nimel pangaarve. Sinna arvele kantud raha ei saa omanikud kasutada enne, kui aktsiaselts on registreeritud Äriregistris. Mitterahalise sissemakse hindamise kord ning selle hindaja on ette nähtud põhikirjas. Hindamist peab alati kontrollima audiitor. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mingi asi (hoone, seade, auto, tooraine jms.)’
juhtimisskeem ning omanike piiratud vastutus - osanik ei vastuta oma isikliku varaga osaühingu kohustuste eest. Seega on osaühing sobivaim äriühingu liik väikeettevõtjale. Osaühingu asutamisel on kasulik teada: · osaühingu võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut; · osanik ei vastuta oma isikliku varaga osaühingu kohustuste eest; · minimaalne osaühingu (osa)kapital on 40'000 krooni; · kapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline, kusjuures mitterahaliseks sissemakseks ei või olla osaühingule osutatav teenus või tehtav töö; · rahaliseks sissemakseks avatakse osaühingu nimel pangaarve (stardikonto). Sinna arvele kantud raha ei saa osanikud kasutada enne, kui osaühing on kantud Äriregistrisse; · mitterahalise sissemakse hindamise kord on ette nähtud põhikirjas (tavaliselt juhatus). Tasub meeles pidada, et vastavalt seadusele piisab juhatuse (kui põhikirjas on määratud
suurendamiseks tehtava mitterahalise sissemakse, milleks on järgmised asjad: 2. Esemete kui mitterahalise sissemakse väärtust hindas Osaühingu juhatus ja selle kohta on koostatud vastavasisuline hindamise akt. Esemete hindaja hinnangu kohaselt vastab esemete väärtus käesolevas Lepingus toodud väärtusele (Mitterahalise sissemakse üleandmise leping eurot); 3. Osanik kinnitab käesolevat Lepingut allkirjastades, et mitterahaliseks sissemakseks olevad esemed kuuluvad talle omandiõiguse alusel ega mitterahalisele sissemaksele laiene kellegi kolmanda isiku õigused; 4. Mitterahalise sissemakse arvel suureneb Osaühingu osakapitali väärtus Mitterahalise sissemakse üleandmise leping (Mitterahalise sissemakse üleandmise leping) euro võrra ning käesoleva Lepingu punktis 1. loetletud asjad kantakse Osaühingu põhivahendite nimekirja; 5
nimetatakse jäägiks ehk kasutamata rahaks. Sissetulek Sissetulek koosneb: · töötasu ehk palk, preemia, puhkusetasu, kuluhüvitis, pension, toetus, kingitus, tagastamatu laen, intressitulu, dividendid jms. Sissetulekute hulka tuleb arvata ka · soodustused, mida tööandja teeb (telefoni, sõiduauto vm. kasutamine, spordisaal jne). Neid nimetatakse mitterahaliseks Väljaminekud Väljaminekud saab liigitada: Püsi ehk kohustuslikud väljaminekud Muutuvad ehk tingimuslikud väljaminekud Ootamatud väljaminekud, mille jaoks peab olema kogutud reserv I S Ü P Kuidas jaguneb raha kodus? S S S PÜSIKULUD, E KODUKULUD e. üür, küte, elekter, T vesi, laenukohustus U L SISSETULEK e.
27. Millisete võlausaldajate nõuded 4 kuu möödudes peale teate avaldamist Ametlikkes Teadaannetes lõppevad? a) teadaolevate võlausaldajate; b) mitteteadaolevate võlausaldajate; c) kõikide võlausaldajate nõuded lõppevad. 28. Kelle huve peab likvideerija arvestama, kui ta müüb äriühingule kuuluva vara? a) likvideerija huve; b) võlausaldajate huve; c) võlausaldajate ja osanike/aktsionäride huve. 29. Mis võib olla mitterahaliseks sissemakses? a) kõik esemed, millele on võimalik anda väärtust, mida on võimalik üle anda ja mida on võimalik müüa; b) kõik esemed, mida on võimalik üle anda ja mida on võimalik müüa; c) kõik esemed. 30. Milline allnimetatud väidetest on väär? a) OÜ ja AS on piiratud vastutusega äriühingud; b) Täisühing ja usaldusühing on piiratud vastutusega äriühingud; c) OÜ osanik vastutab oma isikliku varaga võetud kohustuste täitmise eest.
Millistele ametikohtadele tööjõudu vajatakse, kellel on viimane sõna tööjõu valikul, kuidas viiakse läbi tööalane hindamine, mida hinnatakse töötajate valimisel: tutvusi, tööbürood, interneti, reklaami. 22. Tasustamine, hüved ja palgapoliitika. Erinevad võimalused ja viisid inimeste töö hüvitamiseks Töötasu On nii tasu pingutuse eest kui ka staatuse sümbol. Kompensatsioon tehtud töö eest jaguneb nii rahaliseks ja mitterahaliseks. Hüved Liigitatakse: palkpõhiline hüvitus, mida töötaja töö eest saab. Lisatasutasu, mida töötaja saab normaalsest suurema pingutuse eest. Soodustused lisakompensatsioon töötajale või töötajarühmale kui organisatsiooni liikmele. Palgapoliitika Palgapoliitika on ettevõtte personalipoliitika osa. Palgapoliitika määratleb töötajate tasustamise põhimõtted. 23. Organisatsiooni sisekultuur. Iseloomustada selle olemust ja eripära.
saadud raha ainult juhul kui see ühingu tasemel ei olnud maksustatud ja sellisel juhul kuulub maksustamisele kasum. Kuna ühingu tasemel 120 000, mis Markole välja maksti ei maksustatud, peab Marko maksustama ise seega kasu. Kasu § 38 kohaselt on saadud raha miinus osaluse soetus maksumuse vahe, see on see vahe mida tuleb maksustada. §38 ütleb seda, lg 5 Mitterahalise sissemaksega omandatud osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) soetamismaksumus on võrdne mitterahaliseks sissemakseks olnud eseme soetamismaksumuseks. Ehk selles kaasuse on Marko osalusmaksumuseks 100 000 saadud rahaks 120 000, järelikult 20 tuhat kuulub Marko tasemel maksustamisele tulumaksuga määraks 21% Ülesanne 2 OÜ Hunt leppis oma töötaja Markoga kokku, et kui Markol on väga vaja siis võib ta kasutada OÜ Hunt autot mõnikord ka isiklike sõitude tegemiseks. OÜ Hunt juhataja palub Markol olla mõistlik ning selliseid sõite väga palju mitte teha.
Lõpetamisel viiakse läbi likvideerimismenetlus. Aktsiaselts (AS) on äriühing, mille aktsiakapital on jaotatud aktsiateks. Aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing. Aktsionärid ei vastuta aktsiaseltsi kohustuste eest oma isikliku varaga. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 eurosenti. Aktsiakapitali suurus peab olema vähemalt 25 000 eurot. Aktsiaseltsi asutajad tasuvad aktsiakapitali kas rahaliste sissemaksetena selleks avatavale pangaarvele või mitterahaliste sissemaksetena. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mistahes vara või varaline õigus, millele on võimalik pöörata sissenõuet. Aktsiaseltsil võib olla üks või mitu aktsionäri. Aktsiaseltsi juhtimisorganiteks on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Aktsionärid ja juhatuse liikmed võivad kattuda. Vähemalt pooled juhatuse liikmetest peavad elama Eestis. Aktsiaseltsil võib olla üks või mitu aktsionäri. Aktsiaseltsi juhtimisorganiteks on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus
olla suurem, vastavalt osanike vajadusele ja soovidele. Osakapitali sissemakse võib olla · rahaline sissemakse on lihtsaim viis algkapitali sisse maksta, see lihtsustab ja kiirendab asutamisprotsessi märgatavalt. Rahaliseks sissemakseks avatakse osaühingu nimel pangaarve (stardikonto). Sinna arvele kantud raha ei saa osanikud kasutada enne, kui osaühing on kantud Äriregistrisse; · mitterahaline, kusjuures mitterahaliseks sissemakseks ei või olla osaühingule osutatav teenus või tehtav töö, kuid võivad olla näiteks väärtpaberid. Elektroonilise registreerimise kiirmenetluse korras aktsepteeritaksegi ainult rahalist sissemakset, kuna igasugune mitterahaline vara eeldab ekspertide hinnangut, audiitori otsust jms., mida ei saa teha elektroonselt. 8. Pangatoimingud Ettevõtte loomise üheks eeltingimuseks on stardikonto avamine ja algkapitali sissemakse, alles
saamisel. Eelisaktsia omanikele makstava dividendi suurus on põhikirjas protsendina aktsia nimiväärtusest ja need dividendid makstakse välja enne dividendide maksmist teistele aktsionäridele. Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut. Aktsionär ei vastuta oma isikliku varaga aktsiaseltsi kohustuste eest. Minimaalne aktsiakapital on aktsiaseltsi asutamisel 400 000 krooni. Kapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline, kusjuures mitterahaliseks sissemakseks ei või olla osaühingule osutatav teenus või tehtav töö. Rahaliseks sissemakseks avatakse aktsiaseltsi nimel pangaarve. Sinna arvele kantud raha ei saa omanikud kasutada enne, kui aktsiaselts on registreeritud Äriregistris. Mitterahalise sissemakse hindamise kord ning selle hindaja on ette nähtud põhikirjas. Hindamist peab alati kontrollima audiitor. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mingi asi (hoone, seade, auto, tooraine jms
1) Töötajad peavad olema veendunud, et neid koheldakse õiglaselt ja objektiivselt; 2) Peab aidatama juhtidel kiiresti õigeid otsuseid vastu võtta 3) Peab andma juhtidele kindlust probleemide lahendamisel ja oma otsuste kaitsmisel. 22. Tasustamine, hüved ja palgapoliitika. Erinevad võimalused ja viisid inimeste töö hüvitamiseks. Töötasu on nii tasu pingutuse eest kui ka staatuse sümbol. Kompensatsioon tehtud töö eest jaguneb rahaliseks ja mitterahaliseks. Hüvituse liigid: 1) palk – põhiline hüvitus, mida töötaja töö eest saab; 2) lisatasu – tasu, mida töötaja saab normaalsest suurema pingutuse eest; 3) soodustused – lisakompensatsioon töötajale või töötajarühmale kui organisatsiooni liikmele. Et tagada firma pikaajaline edu, peab töötasu olema: 1) seaduslik – tasu peab olema vastavuses riigi seadustega; 2) adekvaatne – tasu peab olema piisavalt suur, et kvalifitseeritud töötajaid ligi meelitada;
Osaühingu kandmiseks äriregistrisse esitatakse registriosakonnale vajalikud dokumendid ja tasutakse riigilõiv. Osaühingu võib asutada ka kiirmenetluse korras. Sellisel juhul on lubatud teha osakapitali sissemakse üksnes rahaliselt. Kiirmenetlus on lihtsaim viis osaühingu asutamiseks ning see toimub ettevõtjaportaali kaudu. Osa eest võib tasuda nii rahaliselt kui mitterahaliselt. Rahalise sissemakse tasumiseks avatakse osaühingu nimele pangaarve. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mistahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi (näit arvuti) või varaline õigus (väärtpaberid). Osaühingu juhatus hindab mitterahalise sissemakse väärtust ning esitab äriregistrile vara osaühingule üleandmise lepingu ja vara väärtust tõendavad dokumendid. Mitterahalise sissemakse väärtust peab hindama vandeaudiitor, kui osaühingu osakapital on vähemalt 25 000 eurot ja
Aktsiaseltsi asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. Sissemakse võib olla nii rahaline kui mitterahaline. Rahaliseks sissemakseks avatakse aktsiaseltsi nimel pangaarve. Pangaarvele kantud raha ei saa omanikud kasutada enne, kui aktsiaselts on registreeritud äriregistris. Mitterahalise sissemakse hindamise kord ning selle hindaja on ette nähtud põhikirjas. Hindamist peab alati kontrollima audiitor. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mingi asi (hoone, seade, auto, tooraine jms.)' varaline õigus (võlanõue, teiste äriühingute osad või aktsiad, õiguse jne.), teine ettevõte koos kõigi selle varaliste õiguste ja kohustustega. Kõik aktsionärid peavad olema oma aktsiate eest täielikult tasunud enne aktsiaseltsi Äriregistrisse kandmise avalduse esitamist. Aktsiaseltsi asutamisel tuleb tasuda riigilõiv 140,60 eurot ja notari tasu. Notari tasu suurus sõltub asutajate arvust
Osaühingu kandmiseks äriregistrisse esitatakse registriosakonnale vajalikud dokumendid ja tasutakse riigilõiv. Osaühingu võib asutada ka kiirmenetluse korras. Sellisel juhul on lubatud teha osakapitali sissemakse üksnes rahaliselt. Kiirmenetlus on lihtsaim viis osaühingu asutamiseks ning see toimub ettevõtjaportaali kaudu. Osa eest võib tasuda nii rahaliselt kui mitterahaliselt. Rahalise sissemakse tasumiseks avatakse osaühingu nimele pangaarve. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mistahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi (näit arvuti) või varaline õigus (väärtpaberid). Osaühingu juhatus hindab mitterahalise sissemakse väärtust ning esitab äriregistrile vara osaühingule üleandmise lepingu ja vara väärtust tõendavad dokumendid. Mitterahalise sissemakse väärtust peab hindama vandeaudiitor, kui osaühingu osakapital on vähemalt 25 000 eurot ja sissemakse väärtus ületab 1/10 osakapitalist või kui
D Sisendkäibemaks K Võlad tarnijatele Kohaleveo ja montaazi arved kirjendatakse: D Põhivara soetused D Sisendkäibemaks K Võlad tarnijatele Kui põhivara on paigaldatud tööks vajalikku keskkonda, siis võetakse see arvele soetusmaksumuses järgmise lausendiga: D Põhivara K Põhivara soetused Põhivara soetusmaksumus ei ole siiski alati üheselt määratletav, kuna soetatud vara eest ei tasuta mõningatel juhtudel rahas. Võib esineda juhuseid, kus põhivara saadakse mitterahaliseks sissemakseks omanikelt, kes tasuvad omandi eest masinate, hoonete, maa või inventariga. Mitterahaliste sissemaksetena saadud põhivara soetusmaksumuse fikseerib sõltumatu ekspert ja kinnitab audiitor. Hea raamatupidamistava eeldab, et saadud ja üleantud väärtused on võrdsed. Kui soetatud põhivara eest ei tasuta rahas, vaid muu varaga, võetakse soetatud põhivara arvele turuhinnas, mis peab ühtima üleantud vara turuhinnaga. Kui soetatud põhivara turuhind ei ole
täita osaühingu vara arvel kuni sissemaksete täieliku tasumiseni kõigi osanike poolt ei ole lubatud suurendada ega vähendada osakapitali ega teha osanikele ühtegi väljamakset. Väljamakse tegemise keeld ei hõlma osanikele makstavat töötasu ega muid tasusid. Sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline. Osa eest tasutakse rahas, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud mitterahalise sissemaksega tasumist. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla Osaühingu loomine on kerge mis tahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi (nt arvuti) või varaline õigus (väärtpaberid), millele on võimalik pöörata sissenõuet. Osaühingu juhatus hindab mitterahalise sissemakse väärtust ning esitab äriregistrile vara osaühingule üleandmise lepingu ja vara väärtust tõendavad dokumendid. Mitterahalise sissemakse väärtust peab
Asutajad peavad tasuma osa eest täielikult enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepinguga ei ole ette nähtud varasemat tähtpäeva. Osa eest tasutavat summat ei või tasaarvestada töötasu, honorari ega teiste sarnaste väljamaksetega asutatavast osaühingust ega muude nõuetega asutatava osaühingu vastu. Asutajad avavad asutamisel oleva osaühingu nimele pangaarve, kuhu nad tasuvad oma rahalised sissemaksed. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mis tahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik pöörata sissenõuet. Mitterahaliseks sissemakseks ei või olla osaühingule osutatav teenus ega tehtav töö ega ka asutajate tegevus osaühingu asutamisel. Osanik peab teatama kolmandate isikute õigustest mitterahalisele sissemaksele. Osaühingu äriregistrisse kandmiseks esitab juhatus äriregistrile avalduse, milles näidatakse
Kui aktsiaseltsil on ainult üks asutaja, koostab ta asutamisotsuse, mis peab sisaldama samu andmeid kui asutamisleping ja sarnaselt asutamislepinguga peab olema notariaalselt tõestatud. Aktsiate eest peab olema täielikult tasutud enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepinguga ei ole ette nähtud varasemat päeva. Aksiate eest võib tasuda kas rahaga või mitterahalise sissemaksega. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla iga asi või varaline õigus, mis on rahaliselt hinnatav, aktsiaseltsile üleantav ning talle peab olema võimalik pöörata sissenõuet (ÄS § 248 lg 1). Mitterahaliseks sissemakseks ei või olla aktsiaseltsile osutatav teenus ega tehtav töö, ega ka asutajate tegevus aktsiaseltsi asutamisel. Pärast aktsiate eest tasumist peab juhatus esitama äriregistrile avalduse aktsiaseltsi kandmiseks äriregistrile. Avaldusele tuleb lisada üldjuhul järgmised dokumendid:
hiljem, kui ettevõttel paremini minema hakkab, saavad omanikud lihtsamini ettevõttest tagasi. Osakapitali sissemakse võib olla · rahaline sissemakse on lihtsaim viis algkapitali sisse maksta, see lihtsustab ja kiirendab asutamisprotsessi märgatavalt. Rahaliseks sissemakseks avatakse osaühingu nimel pangaarve (stardikonto). Sinna arvele kantud raha ei saa osanikud kasutada enne, kui osaühing on kantud Äriregistrisse; · mitterahaline, kusjuures mitterahaliseks sissemakseks ei või olla osaühingule osutatav teenus või tehtav töö, kuid võivad olla näiteks väärtpaberid. Mitterahalise sissemakse hindamise kord on ette nähtud põhikirjas. Tasub meeles pidada, et vastavalt seadusele piisab juhatuse (kui põhikirjas on määratud mitterahalise sissemakse hindajaks juhatus) poolt koostatud hindamisaktist, kui mitterahalise sissemakse väärtus ei ületa 40'000 krooni ja ei moodusta kokku üle poole
Osaühing ehk OÜ on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Selle tõttu on osaühing kõige populaarsem ettevõtlusvorm Eestis. OÜ võivad asutada 1 või enam füüsilist või juriidilist isikut, samas ei pea seal ametlikult ühtegi töötajat töötama. Asutamiseks on vajalik minimaalne algkapital 2500 eur, kapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline. Mitterahaliseks sissemakseks ei või olla osaühingule osutatav teenus või tehtav töö. Ettevõtet juhib juhatus, mis valitakse osanike üldkoosolekul. Juhatus võib koosneda ühest või mitmest liikmest. Üldjuhul saab juhatuse liige OÜ-d esindada kõigis õigustoimingutes, kui firma põhikirjas ei ole kirja pandud piiranguid. OÜ juhatus peab iga aasta esitama majandusaasta aruande. Seda ka siis, kui majandustegevust ei ole toimunud.
11 vanemahüvitisele, kui kasvõi üks tema lastest on perest eraldatud vanema käitumise tõttu. Ma saan aru, et selline lähenemine võiks riivata mõningaid vanemate õigusi, aga nagu öeldud, mina seaksin lapse õigused esikohale. Teine võimalus, mis kindlasti on pisut raskemini teostatav, aga kaitseks samuti laste huve, oleks võimalus muuta toetust mitterahaliseks. Olgu selleks siis mähkmed, riided, tasuta lasteaed kõikidele lastele või veel midagi muud. Midagi peab olema võimalik teha selle heaks, et lastel Eestis oleks parem elada, et nende õigused oleks tagatud. Siin toodud näidete kõrvale saab paigutada väga hulgaliselt näiteid positiivsetest ja toimivatest seadustest, aga mina olen siiski arvamusel, et täna Eesti ei ole sotsiaalriik. Meie valitsus teeb küll väga palju selleks, et me paistaksime teistele riikidele sotsiaalriigina.
Osaühingu kandmiseks äriregistrisse esitatakse registriosakonnale vajalikud dokumendid ja tasutakse riigilõiv. Osaühingu võib asutada ka kiirmenetluse korras. Sellisel juhul on lubatud teha osakapitali sissemakse üksnes rahaliselt. Kiirmenetlus on lihtsaim viis osaühingu asutamiseks ning see toimub ettevõtjaportaali kaudu. Osa eest võib tasuda nii rahaliselt kui mitterahaliselt. Rahalise sissemakse tasumiseks avatakse osaühingu nimele pangaarve. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mistahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi (näit arvuti) või varaline õigus (väärtpaberid). Osaühingu juhatus hindab mitterahalise sissemakse väärtust ning esitab äriregistrile vara osaühingule üleandmise lepingu ja vara väärtust tõendavad dokumendid. Mitterahalise sissemakse väärtust peab hindama vandeaudiitor, kui osaühingu osakapital on vähemalt 25 000 eurot ja sissemakse väärtus ületab 1/10 osakapitalist või kui
21 Kokkuvõtte Ainetöö eesmärgiks oli anda ülevaade palga ja erisoodutusmaksu olemusest, välja tuua erinevused ning mis maksud nendega kaasnevad. Inimesed tahavad, et töötasu oleks õigeaegselt määratud. Kuid see on keeruline, sest mis näb õiglane juhile ei pruugi näida õiglane töötajale. Töötasu ei väljendu ainult rahas. Kompensatsioon tehtud töö eest jaguneb rahaliseks ja mitterahaliseks. Erisoodustus on oma olemuselt palk, kuid maksumaksjaks on tööandja. Sellega vabastatakse töötaja vastutusest saadud erisoodustuste deklareerimise ja maksustamise eest, mis tihti peale oleks nii kui nii võimatu, sest erisoodustus võib olla antud anonüümsele töötajale. Seega vastutab erisoodustuse deklareerimise ja selle maksude tasumise eest Eestis töötamise korral alati ja ainult tööandja.
kõigi asutajate poolt allkirjastatud, seega vastutab notar ka põhikirja sisu õigsuse ja seaduslikkuse eest. Põhikirja saab.muuta üldkoosoleku otsusel ilma asutamislepingut muutmata, muudatus kantakse registrisse juhatuse avalduse alusel. Sissemakse, st tasu osa või aktsiate eest võib olla rahaline või mitterahaline (N: know-how, kinnisasi) . Mitterahalise sissemaksega tasumise võimalus peab olema ette nähtud põhikujas. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mis tahes rahaliselt hinnatav ja äriühingule üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik pöörata sissenõuet . Mitterahaliseks sissemakseks ei või olla osutatav teenus või tehtav töö ega ka asutajate tegevus äriühingu asutamisel. Mitterahalise sissemakse väärtust peab reeglina hindama audiitor (vrdl § 143) . Sissemakse peab olema tasutud enne ariregistrisse kandmise avalduse esitamist .
nendele hinnangu andmine. Eesmärk on kindlaks teha tema tugevad ja nõrgad küljed. Edutamishindamine on suunatud eelkõige inimese varjatud võimete väljatoomisele ning tööalase tõusu ja edutamiseelduste kindlakstegemisele. See on tulevikku vaatav ning mõeldud inimese sobivuse selgitamiseks kõrgemale ametikohale paigutamiseks. Töötasu on nii tasu pingutuse eest kui ka staatuse sümbol. Kompensatsioon tehtud töö eest jaguneb rahaliseks ja mitterahaliseks. Hüvituse liigid: · Palk põhiline hüvitus, mida töötaja töö eest saab; · Lisatasu tasu, mida töötaja saab normaalsest suurema pingutuse eest · Soodustused lisakompensatsioon töötajale või töötajarühmale kui organisatsiooni liikmele. Et tagada firma pikaajaline edu, peab töötasu olema: · Seaduslik tasu peab olema vastavuses riigi seadustega · Adekvaatne tasu peab olema piisavalt suur, et kvalifitseeritud töötajaid ligi meelitada
· Täisühingu · Aktsiaseltsi · Usaldusühingu · Tulundusühistu Osaühingul on võrreldes aktsiaseltsiga suhteliselt väike algkapitali nõue, lihtne juhtimisskeem ning omanike piiratud vastutus. Osaühingu võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut. Osanik ei vastuta oma isikliku varaga osaühingu kohustuste eest. Minimaalne osaühingu kapital on 2500 eurot. Kapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline, kusjuures mitterahaliseks sissemakseks ei või olla osaühingule osutatav teenus või tehtud töö. Osaühingule avatakse pangaarve. Arvele kantud raha ei saa osanikud kasutada enne, kui osaühing on kantud Äriregistrisse. Mitterahalise sissemakse kohta peab olema hindamisakt, kui sissemakse väärtus ei ületa 2500 eurot ja ei moodusta üle poole osakapitalist. Kui mitterahaline sissemakse on suurem, peab selle hindamist kontrollima audiitor. Alates 01.01
*Mitterahalise sissemakse hindamise kord nähakse ette põhikirjas. Kui eseme hindamiseks on olemas üldiselt tunnustatud eksperdid, tuleb mitterahalise sissemakse ese lasta hinnata neil (ÄS § 249 lg 1) *... Ja kontrollib audiitor (ÄS § 249 lg 3) Mitterahalise sissemakse ebaõige hindamisega tekitatud kahju eest vastutavad seda hinnanud isikud ja hindamist kontrollinud audiitor solidaarselt. *Vara antakse üle lepinguga + vajalikud muudatused registris. 50. Mis saab/ei saa olla mitterahaliseks sissemakseks? Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mis tahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule/aktsiaseltsile üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik pöörata sissenõuet. Mitterahaliseks sissemakseks ei või olla osaühingule/aktsiaseltsile osutatav teenus ega tehtav töö ega ka asutajate tegevus osaühingu/aktsiaseltsi asutamisel. (p. 248 lg 1-2, p. 142 lg 1-2) 51. Kirjelda mitterahalise sissemakse hindamise korda?
keerukus) ; Vastutus (vastutus ja tegevusvabadus ; mõju lõpptulemusele ; mõjutamise suurusjärk) Milline meetod valida? Tuleb arvestada järgnevate teguritega: Seadusandlus ja sotsiaalne keskkond ; organisatsiooni struktuur ; juhtimisstiil ; töötajate ja juthkonna vahelised suhted ; meetodi maksumus ja hindamiseks kuluv aeg. 19. Töötasu ja palgapoliitika Töötasu on nii pingutuse eest kui ka staatuse sümbol. Kompensatsioon jaguneb rahaliseks ja mitterahaliseks. Palk peab olema omaniku poolt vaadatuna mõistlik ja põhjendatud ning vastavuses töötaja tööpanusega. Töötaja seisukohalt peab palk olema konkurentsivõimeline, et värvata uusi töötajaid ja säilitada olemasolevaid. Palgasüsteemi strateegilised eesmärgid: Seaduslik ; adekvaatne ; motiveeriv ; võrdne kõigile ; turvalien ; efektiivne. Palga taset mõjutavad : Väliskeskkonna faktorid, organisatsioonisisesed faktorid, tööga seotud faktorid ja töötajaga seotud faktorid
võimalik täita osaühingu vara arvel. 15 Kuni sissemaksete täieliku tasumiseni kõigi osanike poolt ei või osaühing suurendada ega vähendada osakapitali, samuti ei või osaühing teha osanikele ühtegi väljamakset. Väljamakse tegemise keeld ei hõlma osanikule makstavat töötasu ega muid tasusid. Mitterahalise sissemakse olemus Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mistahes asi või varaline õigus, mis vastab järgmistele tunnustele (ÄS § 142 lg 1): see peab olema rahaliselt hinnatav, st sel peab olema mingi rahaline väärtus; seda peab saama osaühingule üle anda, st seda saab üle anda osaühingu omandisse; sellele saab pöörata sissenõuet, st seda saab realiseerida juhul, kui see on vajalik osaühingu vastu esitatud nõuete rahuldamiseks.
kohta, et sissemakse on osaühingule üle antud ja selle väärtus katab osa nimiväärtuse, samuti käesoleva seadustiku § 143 3. lõikes nimetatud juhtudel vandeaudiitori aruanne mitterahalise sissemakse väärtuse piisavuse hindamise kontrollimise kohta; 7) osaühingu sidevahendite andmed (telefoni ja faksi numbrid, e-posti ja Interneti kodulehe aadress jms); 8) muud seaduses sätestatud dokumendid. Kui mitterahaliseks sissemakseks on kinnisasi või registreerimisele kuuluv vallasasi, peab avaldusele lisama väljavõtte kinnistusraamatust või registrist, kus vallasasi on registreeritud. Kui jääb registrisse kandmata (ÄS § 520 lg 5) · Kui äriühingut registrisse ei kanta, võib ühingu nimel registrisse kantud vallasasju või kinnistusraamatusse kantud kinnisasju, samuti kontot käsutada üksnes kohtumäärusega määratud korras.
Ostmisel võetakse põhivara arvele käibemaksukohuslase poolt käibemaksuta. Vastavalt käibemaksuseadusele vähendavad ettevõtted ettevõtlusega seotud põhivara ostul oma käibemaksukohustust. Arvele võtmisel koostatakse järgmine lausend: D Põhivara D Sisendkäibemaks K Võlad tarnijatele Põhivara soetusmaksumus ei ole siiski alati üheselt määratletav, kuna soetatud vara eest ei tasuta mõningatel juhtudel rahas. Võib esineda juhuseid, kus põhivara saadakse mitterahaliseks sissemakseks omanikelt, kes tasuvad omandi eest masinate, hoonete, maa või inventariga. Mitterahaliste sissemaksetena saadud põhivara soetusmaksumuse fikseerib sõltumatu ekspert ja kinnitab audiitor. Hea raamatupidamistava eeldab, et saadud ja üleantud väärtused on võrdsed. Kui soetatud põhivara eest ei tasuta rahas, vaid muu varaga, võetakse soetatud põhivara arvele turuhinnas, mis peab ühtima üleantud vara turuhinnaga. Kui soetatud põhivara
Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamisel peab audiitor kontrollima: 1. Kas hindamine on läbiviidud äriühingu põhikirjas fikseeritud korras. 2. Kas aluseks on võetud asja või õiguse harilik väärtus(keskmine kohalik turuhind). Audiitor esitab arvamuse selle kohta kas sissemakse vastab äriseadustiku nõuetele. 1. Üleantav asi või õigus peab olema rahaliselt hinnatav ning sellele peab olema võimalik pöörata sissenõuet. 2. Mitterahaliseks sissemakseks ei või olla äriühingule osutatav teenus ega tehtav töö ega asutajate tegevus asutamise protsessis. 3. Sissemaksja peab olema teatanud kolmandate isikute õigusest mitterahalisele sissemaksele, kui sellised õigused eksisteerivad ja sissemakse on koormatud mingite kohustustega siis tuleb selle võrra vähendada sissemakse väärtust. Kliendi tahtlikud ja tahtmata eksimused.
Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamisel peab audiitor kontrollima: 1. Kas hindamine on läbiviidud äriühingu põhikirjas fikseeritud korras. 2. Kas aluseks on võetud asja või õiguse harilik väärtus(keskmine kohalik turuhind). Audiitor esitab arvamuse selle kohta kas sissemakse vastab äriseadustiku nõuetele. 1. Üleantav asi või õigus peab olema rahaliselt hinnatav ning sellele peab olema võimalik pöörata sissenõuet. 2. Mitterahaliseks sissemakseks ei või olla äriühingule osutatav teenus ega tehtav töö ega asutajate tegevus asutamise protsessis. 3. Sissemaksja peab olema teatanud kolmandate isikute õigusest mitterahalisele sissemaksele, kui sellised õigused eksisteerivad ja sissemakse on koormatud mingite kohustustega siis tuleb selle võrra vähendada sissemakse väärtust. Kliendi tahtlikud ja tahtmata eksimused.
Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamisel peab audiitor kontrollima: 1. Kas hindamine on läbiviidud äriühingu põhikirjas fikseeritud korras. 2. Kas aluseks on võetud asja või õiguse harilik väärtus(keskmine kohalik turuhind). Audiitor esitab arvamuse selle kohta kas sissemakse vastab äriseadustiku nõuetele. 1. Üleantav asi või õigus peab olema rahaliselt hinnatav ning sellele peab olema võimalik pöörata sissenõuet. 2. Mitterahaliseks sissemakseks ei või olla äriühingule osutatav teenus ega tehtav töö ega asutajate tegevus asutamise protsessis. 3. Sissemaksja peab olema teatanud kolmandate isikute õigusest mitterahalisele sissemaksele, kui sellised õigused eksisteerivad ja sissemakse on koormatud mingite kohustustega siis tuleb selle võrra vähendada sissemakse väärtust. Kliendi tahtlikud ja tahtmata eksimused.
E alles siin ühing täidab. Juhatus esitas kandeavalduse 7 kuud pärast sissemaksete tegemist. ÄS § 343 lg 4 alusel tuleb 6 kuu jooksul esitada. Aktsiad tekivad alates registrikandest. ÄS § 33 lg 5 alusel võib registripidaja keelduda. II ÜK-l tunnistati O1 kehtetuks ja otsustati kapitali ikkagi suurendada (leides, et vanad sissemaksed on uue järgi samuti sissemaksed, tasutu tagastamise nõuded loeti mitterahaliseks sissemakseks). Aktsionäril kaks nõuet: O2 kehtetuks (§ 342?) ja raha tagasi § 347 vs alusetu rikastumine. Kui õiguslikku alust sellisel kujul ei teki, saab raha ka nii tagasi, et väidad, et ei saanud vastu seda, mida pidid saama, mistõttu on raha ühingu käes ilma õigusliku aluseta e § 347 lg 1 ei kohaldu, aga lg 2 rak. Nõudega on iseenesest võimalik kapitali suurendada, § 346 sellise loa annab. Mis on O2 tähendus
vara soetamismaksumus: · EVP keskmine müügihind vara (väärtpaberi) soetamise kuupäeval väärtpaberibörsil; · EVP keskmine kohalik müügihind vara (väärtpaberi) soetamise kuupäeval enne EVP noteerimist. Kui EVP on ostetud või saadud muul viisil kui ülal nimetatu, siis on EVP eest soetatud vara soetamismaksumus EVP tegelik soetamismaksumus. Mitterahalise sissemaksega omandatud osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) soetamismaksumus on võrdne mitterahaliseks sissemakseks olnud vara soetamismaksumusega. Kui mitterahaliseks sissemakseks olnud asja või varalise õiguse soetamismaksumus on eelnevalt maha arvatud füüsilise isiku ettevõtlustulust ja seda ei ole tulumaksuga maksustatud isiklikku tarbimisse võetud varana, loetakse osaluse soetamismaksumuseks null. Väärtpaberitulu arvutamine Erineva hinnaga ja erineval ajal soetatud samanimeliste väärtpaberite soetamismaksumuse arvestamisel tuleb
üldhalduskulude all. Kui vajaminevate vahendite nimekiri on koos, siis tuleb selgeks teha nende maksumus ja soetamistingimused – kas on nõutav ettemaks, millised võivad olla kaasnevad kulud (nt transport, kindlustus, seadistamine, hooldus). Vahendite hankimise võimalikud viisid: 1) nad on olemas - sellisel juhul tuleb selgitada, kas need antakse üle ettevõtte bilanssi ning loetakse selle tulemusel omakapitali mitterahaliseks sissemakseks või neid kasutatakse, makstes omanikele renti; 2) vahendid ostetakse; 3) soetamiseks kasutatakse laenu- või liisingfinantseerimist; 4) vahendid renditakse vajaduse tekkimisel – nt tööriistade rendiga tegelevast ettevõttes. Vajalikud vahendid moodustavad ühe olulise osa stardikulude mahust. Samas ei saa neid soetamata jätta, sest see võib maksta kätte kehvade majandustulemustena. Vahendite ostu piiramise asemel
25 esitamata. Seejärel kutsus juhatus kokku uue üldkoosoleku, mis tunnistas eelmise aktsiakapitali suurendamise otsuse kehtetuks ning tegi uue otsuse, millega suurendati aktsiakapitali samas suuruses, lugedes märkijate poolt eelmise aktsiakapitali suurendamise otsuse alusel tasutu tagastamise nõudeid mitterahaliseks sissemakseks. Üks märkija vaidlustas üldkoosoleku otsuse põhjusel, et ta ei ole enam aktsiakapitali suurendamises osalemisest huvitatud, ning nõudis aktsiate eest tasutud raha tagastamist. Aktsiaselts vaidles hagile vastu põhjusel, et kuna aktsionär on ühel korral oma tahet väljendanud, siis ei ole tal enam võimalik tahteavaldust muuta. Kuidas tuleb vaidlus lahendada? VUTT: ÄS § 343 lg 4 ütleb, et tuleb teha kanne 6 kuu jooksul ÄS § 347
25 esitamata. Seejärel kutsus juhatus kokku uue üldkoosoleku, mis tunnistas eelmise aktsiakapitali suurendamise otsuse kehtetuks ning tegi uue otsuse, millega suurendati aktsiakapitali samas suuruses, lugedes märkijate poolt eelmise aktsiakapitali suurendamise otsuse alusel tasutu tagastamise nõudeid mitterahaliseks sissemakseks. Üks märkija vaidlustas üldkoosoleku otsuse põhjusel, et ta ei ole enam aktsiakapitali suurendamises osalemisest huvitatud, ning nõudis aktsiate eest tasutud raha tagastamist. Aktsiaselts vaidles hagile vastu põhjusel, et kuna aktsionär on ühel korral oma tahet väljendanud, siis ei ole tal enam võimalik tahteavaldust muuta. Kuidas tuleb vaidlus lahendada? VUTT: ÄS § 343 lg 4 ütleb, et tuleb teha kanne 6 kuu jooksul ÄS § 347
6) muud seaduses ettenähtud andmed. § 85. Osanike võrdsus Osanikke tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. § 86. Sissemaksed (1) Osanikud peavad tegema sissemaksed, mille suurus nähakse ette ühingulepinguga. (2) Sissemaksed on võrdsed, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. (3) Sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla ka ühingule teenuste osutamine, samuti vara ühingule üleandmine või ühingu kasutusse andmine. Mitterahalise sissemakse rahaline väärtus määratakse ühingulepinguga. Kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti, loetakse, et vara anti ühingu omandisse, mitte kasutusse. (4) Osaniku sissemakset võib suurendada või vähendada ainult tema nõusolekul. § 87. Sissemakse tasumine
sobivuse väljaselgitamiseks. Kogemuslik-summaarne menetlus tähendab inimese tööalaste saavutuste ja käitumise hindamist üldmulje põhjal. Lahutav-ühendav menetlus on inimese tööalaste saavutuste ja käitumise hindamine mingi näitajakogumi üksikasjaliku vaagimise ning sellest kokkuvõtte tegemise alusel. 4.7. Töö tasustamine (Alas, 2004) Töötasu on nii tasu pingutuse eest kui ka staatuse sümbol. Kompensatsioon tehtud töö eest jaguneb rahaliseks ja mitterahaliseks. Hüvituse liigid: palk - põhiline hüvitus, mida töötaja töö eest saab; lisatasu - tasu, mida töötaja saab normaalsest suurema pingutuse eest; soodustused - lisakompensatsioon töötajale või töötajarühmale kui organisatsiooni liikmele. Põhiküsimus - mille eest palka maksta: kas ametikoha või rolli eest, mida inimene organisatsioonis täidab, tema töötulemuste eest või kvalifikatsiooni ja pädevuse eest.
mingi soodustus töötajatele. Sisemine organisatsiooniline hüvitis võib olla uhkuse-tunne töötamisest soliidses ja edukas organisatsioonis. Individuaalsed hüvitised võivad organisatsioonis töötavatel inimestel olla erinevad. Väline individuaalne hüvitis on näiteks individuaalne töötasu või töötasu lisatöö eest, sisemine individuaalne hüvitis aga eneseteostustunne mingil ametikohal. Hüvitamine hõlmab mitmesuguseid tasusid ning seda võib jagada rahaliseks ja mitterahaliseks hüvitamiseks. Töötasu (koos muude hüvedega), töökeskkond ja töö ise on kolmeks peamiseks motiiviks, mis aitavad realiseerida organisatsiooni püstitatud eesmärke (joonis 4.16). Käesolevas konspektis käsitletakse neid motiive töö hüvi-tamise lahutamatute koostisosadena. Soodustuste rakendamisel organisatsioonis on mitu eesmärki, motiveerides töötajaid ja tõstes seeläbi nende töö tulemuslikkust
annaabi.ee 
